Kohtulahend

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Süüdistus Andres XXX koos süüvõimetu isiku Martin XXX ning grupis Kristina XXX (kellele ei ole käesolevas asjas süüdistust esitatud) 22.05.2014 ajavahemikul kella 19.00-19.20 Tallinnas Sõpruse pst juures asuvas Männi pargis lõi XXX ühe korra rusikaga selja piirkonda, tiris kampsunist ta pikali, väänas koos M. XXX ta käed selja taha, tekitades füüsilist valu ning võimaldas sellega K. XXX võtta kannatanu taskust mobiiltelefoni Sony Xperia ARK C2 väärtusega 395 eurot koos kõnekaardiga ning rahakoti väärtusega 7 eurot, milles oli sularaha 15 eurot.

Samuti tema, koos süüvõimetu isiku Maksim XXX , 26.05.2014 kella 18.30 paiku Tallinnas Tammsaare tee 173 asuva kortermaja juures haaras selja tagant käsivartega XXX kaelast kinni ja tõmbas ta pikali, tekitades nii kannatanule füüsilist valu, andes selliselt võimaluse M. XXX kannatanu taskust võtta mobiiltelefoni Sony Zperia Go väärtusega 179 eurot. Seega A. XXX, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani isikute grupis toime võõra vallasasja vägivallaga äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema koos Denis X ja Daniil X (ei esitata antud menetluses süüdistust) tungis valdaja tahte vastaselt väikese küljeklaasi lõhkumise teel 23.05.2014 kella 03.00 paiku Maardu XXX ette pargitud XXX kuuluvasse sõidukisse MB reg nr XXX . Seega Andres XXX pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse ebaseaduslikule tungimisele grupis, s.o KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvaliftseeritava kuriteo.

Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus A. XXX süüditunnistamist KarS § 200 lg 2 p 4, 7 ja KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja tema vabastamist karistusest seoses mõjutusvahendi kohaldamisega. KarS § 87 lg 1 p 2 alusel A. XXX suhtes kohaldada mõjutusvahendina üheks aastaks käitumiskontrolli kohaldamist. Kannatanutele tekitatud kahju on A. XXX ema kannatanutele hüvitanud ja sellekohased kviitungid edastas ta kohtule. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kaitsja taotles menetluskulude osalist jätmist riigi kanda ning nende tasumise võimaldamist 12 kuu jooksul, kuna alaealisel endal igasugused sissetulekud puuduvad, ema kasvatab poega üksinda ja teenib miinimumpalka. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning A. XXX tuleb süüdi tunnistada ja tema suhtes kohaldada mõjutusvahendeid vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjatele makstav tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi 2,5 kuupalga alammäära ehk 887,50 eurot.

Menetluskulude hüvitamise paneb kohus KrMS § 188 alusel alaealise süüdistatava ema kanda, kuna alaealisel endal sissetulekud puuduvad. Arvestades perekonna varalist seisundit ning süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning jätab osa menetluskuludest, s.o 2/3 sundrahast (591,70 eurot) riigi kanda. Kohene ja kõigi menetluskude tasumine käib XXX ilmselt üle jõu.

Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Külli Iisop Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.