1-14-8172/4 - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Süüdi tunnistada L.F KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada L.F-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.11.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10519 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, võrra ning mõista L.F-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 (kümme) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise aja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 1. oktoober 2014. a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse kuulutamisel. Jätta rahuldamata taotlus tõkendi muutmiseks ja tõkendina vahistamise kohaldamiseks. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista L.F-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti ja riigi õigusabi kulu summas 72 (seitsekümmend kaks) eurot. Jätta menetluskulud summas 62 (kuuskümmend kaks) eurot 16 senti L.F-ilt välja mõistmata. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et L.F on õigus menetluskulud summas 604 (kuussada neli) eurot 50 senti tasuda 1 (üks) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. L.F on kohustatud igakuiselt 20. kuupäevaks tasuma vähemalt 51 (viiskümmend üks) eurot kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99914700020322. Selgitusse tuleb märkida „1-14-8172, menetluskulud, L.F“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

I Kokkuleppe sisu L.F-ile on esitatud süüdistus KarS § 424 järgi selles, et tema juhtis 08.03.2014 kella 00.10 ajal Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Tartu-Jõgeva-Aravete maantee 45. kilomeetril sõiduautot Audi A4 registreerimismärgiga 689TGI, olles alkoholijoobes, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 1,40 mg/l kohta. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada L.F-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.11.2013. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 28 päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust lugeda alates 01. oktoobrist 2014.a. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista L.F-i süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 86,16 eurot (tl 43-45) ja kohtumenetluses makstud tasu 48 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 134,16 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Seega on menetluskulud kokku 666,66 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

Kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist kohtu äranägemisel ja vähendatud menetluskulude tasumise võimaldamist osade kaupa 1 aasta jooksul. Prokurör nõustus kaitsja taotlustega. Kohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. kohus peab põhjendatuks vähendada menetluskulusid osaliselt, s.o riigi õigusabi tasu ja kulude osas, mis on tekkinud kaitsja sõidukulude ja ajatasu näol. Käesolevas kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt KrMS § 45 lg 3 kohaselt kohustuslik. Süüdistatav L.F-ile on riigi õigusabi korras määratud kaitsjaks advokaat Kristjan Nõges, kes osutab õigusteenust Sikuti Advokaadibüroo kaudu. Nimetatud advokaadibüroo asukohaks on Tartu 8, Viljandi. Kaitsjale on välja makstud tasu sõidule kulutatud aja eest 20 eurot + käibemaks ja sõidukulud 31,80 + käibemaks. Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja büroo asukoht on mujal, tekkis kaitsjal tasu saamise ja kulude hüvitamise õigus sõidule kulunud aja ja sõidukulude osas. Asjaolu, et riigi õigusabi korras määratud kaitsjal sellesisulised kulutused ja tasu saamise õigus tekkis, on tingitud riigi õigusabi tagamise süsteemist. Põhjendatud ei ole aga süüdistatavate erinev kohtlemine olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on samas linnas, kus toimub kriminaalasja menetlemine ja arutamine, ning kui riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale teisest linnast. Seega tuleb süüdistatavate võrdse kohtlemise põhimõtte järgi jätta riigi kanda kaitsjatele hüvitatud sõidukulud (TartuJõgeva-Tartu) ja tasu sõidule (Tartu-Jõgeva-Tartu) kulunud aja eest kogusummas 62,16 eurot. Suuremas ulatuses kohus menetluskulude vähendamist põhjendatuks ei pea. L.F kannab käesoleval ajal karistust. L.F-i selgituste kohaselt on tal muid senini täitmata nõudeid, millest ka kinnipidamisi tehakse. Ainuüksi asjaolu, et L.F on suures osas tasumata nõuded (sealhulgas eelmiste kohtuotsustega väljamõistetud menetluskulud), ei anna alust menetluskulusid kohtu hinnangul vähendada. Samuti ei saa põhjuseks olla fakt, et L.F kannab käesoleval ajal karistust. Kohus arvestab, et L.F on invaliidsuspensionär ja tal ei ole karistuse kandmise ajal muid sissetulekuid peale vanematelt saadava toetuse. L.F-i selgituste kohaselt toetavad teda karistuse kandmise ajal vanemad. L.F on invaliidsuspensionär, kellele on määratud 80% töövõimetust. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ja L.F-i sissetulekuid on kohtu arvates põhjendatud määrata menetluskulude tasumine osade kaupa 1 aasta jooksul. III Tõkend L.F-ile on kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu 18.03.2014. a (tl 34). Kuna L.F kannab käesoleval ajal karistust, tuleb kohtu hinnangul tõkend tühistada koheselt, s.o kohtuotsuse kuulutamisel. Prokurör taotles kohtuistungil L.F-ile kohaldatud tõkendi muutmist ja L.F-i suhtes tõkendi vahistamise kohaldamist. Kaitsja nimetatud taotlust põhjendatuks ei pidanud. Kohus leiab, et prokuröri taotlus tuleb jätta rahuldamata. L.F kannab käesoleval ajal karistust. Karistuse kandmise lõpuni on L.F 28 päeva. Seega puuduvad KrMS §-s 130 ettenähtud alused isiku suhtes tõkendi vahistamise kohaldamiseks.