Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
02.10.2014, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg – 08.09.2014
Kohtuasja number
1-14-4172
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid K T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
K T, isikukood: xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 25.07.2013 ja lõpp 25.02.2015
Jätta K T vangistusest tingimisi enne vabastamata.
tähtaega
Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata süüdimõistetule ja prokurörile.
Viru
Vanglale,
Asjaolud: Viru Vangla edastas 07.08.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 10.06.2014 otsusega tunnistati K T süüdi KarS § 404 alusel, KarS § 121 alusel ning KarS § 275 alusel ning mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima
suurendamise teel liitkaristuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 20.02.2014 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 aasta 3 kuud 11 päeva vangistuse võrra, mõistes KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Karistuse kandmise algus oli 25.07.2013. Viru Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et K T on kriminaalkorras karistatud 4 korda, vanglas viibib esimest korda. Käesolev karistus on mõistetud kehalise väärkohtlemise, võimuesindaja solvamise ja süütamise eest. Kuritegude dünaamika on läinud raskemaks. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud varavastaste kuritegude ja kehalise väärkohtlemise eest. Soodusteguriteks on sõltuvusainete tarvitamine ja agressiivne käitumine. Vangistuses on kinnipeetav lõpetanud 9. klassi. Lisaks on kinnipeetav korduvalt vestelnud kriminaalhooldusametnikuga teemal „Probleemide ja konfliktide lahendamine“. Konfliktolukordade lahendamisel eelistab jõumeetodite kasutamist. Kinnipeetaval on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav soovib peale vabanemist minna elama xxxx ema juurde, kus elab ka ema elukaaslane. Suhted emaga olid väidetavalt head, kuid kasuisaga läbi ei saanud. Kasuisa on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetav on emale avaldanud, et plaanib vabanemisel Soome ära sõita. Enne vangistust viibis kinnipeetav xxxx. Pere sissetuleku moodustab ema töövõimetuspension ja toitjakaotuspension, kasuisa käib juhutööl. Kinnipeetav väidab, et on koolivaheajal käinud ehitusel tööl. Ta on toime pannud varavastaseid kuritegusid ning raskes majanduslikus olukorras võib panna toime kuriteo majandusliku kasu eesmärgiga. Majandusliku olukorra on raskeks teinud süütegude eest saadud trahvid. K T on väärteokorras karistatud seoses tubaka, narkootikumide ja alkoholi tarvitamisega. Kinnipeetava sõnul tarvitab sõltuvusaineid alates 8 eluaastast ning tunnistab, et tal on probleeme alkoholi tarbimisega. Sõltuvusainete tarvitamine on kuriteo toimepanemise soodusteguriks. Viru Vangla ei toeta K T ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, viimase kuriteo pani toime Viru Vanglas (tekitas kambris tulekahju, tungis jalutusboksis kallale teisele kinnipeetavale ja solvas ametikohustusi täitnud valvurit), väärteokorras karistatud 13-l korral. Varasemalt on isik katseajal rikkunud kontrollnõudeid, mistõttu vangistus täitmisele pöörati. Kriminaalhooldusametnik ei toeta K T vabastamist tingimisi ennetähtaega. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et isiku suhted pereliikmetega on probleemsed. Isiku ema ei ole valmis teda vabanemisel toetama. Prokuratuuri seisukoht: 04.09.2014 Viru Maakohtule saabunud seisukohas märgib prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega osanud hinnata temale antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, ta on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ning pannud katseajal toime uusi tahtlikke kuritegusid. Seega ei ole tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud, sest kinnipeetav on varasema käitumisega näidanud, et käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, et hoida ära uute õigusrikkumiste
toimepanekut. Kriminaalhoolduse ajal ei ole võimalik isiku ohtlikkust ühiskonnas alandada. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav oleks seekord suuteline katseaja ühe aasta kestel läbima nõuetekohaselt ning täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid. Asjaolu, et viimase kuriteo pani kinnipeetav toime vangistuses, näitab, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ning puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Prokurör viitab, et vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-191-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kuna kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, siis oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Maakohtu istung: 08.09.2014 toimunud videokohtuistungil märkis kinnipeetav, et oleks tahtnud vabaks saada. Kuna ta on nüüdseks täisealine, siis saab ta tööle minna. Ta väidab, et ei tarvita alkoholi üle aasta, samuti ei tee ta suitsu ja tegeleb spordiga. Lisaks rõhutas kinnipeetav, et kui tema karistusaeg lõppeb, siis tal järelevalvet ei ole, kuid ennetähtaegsel vabastamisel on järelevalve. Isik väitis, et töötab vanglas juba 2 kuud ning on harjunud tööd tegema. Distsiplinaarkaristuste kohta märkis, et need sai alguses, kui ei olnud veel täisealine, nüüd ei ole 9 kuud olnud ühtegi distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav lootis, et kohus annab talle võimaluse, ning avaldas, et on nõus ka ühiskondlikult kasuliku tööga. Maakohtu määruse põhjendused: Maakohus, tutvunud asja materjalidega, prokuratuuri seisukohaga ja ära kuulanud kinnipeetava, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja K T tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kuigi isikul on olemas vabanemisjärgselt elukoht, leiab kohus, et isiku vabastamist välistavad asjaolud on antud juhul ülekaalus. Kohus märgib, et isikul on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, samuti on ta vangistuses viibides pannud toime uue kuriteo, mis näitab, et ka vangistuses viibimise ajal ei suuda kinnipeetav käituda õiguspäraselt. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel muuhulgas isiku käitumist karistuse kandmise ajal. Antud juhul ei soosi isiku käitumine karistuse kandmise ajal ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava suhted perekonnaga on probleemsed, ta on olnud kodus vägivaldne ning tema ema ei ole valmis teda ennetähtaegse vabanemise korral toetama. Seega leiab kohus, et kinnipeetaval puudub vabanemisel perekondlik tugi. Kinnipeetav on tunnistanud, et tal on probleem alkoholi tarvitamisega. Kuivõrd isiku puhul on kuriteo toimepanemise soodusteguriks peetud sõltuvusainete tarvitamist, on kohtu hinnangul
tõenäoline, et isik jätkab vabanedes alkoholi tarvitamist ning paneb selle mõjul toime uusi kuritegusid. Lisaks on kinnipeetava majanduslik olukord halb, tal puudub töökoht ning perekonna sissetuleku moodustab ema töövõimetuspension ja toitjakaotuspension. Kuna kinnipeetav on toime pannud varavastaseid kuritegusid, on kohtu hinnangul olemas arvestatav risk, et majanduslike raskuste ilmnemisel paneb isik toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgiga. Kohus leiab, et isiku kriminaalhooldusele allutamine ei taga tema õiguskuulekat käitumist. Varasemalt kriminaalhoolduse all olles rikkus isik käitumiskontrolli nõudeid, see viis vangistuse täitmisele pööramiseni. Vangistuses toime pandud kuriteod näitavad kohtu hinnangul, et isik ei ole oma eelnevatest karistustest teinud vastavaid järeldusi ning seetõttu puudub alus arvata, et isik suudab vabaduses olla seaduskuulekas. Kohus leiab, et kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et kinnipeetav ei ole vangistuses viibides suutnud õiguspäraselt käituda ning kuna vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, tuleb distsiplinaarkaristuse olemasolu kindlasti ka käesoleval juhul arvestada. Kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist ei toeta Viru Vangla, kriminaalhooldusametnik ega prokuratuur. Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus ei pea tõenäoliseks, et kinnipeetav suudab vabanedes elada õiguskuulekat elu. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et K T puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.