Prokuröri abi Jane Pajus (seisukoht esitatud kirjalikult)
Kriminaalasi
Süüdimõistetu Andres Peltseri tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
ANDRES PELTSER
elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood: 37902062743; garanteeritud töökoht (vabanemisel) puudub
Kaitsja
Vandeadvokaat Sirje Must
Kohtuistungi toimumise aeg
23.09.2014. a (kaugkohtuistung)
RESOLUTSIOON
Jätta Andres Peltser temale Harju Maakohtu 26.03.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-1681 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Andres Peltser on süüdi tunnistatud Helsingi I astme kohtu 18.04.2008.a ja Helsingi Ringkonnakohtu 12.06.2009.a otsusega (esimese astme kohtu otsus jäi muutmata) kvalifitseeritud narkokuriteo eest ja karistatud vangistusega 9 aastat ning 3 kuud. Harju Maakohtu 26.03.2013. a kohtumäärusega tunnistati lubatavaks Andres Peltseri suhtes tehtud Soome Vabariigi Helsingi I astme kohtu 18.04.2008. a kohtuotsuse ja Helsingi Ringkonnakohtu 12.06.2009.a kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis. Andres Peltseri süüteod kvalifitseeriti KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 9 aastat 3 kuud vangistust, ning KarS § 392 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 9 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Andres Peltserile liitkaristuseks 9 aastat 3 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 06.11.2007. a ja lõppeb 06.02.2017. a. Vangla ei toeta Andres Peltseri vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Andres Peltseri tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Andres Peltseri tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD
Süüdimõistetu Andres Peltser selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja on seisukohal, et ennetähtaegsel vabastamisel tuleb lähtuda sellest, kuidas süüdimõistetu karistust kannab, kuidas käitub – kas on teo negatiivsest aspektist aru saanud, kas on teinud järeldusi. Kaitsja märgib ka seda, et juhul kui Andres Peltser oleks kandnud karistust edasi Soomes, oleks ta juba vabanenud. Andres Peltseril oli selleks seaduspärane ootus, et ta oleks vabastatud. Kaitsja leiab, et Andres Peltser on käitunud vanglas positiivselt, 35 aastaselt on tal tagumine aeg pere loomiseks. Kaitsja ei näe ühtegi põhjust prokuröri arvamuses, miks ei peaks Andres Peltserile seda võimalust andma. Kaitsja palub Andres Peltser vabastada.
KOHTU SEISUKOHT
1.Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Andres Peltseri ja tema kaitsja, leiab, et Andres Peltseri tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud.
2.Andres Peltser kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Andres Peltser temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Andres Peltseril on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 21). Seega esinevad formaalsed alused Andres Peltseri tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
3.KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning
käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
3.1.Andres Peltser on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Andres Peltser on mitmel korral kandnud karistusena reaalset vangistust. Varasemalt on Andres Peltserit karistatud korduvalt röövimiste toimepanemise eest (Tartu Maakohtu 21.11.1998. a ja 07.04.2000. a otsused). Andres Peltser vabanes vangistusest pärast vangistuse ärakandmist 06.10.2006. a. Uued kuriteod, mille eest Andres Peltser käesoleval ajal karistust kannab, pani Andres Peltser toime novembris 2007, s.o vähem kui 1 aasta pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Andres Peltser mõisteti süüdi ja karistati kuritegude toimepanemise eest Soome Vabariigis. Andres Peltseri varasemast elukäigust nähtuvalt ei ole teda eelnevalt mõistetud karistused hoidnud uute kuritegude toimepanemisest. Andres Peltser on kandnud pikaajalist vangistust (kokku 8 aastat), kuid pärast vabanemist on Andres Peltser jätkanud süütegude toimepanemist. Soome Migratsiooni amet otsustas 17.11.2008. a Andres Peltseri Soomest välja saata ja kehtestada talle alates 17.11.2008. a 15-aastase Soome sissesõidukeelu. Soome Justiitsministeerium otsustas 15.09.2010. a saata Andres Peltser talle mõistetud 9 aasta 3 kuu pikkuse vangistuse edasiseks kandmiseks Eestisse. Helsingi Halduskohtu 31.01.2011.a otsusega jäeti Soome Justiitsministeeriumi otsus jõusse. 12.12.2012.a andis Eesti Vabariigi Justiitsministeerium lähtudes Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsioonist ning selle lisaprotokollist nõusoleku Andres Peltseri ületoomiseks Soome Vabariigist Eesti Vabariiki karistuse kandmise jätkamiseks. Eestis kannab Andres Peltser karistust alates 04.02.2013. a. Andres Peltser kannab karistust suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku grupilise käitlemise ja narkootilise aine salaveo eest. Kohtu hinnangul on Andres Peltseri poolt toimepandud kuriteo asjaolud rasked. Märkimisväärne on narkootilise aine kogus, mida Andres Peltser koos kahe teise isikuga Eestist Soome vedasid ja enda valduses hoidsid – 13 382 g amfetamiini ja 396,8 g kokaiini. Narkootilised ained omandati müümise eesmärgil. Vähemalt amfetamiini koguste müümisel oleks saadav tulu olnud rohkem kui 100 000 eurot. Lisaks on kogused olnud piisavad selleks, et tekitada narkojoovet kümnetele tuhandetele inimestele. Kohus peab positiivseks, et Andres Peltser kahetseb toimepandud kuritegu, kuid see ei muuda kohtu hinnangut kuriteo toimepanemise asjaoludele. 3.2 Vangistuse kandmise ajal Eestis on Andres Peltseriga toimunud igakuised vestlused täitmiskava täitmise motivatsioonist ja võimalustest. Andres Peltser läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening asemel sotsiaalprogrammi Õige Hetk, kuna kinnipeetav on pigem narkootiliste ainete käitleja kui tarvitaja. Soomes osales Andres Peltser 4 aastat tööhõives ning väidetavalt omandas maalri kutse. Distsiplinaarkaristusi mõistetud ei ole. Kohtu hinnangul on Andres Peltseri käitumine karistuse kandmise ajal positiivne. Vangla iseloomustuse kohaselt tuleks jätkata töötamist Andres Peltseri väärtuste ja hoiakutega, mida on mõjutanud pikk viibimine kinnipidamisasutustes. Kohtu arvates ilmestab Andres Peltseri hoiakuid ka asjaolu, et üheks sotsiaalprogrammi läbimise eesmärgiks oli „kõrgohtliku“ staatuse kaotamine (ühe kontaktisiku sõnul pidi sotsiaalprogrammi läbimise tulemusena see muutuma), mis annab alust kahelda selles, kas Andres Peltser on reaalset kasu siiski sotsiaalprogrammidest saanud või üleüldse seda soovinud saada. 3.3.Andres Peltseri vabanemisjärgsed elutingimused on head. Andres Peltseril on vabanemise korral olemas nii töö- kui ka elukoht ja toetav lähivõrgustik. Andres Peltser saab elama asuda oma õele kuuluvasse korterisse xxxxxxxxxxxxxxa valda. Hetkel on korter välja üüritud, kuid üürnikuga on kokkulepe, mille järgi vabastatakse korter kui Andres Peltser peaks vabanema. Töökoha kindlustab elukoha läheduses asuv ettevõte OÜ Fastur, mis tegeleb küttepuudega- saagimine, lõhkumine, pakendamine. Kohtule on esitatud ka garantiikiri. Hiljem soovib Andres Peltser otsida endale maalri tööd. Peret ja lapsi Andres Peltseril ei ole, kuid soov on pere luua. Lähedasteks peab
Andres Peltser oma õde ja ema. Andres Peltseri isa on surnud, ema uue elukaaslasega suhted head. Andres Peltseril on säilinud suhtlus mõne varasema sõbraga, kes on küll kriminaalkorras karistatud, kuid praeguseks elavad seadusekuulekalt. Vabanemisfondis on Andres Peltseril vangla andmetel 1065 eurot ja rahalised nõuded puuduvad. Kohus leiab, et Andres Peltseri vabanemisjärgsed elutingimused head - Andres Peltseril on vabanemise korral tagatud kindel elu- ja töökoht, seega vajalikud eeldused selleks, et tagada stabiilne elukorraldus ja majanduslik kindlustatus. Kohus peab positiivseks sedagi, et Andres Peltseril on vabanemise korral olemas lähedaste toetus, mis võimaldab paremat resotsialiseerumist.
4.Kohus on seisukohal, et Andres Peltseri tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohtu hinnangul ei võimalda Andres Peltseri tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja ärakantud karistusaja pikkus. Kuigi Andres Peltseri puhul esineb mitmeid positiivseid asjaolusid, tuleb kohtul hinnata kõiki KarS § 73 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis. Andres Peltserile mõisteti karistuseks 9 aastat 3 kuud vangistust. Kuigi kohus ei saa süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel hinnata mõistetud karistuse põhjendatust KarS § 56 lg 1 järgi, ei saa sellest siiski järeldada, justkui kohus ei peaks süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kaalutlema, kas mõistetud karistus on oma eesmärgid täitnud. Vastupidine arusaam ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste põhimõtetega. Kohtu hinnangul on tingimisi ennetähtaegne vabastamine välistatud, kui kohus leiab, et mõistetud karistus ei ole süüdimõistetu suhtes eesmärke täitnud. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et Andres Peltser on käesolevaks ajaks kandnud ära enamus talle mõistetud karistusest, ei anna alust tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus, võttes arvesse Andres Peltseri varasemat elukäiku ja kuriteo toimepanemise asjaolusid ning mõistetud karistusaja pikkust, on seisukohal, et Andres Peltseri tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole proportsionaalne toimepandud kuriteoga ja seega kooskõlas ühiskonna õiglustundega. Sellest lähtuvalt tuleb Andres Peltseril jätkata karistuse kandmist.
5.Andres Peltser ja tema kaitsja on menetluse kestel tõstatanud teemaks ka Andres Peltseri vabanemistähtaja lähtuvalt Soome seadustest. Andres Peltser avaldas, et Soomes öeldi talle, et ta vabaneb 2/3 karistusaja ärakandmise järgselt ning Eesti Vabariiki ületoomisega karistuse kandmisele ei tohi tema karistust raskendada. Soome seaduste kohaselt oleks Andres Peltseri vabanemine pidanud toimuma käesoleva aasta jaanuaris. Kaitsja leiab, et Andres Peltseril oli seaduspärane ootus, et ta oleks vabastatud. Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni (edaspidi Konventsioon) artikkel 9 lg 1 p b kohaselt elukohariigi pädevad asutused peavad muutma karistuse kohtu- või haldusprotsessi kaudu selle riigi otsuseks, asendades karistava riigi poolt määratud karistuse elukohariigis sama kuriteo puhul ettenähtud karistusega vastavalt artiklis 11 kehtestatud tingimustele. Konventsiooni artikkel 11 lõike 1 punkti d kohaselt ei tohi seejuures raskendada karistatud isiku karistusmäära. Konventsiooni artikli 9 lg 3 kohaselt rakendatakse karistuse täideviimisel elukohariigi seadust ning ainult sellel riigil on õigus võtta vastu vajalikke otsuseid. Nimetatud seisukohta on rõhutatud ka Riikohtu lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-6-12. Viidatud lahendi kohaselt tuleb karistuse täideviimise mõistet tõlgendada laiendavalt ning see hõlmab ka karistusest ennetähtaegset vabastamist (seletuskirja p 47). Seega karistuse täitmise ülevõtmisel järgitakse süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel Eesti õigusaktides ettenähtud reegleid.
Andres Peltserile mõisteti Soomes karistuseks 9 aastat 3 kuud vangistust. Käesoleval ajal kannabki Andres Peltser Eestis 9 aasta 3 kuu pikkust vanglakaristust. Sellest tulenevalt on kohus arvamusel, et Eesti on järginud Soomes mõistetud karistust ja selle kestust, st Andres Peltserile mõistetud karistust ei ole pikendatud ega selle tingimusi mingil viisil raskendatud. Ainuüksi fakt, et erinevates riikides on ette nähtud erinev regulatsioon tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, ei muuda Andres Peltserile mõistetud karistust kuidagi raskemaks või hoopiski meelevaldseks. Kohtu hinnangul on Konventsiooni art 9 lg 3 eesmärgiks kohelda karistuse täideviimise riigis kõiki kinnipeetavaid võrdselt, st olukorras, kus isik on üle viidud teise riiki karistust kandma, tuleb ka talle tagada vastavalt karistuse täideviimise riigis kehtivatele õigusaktidele karistusest tingimuslik vabastamine. Kohus leiab, et Andres Peltserit on koheldud võrdselt teiste Eestis karistust kandvate kinnipeetavatega. Siinjuures on kohtu arvates oluline seegi, et Andres Peltserile oli tagatud õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla tulenevalt Eesti seadustest juba varem (Tartu Maakohtu 17.10.2013. a määrus kriminaalasjas 1-13-1681), kui oleks tekkinud võimalus tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks Soomes. Lisaks rõhutab kohus sedagi, et käesoleval juhul puuduvad ka igasugused tõendid selle kohta, et Andres Peltser oleks Soomes karistust kandes vabanenud ennetähtaegselt automaatselt, st Soomes ennetähtaegselt vabanemiseks puuduvad igasugused eeltingimused.
Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.