Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
02.10.2014.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 08.09.2014.a.
Kohtuasja number
1-14-1394
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid J.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
J.L , isikukood
määratlemata kodakondsusega, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 16.09.2013 ja lõpp 14.11.2014
Jätta J.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, J.L-ile ja prokurörile. Asjaolud. Viru Vangla esitas 03. 07.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 02.05.2014 kohtuotsusega tunnistati J.L süüdi KarS § 121 järgi ning mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati J.L-i vangistusega 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.09.2013, s.o 1 päev ning mõisteti lõplikult ärakandmisele 3 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.08.2013 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (10 kuud vangistust) ning mõisteti J.L-ile liitkaristuses 1 aasta 1 kuu ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 16.09.2013.
Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud 6-l korral ning vanglas kannab karistust teist korda. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Kuritegude toimepanemisel on soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav on vangistuses viibides täitnud individuaalset täitmiskava. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht. Vabanemisel kinnipeetavale töökohta garanteeritud ei ole. TÄITISi andmetel on võlgnevusi summas 11 100 eurot ning kinnipeetav ei ole motiveeritud neid tasuma. Uue kuriteo toimepanemise risk on vabanedes olemas, kuna varasemalt on joobes korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Suhted emaga on head, kuid suhted elukaaslase ja lastega on pingelised, eelmised ja ka praegune kuritegu KarS § 121 alusel on seotud peresuhtega. Elukaaslase vastu oli suunatud eelmine kuritegu, piinamine. Kinnipeetav ise väidab, et suhted elukaaslasega on taastunud ning probleeme enam ei esine, alates 03.04.2014 osaleb sotsiaalprogrammis Pere ja paarissuhte vägivald – turvalisus peres. Kinnipeetav tarvitas ja tarvitab alkoholi aeg-ajalt sõpruskonnas, eitab sõltuvust, kuid tunnistab riski seoses alkoholi tarvitamisega. Kõik vägivallateod on toime pannud alkoholijoobes, ka ise tunnistab, et võib alkoholijoobes muutuda vägivaldseks. Väidab, et on otsustanud alkoholi tarvitamisest loobuda, kuid arvestades varasemat kuritegelikku minevikku on see kaheldav. Osales ka sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, kuid pärast esimest tundi enam kohale ei läinud. Isik ei näi kahetsevat tehtut, suusõnaliselt väidab, et on valmis muutuma, kuid seda ei kinnita tema eelnev käitumine. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on J .L-i määratud neljal korral ning kõik katseajad kulgesid mitterahuldavalt, tingimisi karistused liideti uute karistustega. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 56% ja vägivalla komponendiga uue kuriteo sooritamise tõenäosus 2 aasta jooksul 52%. Viru Vangla ei toetanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuuri seisukoht. 04.09.2014 kohtule edastatud seisukohas märgib prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav ei ole varasemalt õigustanud kohtu usaldust ega osanud hinnata temale antud võimalust karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi isikuvastaseid, varavastaseid ja maksualaseid kuritegusid. Arvestades isiku poolt toime pandud kuriteo – piinamise – tehiolusid, sh teo vägivaldsust, ei saa aktsepteerida sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetaval oli enne vangistust probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei põhjendatud, sest kinnipeetava varasem käitumine on näidanud, et vangistuse üldkasuliku tööga asendamine, süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole küllaldased meetmed hoidmaks ära tema poolt uute rikkumiste toimepanemist. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 56%, vägivalla komponendiga uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 52%. Prokuratuur ei saa nõustuda kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega. Kuna kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, siis on tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud.
Maakohtu istung. 08.09 .2014 toimunud videokohtuistungil süüdimõistetu taotlusele midagi lisada ei soovinud, ütles vaid, et on lõpetanud mitu programmi seoses alkoholiga ning sellega enam probleeme ei ole. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukohtadega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi isikul on vabaduses olemas elukoht ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused, on kohtu hinnangul isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 6-l korral. Isik on olnud neljal korral kriminaalhoolduse järelevalve all, kuid kõik katseajad kulgesid mitterahuldavalt. Eeltoodust tulenevalt on tõenäoline, et isik ka sel korral ei suuda talle pandavaid kohustusi täita ega katseaega edukalt läbida. Kohus leiab, et isiku kriminaalhooldusele allutamine ei taga tema õiguskuulekat käitumist. Isikut on korduvalt karistatud kehalise väärkohtlemise eest ja varavastaste kuritegude eest. Korduv karistatus samalaadsete kuritegude eest näitab, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ning jätkab kuritegude toimepanemist . Isiku ohtlikkus seisneb ennekõike vägivalla kasutamises ja varavastaste kuritegude toimepanemises, kui isik on alkoholijoobes. Kohus märgib, et uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on kõrge – 56%, samuti on kõrge vägivalla komponendiga uue kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul – 52%. Kinnipeetava vabastamist ei toeta ka prokuratuur ega vangla. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et J .L-i puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu J.L-i vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.