Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
30. september 2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-11-3483
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Elle Karm
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Jüri Laur vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
JÜRI LAUR, isikukood 36309224235, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: puudub. Karistuse kandmise algus 08.10.2003 ja lõpp 11.03.2015.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 24.09.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta JÜRI LAUR vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Jüri Laurile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.09.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jüri Lauri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Jüri Laur on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu 08.10.2003 otsusega KarS § 113 järgi ning karistatud vangistusega 6 aastat; KarS § 25 lg 1 ja § 114 p 3 järgi ning karistatud vangistusega 8 aastat. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistustest raskemat ja mõisteti
liitkaristuseks 12 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 08.10.2003. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras neli korda karistatud ning reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Kuritegude laad on muutunud raksemaks, varasemalt on isikut karistatud mootorsõiduki ärandamiste ja varguste eest, praegune kuritegu on isikuvastane. Soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on alkohol. Vangistuse jooksul on kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Jüri Laur taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav hakkab töötama K K firmas xxxx ja elama tema poolt pakutud elukohas. Isiku sõnul on ta läbinud kõik programmid. Enda sõnul sai kinnipeetav alkoholist loobumiseks abi sotsiaalprogrammist Eluviisitreening. Prokurör Jüri Lauri tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Väärib märkimist, et eelnimetatud vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 26%, mis ei ole madal risk. Kuna J. Laur kannab karistust I astme isikuvastaste kuritegude, s.o tapmise ja mõrva, toimepanemise eest, tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise isiku tapmine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Tapmisele õigustust ei ole. Käesoleva asja materjalidest nähtub et kinnipeetaval puudub vabaduses kindel alaline elukoht. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja KarS § 75 lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p 3, 4, 5). Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta Jüri Lauri tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isik on ohtlik avalikkusele ja risk on olemas. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 17 % ja vägivaldse kuriteo puhul 26 %. Ohustatud on ühiskond tervikuna, kuid peamiselt tuttavad isikud. Oht seisneb füüsilises ründes, mis võib toimuda relva abil ja tagajärjeks võib olla surm. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on tarvitanud alkoholi ning tekib konflikti situatsioon, mille raames võidakse isikut solvata.
Isik kannab karistust kuriteo eest, mille ta pani toime alkoholijoobes. Isik on läbinud vangistuses sõltuvust käsitleva sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Vangla materjalidest nähtub, et isiku sõnul oli programmist talle vähe kasu, et tulevikus hoiduda alkoholi tarvitamisest. Kuigi nüüd isiku sõnul ei soovi ta alkoholi tarvitada, puudub kohtul veendumus, et isik ei asu taas vabaduses alkoholi tarvitama. Lisaks sellele nähtub vangla materjalidest, et isikul puudub kindel elukoht ja garanteeritud töökoht. Isiku sõnul on tal aga töökoht olemas ning elukoha tagab talle tööandja. Esimese kuriteo pani isik toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kohtul puudub veendumus, et kui isik satub majanduslikesse raskustesse, siis ei pane ta toime uusi kuritegusid, et saada majanduslikku kasu. Kuritegude toimepanemisele võivad kaasa aidata ka kriminaalse taustaga isikud, kuivõrd vangla materjalidest nähtub, et isik suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega. Isiku elustiili võib pidada riskivaks ja hoolimatuks. Vangistuses viibides on isikul välja kujunenud kriminaalsele subkultuurile omane käitumine ja sõnakasutus. Isik ei austa ühiskonna reegleid ja norme. Isik ei tunnista probleeme ning lahendab neid vägivallaga. Kuigi isik kohtuistungil teatas, et soovib vabaneda, siis vangla materjalidest nähtub, et isik ei ole motiveeritud vabanema ennetähtaegselt. Kohus leiab, et kui isikul puudub motivatsioon ennetähtaegselt vabaneda, puudub tal ka motivatsioon läbida katseaeg nõuetekohaselt. Kohus leiab, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.