Kohtulahend

täitmisele pööratud karistuse võrra, so tähtajalise vangistuse 27 (kahekümne seitsme) päeva võrra, mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva.

Seega O.S võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav O.S seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritava süüteo toimepanemises süüdi. Samuti nõustus ta kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud, teole on antud õige kriminaalõiguslik hinnang, tõendid on asjakohased ja lubatavad ning takistusi lühimenetluse kohaldamiseks ei ole.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Peale O.S süü tunnistamise nii kohtueelsel menetlusel kui kohtus, on kohtu hinnangul O.S süü tõendatud Selver ASi kuriteoavalduse ja õigusvastase teo toimepanemise aktiga, milles taotletakse vastutusele võtta isik, kes 14.09.2014 kella 11.13 paiku kaupluses Peetri Selver aadressil Veesaare tee 2 pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati Selver ASile kuuluvat kaupa, so viis Keta lõhemarja maksumusega 22,90 eurot/tükk ja kaks lõhemarja maksumusega 19,79 eurot/tükk, so kaupa kogumaksumusega 154,08 eurot. Kaup tagastati rikkumatult kauplusele (tl 2-3). Õigusrikkumise toimepanemist tõendavad ka tunnistaja XXX ütlused (tl 4-4 pö), millede kohaselt oli ta tööl Peetri Selveris ja 14.09.2014 kell 11 nägi operaator koridoris naisterahvast – vanuses umbes 18-20 aastat, seljas beež riietus, jalas mustad püksid – kes sisenes kaupluse müügisaali kell 11. Ta läks kala osakonda, kus kell 11.05 võttis lõhemarja ja pani selle kotti. Kell 11.13 läks ta poest välja, jättes kauba eest tasumata. Peale kinnipidamist ja turvaruumi toimetamist avastati tema juurest viis Keta lõhemarja ja kaks kalamarja. Kahtlustatavana peeti O.S kinni 14.09.2014 kell 13.35 Rae vallas, Peetri alevikus, Veesaare tee 2 kahtlustuses KarS § 199 lg 2 9 - § 25 lg 2 järgi ning vabastati 15.09.2014 (tl 12-15). Kahtlustatavana antud ütlustes tunnistas O.S talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist ja selgitas, et 14.09.2014 kella 11 paiku sõitis ta kauplusesse Selver, mis asub aadressil Veesaare tee 2, Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa. Kauplusesse sõitis ta varguse toimepanemise eesmärgil. Ta sisenes kauplusesse, võttis ostukorvi ja hakkas kõndima mööda kaupluse müügisaali. Ta otsis müügisaali, kus müüakse kalamarja. Kui ta oli kalaosakonna leidnud, siis pani ta ostukorvi seitse kalamarja purki, mis on märgitud kahtlustuses. Seejärel läks ta osakonda, kus müüakse tualettpaberit. Seal võttis ta ostukorvist välja ning pani endale kotti kõik purgid kalamarjaga. Pärast seda läks ta kaupluse väljapääsu suunas. Ta möödus kassast, jättes kauba eest tasumata. Ta jõudis juba õue minna, kui talle lähenes turvatöötaja, kes palus tal temaga kaasa minna. Turvaruumis võttis ta ise kotist välja purgid kalamarjaga. Kuna kaup polnud rikutud, siis tagastati see kaupluse müügisaali ja teda anti üle politseile. Kalamarja kavatses ta hiljem maha müüa ning saadud rahalised vahendid narkootikumidele kulutada. Kahetseb tehtut (tl 18-22). Osutatud tõendeid analüüsides asub kohus seisukohale, et tõendikogum tõendab O.S poolt varguse katse toimepanemist. Tõendamist on leidnud KarS § 199 realiseerimiseks vajalikud võõras vallasasi, selle äravõtmine, mis seisnes senise valduse lõpetamises ja uue valduse kehtestamises, mis toimus senise valdaja tahte vastaselt ja nõusolekuta, kuid mis jäi turvatöötaja sekkumise tõttu lõpule viimata. Arvestades O.S kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, sh selgitust, et varguse pani ta toime rahaliste vahendite saamiseks, et narkootikume soetada, siis leiab kohus, et O.S eesmärgiks oli senine valdaja süüdistuses märgitud esemest kestvalt ilma jätta. S.t et õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil. Kuna teo tehioludest nähtuvalt peeti O.S pärast kassadest möödumist kaupluse ees kinni, siis on tegemist õiguslikus mõttes varguse katsega. Samuti on kohus O.S ütlustest ja objektiivselt avaldunud teo tehioludest lähtuvalt veendumusel, et O.S pani talle inkrimineeritava varguse katse toime kavatsetult. Riiklik süüdistaja on O.S tegevuse kvalifitseerinud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, mis sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise katse eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kehtiva kohtupraktika kohaselt eeldab süstemaatiline vargus ühe kriteeriumina, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja seejuures ei oma tähendust, kas teod subsumeeritakse üksikult võetuna KarS § 199 või § 218 alla. Riiklik süüdistaja on O.S-ile esitatud süüdistuses osutanud, et süüdistatava käitumise kvalifitseerimiseks KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi annab alust Harju Maakohtu 30.06.2014 otsus asjas nr 1-14-5704, millega O.S mõisteti süüdi ja teda karistati KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel 30 päevase tingimisi vangistusega (tl 26-27). Harju Maakohtu 19.09.2014 määrusega pöörati 30.06.2014 otsusega mõistetud karistus täitmisele (tl 34-35). Peale selle nähtub karistusregistri väljatrükist, et O.S on Politsei- ja piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 03.06.2014 ja 29.04.2014 otsustega karistatud KarS § 218 lg 1 järgi (tl 23-25). Käesoleval juhul vaatluse all oleva süüteo on O.S toime pannud 14.09.2014. Seega tuleb tõdeda, et nö vähemalt kolme varguse toimepanemise kriteerium on O.S tegevuses sedastatav. Arvestades O.S kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, mille kohaselt pani ta varguse toime rahaliste vahendite saamiseks, et seejärel narkootilise aineid soetada, siis tuleb asuda seisukohale, et töötule ja sissetulekuta O.S-ile on varastamine elatusvahendite hankimise allikaks. Esiletõstetu sisustab kohtu veendumuse kohaselt kehiva õiguspraktika kontekstis varguse süstemaatilisust KarS § 199 lg 2 p 9 tähenduses. Kuna süütegu jäi O.S tahtest sõltumatult lõpule viimata, on süütegu kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi.

KARISTUSE MÕISTMINE JA MENETLUSKULUD

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistatava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kuivõrd seadusandaja on KarS § 199 lg 2 p-s 9 karistusliigid sätestanud alternatiivsena, siis enne O.S süü suurusele hinnangu andmist kujundab kohus seisukoha selle kohta, kas O.S suhtes on võimalik kohaldada rahalist karistust kui põhiõigusi vähemriivavat karistusliiki. Hinnates rahalise karistuse kohaldamise võimalikkust, tuleb nentida, et käesoleval ajal puuduvad kohtul andmed selle kohta, et O.S töötaks või omaks mõnda muud legaalset sissetulekuallikat. Seejuures on jätnud O.S talle väärteokorras määratud rahatrahvid tasumata. Rahalise karistuse kohaldamise võimalikkuse kaalumisel on põhjendatud osutada sellelegi, et tõendist kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta ilmneb, et EMTA andmete kohaselt oli O.S-ile 2013 tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu maha arvamist 2746 eurot (tl 31), mis tähendab, et tema keskmine päevasissetulek on olnud 3,66 eurot (tl 30). Kõrvuti majandusliku seisundiga on põhjendatud karistusliigi kaalumisel võtta arvesse sedagi, et O.S on eelnevalt samaliigilise süüteo toimepanemise eest karistatud, talle on mõistetud tingimisi karistus, kuid mis on täitmisele pööratud, kuna O.S pole järginud talle kohtuotsusega pandud kohustusi (tl 34-35). Seega vaatamata O.S

eelnevale karistatusele samaliigilise kuriteo toimepanemise eest, on O.S jätkanud oma õigusvastast ja kuritegelikku käitumist. Eelneva pinnalt leiab kohus, et olukorras, kus süüdistataval puudub legaalne igakuiselt saadav sissetulek või muu vara, millega oleks võimalik rahalist karistust täita ning talle eelnevalt mõistetud karistus ning kriminaalhooldusele allutamine pole teda õiguskuulekale käitumisele suunanud, siis esinevad objektiivsed alused rahalise karistuse kohaldamata jätmiseks. Ühtlasi tähendab see, et O.S tuleb karistada vangistusega. Hinnates süüdistatav O.S süü suurust varavastase süüteo toimepanemisel, leiab kohus, et O.S süü pole suur. Aluse sellisele seisukohale asumiseks annab asjaolu, et O.S süüdistatakse ühe varguse katse toimepanemises ning kannantaule sellega reaalset varalist kahju ei tekkinud. Samas ei saa süü suuruse hindamisel tähelepanuta jätta asjaolu, et süüdistatavat on varem samalaadse kuriteo toimepanemise eest karistatud ning ta on jätkanud selliste kuritegude toimepanemist ehk tegemist on asjaoluga, mis annab aluse sedastada O.S teos ühe kvalifiseeriva tunnuse olemasolu, mis muudab tema süüd suuremaks. Eelnevast lähtudes, sh arvestades, et varastatu tagastati kauplusele rikkumata kujul, leiab kohus, et O.S-ile on võimalik mõista karistus oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, alammäära lähedasena. Süüdistatav avaldas kohtueelsel menetlusel kahetsust toimepandu suhtes, mistõttu vajab vaagimist küsimus, kas tegemist on KarS § 57 lg 1 p-s 3 nimetatud karistust kergendava asjaoluga. Menetluse käigus uuritud tõendite pinnalt leiab kohus, et süüdistatava kahetsus ei ole siiras ning kahetsusse tuleb suhtuda kriitiliselt. Nimelt leiab kohus, et O.S-ile inkrimineeritav kuriteoepisood pole olnud juhuslikku laadi, vaid on hinnatav eesmärgipärase planeeritud tegevusena ning vaatamata sellele, et süüdistatavat on eelnevalt karistatud teiste isikute vara kahjustava käitumise eest, jätkas süüdistatav oma kuritegelikku ja teiste isikute vara kahjustatavat tegevust rahaliste vahendite saamiseks, tehes seda kohtu poolt määratud katseajal, olles teadlik, et eelmise karistuse täitmisele pööramata jätmise põhitingimuseks on uue kuriteo toimepanemisest hoidumine. Kohtu hinnangul näitab taoline käitumine igasuguse kahetsuse puudumist ja pühendumist kavatsetusega toimepandavate varguste toimepanemisele saamaks elatusvahendeid kõrvaliste isikute arvelt. Kriminaaltoimikust nähtuvalt pani süüdistatav talle inkrimineeritava kuriteo toime ajal, mil ta oli vabastatud tingimuslikult eelmise kohtuotsuse mõistetud karistuse kandmiselt ning ta oli allutatud KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõuete täitmisele. Kuna O.S-ile Harju Maakohtu 30.06.2014 otsusega mõistetud karistus on erakorralise ettekande alusel täitmiskohtuniku määrusega 19.09.2014 täitmisele pööratud, siis sellest tulenevalt tuleb O.S-ile mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristus, liites käesoleva otsusega mõistetavale karistusele eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täies ulatuses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuluks määratud kaitsja tasu, määratud kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu ja sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Mis puudutab menetluskulude väljamõistmist, siis tuleb tõdeda, et ankeetandmete kohaselt süüdistataval puudub töökoht või muu legaalne sissetulek, mis tagaksid talle igakuised legaalsed elatusvahendid, samuti kannab O.S lühiajalist karistust kinnipidamiskohas, kuid siinkohal ei saa jätta märkimata, et süüdistatava näol on tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kelle puhul kohus eeldab tööle asumist. Samuti puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud rahasumma tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks on olnud kuriteo toimepanek süüdistatava enda vaba ja teadlik valik ning eelmise otsusega mõisteti süüdistatavalt välja menetluskulu. Seetõttu oli süüdistatav menetlusesemeks oleva kuriteo toimepanemisel teadlik menetluskulude tasumise kohustusest. Seega tuleb kriminaalmenetluse käigus tekkinud menetluskulu süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus, et töökoha ning sissetuleku puudumine ja kinnipidamiskohas vabadusekaotusliku karistuse kandmine annavad aluse võimaldada menetluskulude hüvitamist KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja

12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiste võrdsete osamaksetena. Kohus selgitab ka, et maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.