Eesistuja Andres Parmas, liikmed Meelika Aava ja Sten Lind Mikk Laagemanni süüdistuses KarS § 392 lg 1; KarS § 184 lg 2 p 2; KarS § 188 lg 1 ja KarS § 418 lg 1 järgi Pärnu Maakohtu 10. juuni 2014. a otsus üldmenetluses
Lääne Ringkonnaprokurör Merike Lugna Vandeadvokaat Alar Neiland Mikk Laagemann (ik 39304034920), õpib XXXXXX XXXXXXXXXXX; elukoht: XXXXX X-XX, XXXXX; varem kriminaalkorras karistamata
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 10. juuni 2014. a otsus kriminaalasjas nr 1-13-10138 muutmata.
2.Jätta prokuröri apellatsioon rahuldamata.
EDASIKAEBE KORD
Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.1.Mikk Laagemannile esitati süüdistus selles, et eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, ilma vastava kohustusliku dokumendita: 1) tellis ta Hollandi Kuningriigist enda elukoha aadressile kokku 7,05 g narkootilist ainet marihuaanat, mille Maksu-ja Tolliameti töötajad rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse käigus 18. aprillil 2012 avastasid; 2) tellis ta Hollandi Kuningriigist posti kaudu oma elukoha aadressile kokku 0,41 g pulbrilist ainet, mis sisaldab amfetamiini ja 4-metüülamfetamiini (4-MA), samuti 1 tableti massiga 0,25 g, mis sisaldab metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) ja 2 g narkootilist ainet marihuaanat, mille Maksu-ja Tolliameti töötajad rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse käigus 2. septembril 2012 avastasid; 3) tellis ta Hispaania Kuningriigist posti kaudu oma elukoha aadressile kokku 4,78 g narkootilist ainet marihuaanat, mille Maksu-ja Tolliameti töötajad rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse käigus 16. jaanuaril 2013 avastasid; 4) tellis ta Hollandi Kuningriigist posti kaudu oma elukoha aadressile kokku 3 tableti massiga 1,08 g, mis sisaldab narkootilist ainet MDMA mille Maksu-ja Tolliameti töötajad rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse käigus 23. jaanuaril 2013 avastasid; 5) tellis ta Hispaania Kuningriigist posti kaudu oma elukoha aadressile kokku 2,2 g narkootilist ainet marihuaanat, mille Maksu-ja Tolliameti töötajad rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse käigus 28. jaanuaril 2013 avastasid; 6) tellis ta Mehhiko Ühendriikidest posti kaudu oma elukoha aadressile ca 24,37 g narkootilist ainet marihuaanat, mille Maksu-ja Tolliameti töötajad rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse käigus 6. märtsil 2013 avastasid; 7) tellis ta Hispaania Kuningriigist posti kaudu oma elukoha aadressile 2,47 g narkootilist ainet marihuaanat, mis 8. märtsil 2013 toimunud läbiotsimise käigus LL poolt kinnise ümbrikuga välja anti; 8) tellis ta Mehhiko Ühendriikidest posti kaudu oma elukoha aadressile vähemalt 22,05 g narkootilist ainet marihuaanat, mis anti 8. märtsil 2013 teostatud läbiotsimise käigus M. Laagemann poolt vabatahtlikult välja. Vastava kohustusliku dokumendita narkootilise aine toimetamisega üle Eesti riigipiiri pani M. Laagemann toime KarS § 392 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
1.2.M. Laagemannile esitati süüdistus ka selles, et alates 20. septembrist 2010 kuni
8.märtsini 2013 kasvatas ta oma elukohas magamistoas selleks otstarbeks arvutikorpusest ja sektsioonkapist kohandatud kasvuhoonetes ebaseaduslikult eeluurimisega täpselt tuvastamata arvul, kuid mitte vähem kui 15 erinevat sorti kanepitaimi. Sellega pani M. Laagemann toime KarS § 188 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
1.3.Veel süüdistati M. Laagemanni selles, et ebaseaduslikult kanepit kasvatanud isikuna valmistas ta eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal oma elukohas enda kasvatatud kanepi taimedest toimeaineid sisaldavaid taimeosiseid eraldades ebaseaduslikult narkootilist ainet marihuaanat, mida pakendas ja hoidis järgnevalt: 4,85 g klaaspurgis (tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus 8,9%); 0,39 g metallist topsis (THC sisaldus 16%); 9,29 g kanepikasvatuskapis A4 paberil (THC sisaldus 14%). Kokku valmistas M. Laagemann marihuaanat vähemalt 14,53 grammi, mis on suur kogus. Eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal omandas M. Laagemann 22,05 g, s.o suures koguses marihuaanat (THC sisaldus 14%), mille ta oli eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ilma vastava kohustusliku dokumendita tellinud Mehhiko Ühendriikidest ja mis oli Eesti Vabariiki saadetud posti kaudu tema elukoha aadressile. Eelnimetatud narkootiline aine kogukaaluga 36,58 grammi võeti M. Laagemannilt ära 8. märtsil 2013 tema elukohas
toimunud läbiotsimise käigus. Narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise ja omandamisega varem kanepit ebaseaduslikult kasvatanud isikuna pani M. Laagemann toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
1.4.Veel esitati M. Laagemannile süüdistus selles, et ta hoidis eeluurimisel täpselt kindlaks tegemata ajast oma elukohas magamistoas ebaseaduslikult relvaseaduse § 19 lg-te 1, 2 ja 3 alusel piiratud käibega tulirelvi: laskekõlbmatut karabiini Mosini (1891/1907 aasta mudel, kaliiber 7,62 mm nr 30798) koos kasutuskõlbliku relvalukuga nr 768589 ning jahipüssi mudel ZKM, kaliiber 16 nr 5316-BΓ, mis võeti temalt ära 8. märtsil 2013 toimunud läbiotsimise käigus. Karabiini relvalukk nr 768589 on RelvS § 21 lg 1 ja 2 kohaselt tulirelva oluline osa, mille käitlemisele laieneb sama kord, mis seda liiki relva käitlemisele. Samuti hoidis ta oma magamistoas ebaseaduslikult olulises koguses laskemoona: 59 vintpüssipadrunit kaliiber 7,62x54R, 10 vintpüssipadrunit kaliiber 7,92x57 mm ja 3 ääretulepadrunit kaliiber .22LR (5,6mm). Tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega pani Mikk Laagemann toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2.1.Maakohus tunnistas M. Laagemanni süüdi Kars § 392 lg 1 ja § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistas teda kolmeaastase vangistusega. Samuti tunnistas maakohus M. Laagemanni süüdi KarS § 188 lg 1 järgi ja karistas teda kuuekuulise vangistusega. Veel tunnistas maakohus M. Laagemanni süüdi KarS § 418 lg 1 järgi ja karistas teda kolmekuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused raskemaga kaetuks ja mõisteti M. Laagemannile liitkaristusena kolmeaastase vangistuse. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti karistus täitmisele pööramata tingimusel, et M. Laagemann ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 toodud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel seati M. Laagemannile katseajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Katseaja algust arvestati kohtuotsuse tegemisest, s.o 10. juunist 2014.
2.2.KrMS § 179 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p-de 3, 5 ja 9 ning § 180 lg 1 alusel mõisteti M. Laagemannilt menetluskuluna riigituludesse välja sundraha 887,50 €; kaitsjatele toimikust koopiate tegemise kulu 0,45 €; ja ekspertiisitasud 1680 €. Menetluskulud määrati tasumisele ühe aasta jooksul. KarS § 191 ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel konfiskeeris maakohus M. Laagemannilt ja määras hävitamisele järgmised asitõendid: ümbrikud (pakendid 1-6), potid ja kilekott koos mullaga (pakend 7), puidust tops ja märkmik (pakend 8), piibud ja kaal (pakend 9), narkootiliste ainete hoiustamise pakendid (pakend 10), arvuti (pakend 13), kaks kappi (pakend 15); KarS § 83 lg 1 ja KrMs § 126 lg 3 p 3 alusel konfiskeeriti ja määrati hävitamisele järgmised asitõendid: padrunid (pakend 11), karabiin ja jahipüss (pakend 12); CD plaat (pakend 14) – jäeti KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
3.1.Maakohus asus seisukohale, et M. Laagemannile esitatud süüdistus on tõendatud nii tema enda ütluste, tunnistaja LL ütluste kui ka asjas kogutud kirjalike tõenditega. M. Laagemnani pangakonto väljavõttest nähtuvalt ostis ta enda kontol oleva raha eest virtuaalraha BITCOIN, mida ta omakorda kasutas internetist narkootikumide ostmiseks. Rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse aktide ja ekspertiisiaktidega tõendati, et M. Laagemannile adresseeritud postisaadetised sisaldasid narkootilisi aineid. 8. märtsi 2013. a toimunud läbiotsimisel LL välja antud ja asitõendiks tunnistatud M. Laagemannile adresseeritud ümbriku ning M. Laagemanni välja antud ümbriku vaatlusprotokollidest nähtub, et need sisaldas narkootilist ainet. Kanepi kasvatamise kohta enda magamistoas andis M. Laagemann ise, kuid seda kinnitavad ka asitõenditeks tunnistatud improviseeritud kasvuhoonete ja päeviku vaatlusprotokollid. Narkootilise aine käitlemist tõendavad lisaks M. Laagemanni ütlustele ka asitõendiks tunnistatud käitlemisega seonduvate esemete vaatlusprotokollid, mis leiti ja võeti
läbiotsimisel ära M. Laagemanni magamistoast, samuti tema valdusest ära võetud narkootilised ained. Maakohtu hinnangul pani M. Laagemann narkokuriteod toime kavatsetult, kuivõrd kõik tuvastatud asjaolud olid talle teada ning ta soovis selle realiseerimist. Ta teadis, et tal puudub luba narkoaineid üle riigi piiri tuua, samuti teadis ta, et kanepi kasvatamine on ebaseaduslik.
3.2.Relvade ja olulises koguses laskemoona ebaseadusliku käitlemise luges maakohus tõendatuks M. Laagemanni ja tunnistaja LL ütlustele, samuti läbiotsimisprotokollile, asitõenina vaadeldud relvade, relva olulise osa ja laskemoona vaatlusprotokollidele ja ekspertiisiaktile tuginedes. Maakohus tuvastas, et M. Laagemannil puudus luba tulirelva ja laskemoona hoidmiseks. Kohtu hinnangul pani M. Laagemann tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise toime otsese tahtlusega. Ta teadis, et tal ei ole relvaluba ega õigust omada või hoida tulirelvi ja tulirelva laskemoona. Vaatamata sellele ei võtnud ta midagi ette, et relvad ja laskemoon politseisse ära viia.
3.3.M. Laagemannile karistusi mõistes juhindus maakohus KarS § 56 sätetest ja märkis, et süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata isik. Tema süüd kergendava asjaoluna arvestas kohus puhtsüdamlikku kahetsust. Samuti arvestas kohus, et M. Laagemann õpib, koolist ja praktikakohast iseloomustatakse teda positiivselt. Arvesse võeti ka seda, et M. Laagemannil on kindel elukoht ja toetav perekond. Süüd raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Maakohus ei pidanud mõistetud liitkaristuse reaalset ära kandmist otstarbekaks, leides, et M. Laagemann tuleb karistusest tingimisi vabastada. Kohtu arvates tingivad sellise otsustuse süüdistatavat iseloomustavad asjaolud. Mõistetav karistus on piisav mõjutamaks M. Laagemanni edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ka siis, kui seda täielikult ega isegi osaliselt täitmisele ei pöörata. Reaalne vangistus mõjutaks liialt negatiivselt oma tegu kahetseva süüdistatava haridustee jätkamist, sotsiaalset staatust jne. Maakohtu arvates täidab karistuse eesmärgi kõige tõhusamalt isiku allutamine käitumiskontrollile ja talle katseajaks lisakohustusena alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keelamine.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.1.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Merike Lugna, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist M. Laagemannile mõistetud karistuse osas. Apellant taotleb M. Laagemannile mõistetud liitkaristuse KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel šokivangistusena osaliselt täitmisele pööramist, mõistes koheselt kandmisele kuus kuud vangistust ja jättes ülejäänud osa, s.o 2 aastat ja kuus kuud tingimisi täitmisele pööramata.
4.2.Prokurör leiab, et maakohtu mõistetud karistus ei vasta kuritegude raskusele ja süüdimõistetu isikule, märkides, et M. Laagemanni süüdistatakse kahes esimese astme kuriteos, mis on seotud narkootikumide käitlemisega. Tema arvates on üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vaja sellistele kuritegude rangelt reageerida. Pelgalt katseaeg ei täida arutataval juhul karistuse mõistmise eesmärke. Karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla kergemate süütegude ja lühiajalisemate vangistuste puhul. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü ja karistuse mõistmisel tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost. M. Laagemanni süü on suur, sest ta on mitu aastat väldanud tegevusena toime pannud terve rea raskeid kuritegusid. Ainetu on rääkida M. Laagemanni puhul karistuse kandmisest vabastamist soodustava asjaoluna toetavast perekonnast, sest kriminaalasja menetlemise käigus on ilmnenud, et pereliikmed teadsid M. Laagemanni kuritegelikust tegevusest, ent ei suunanud teda õiguskuulekale teele. Varasemas kohtupraktikas analoogsetes
kriminaalasjades ei ole süüdlast karistuse kandmisest täielikult vabastatud. Seega tuleks ka M. Laagemannile mõistetud liitkaristus osaliselt täitmisele pöörata. Šokivangistus ei seaks eripreventiivsest aspektist vaadatuna ohtu M. Laagemanni resotsialiseerimist, vaid mõjuks talle tõsise hoiatusena.
5.1.Kaitsja esitas apellatsioonile vastuse, milles palub jätta apellatsiooni (ekslikult märgitud kassatsioon) rahuldamata ja Pärnu Maakohtu vaidlustatud otsuse muutmata.
5.2.Kaitsja hinnangul on maakohus M. Laagemannile karistust mõistes lähtunud KarS § 56 lg-test 1 ja 2, arvestades kergendava asjaoluna tema puhtsüdamlikku kahetsust. Samuti on kohus arvestanud, et M. Laagemannil on püsiv elukoht, perekonna toetus ja teda iseloomustatakse positiivselt. Kaitsja arvates ei sea apellant ühtki maakohtu toodud motiivi karistuse põhjendamisel kahtluse alla. Ta üksnes ei nõustu maakohtu hinnanguga, et vangistuse reaalselt ära kandmine mõjutaks liialt negatiivselt süüdistatava haridustee jätkamist ja sotsiaalset staatust. Kaitsja juhib seejuures tähelepanu, et karistuse mõistmisel jääb kohtunikule otsustamisvabadus, mis ei allu õiguslikule regulatsioonile.
5.3.Prokuröri viide üldpreventiivsetele kaalutlustele osutab pelgalt narkokuritegude ohtlikkusele maailmas üldsõnaliselt ja ei peaks olema M. Laagemannile karistuse mõistmisel arvestatav. Kaitsja arvates võib M. Laagemanni poolt kuriteo toimepanemise asjaolusid pidada mitmetel põhjustel erandlikuks. Esmalt märgib ta, et M. Laagemann tellis tõepoolest alates 2012 a aprillikuust interneti vahendusel mitmel korral välisriigist narkootilisi aineid, kuid Maksu- ja Tolliamet avastas need ja saadetised ei jõudnud M. Laagemannini. Samas ei alustatud neil kordadel tema suhtes väärteomenetlust. Kriminaalmenetlust alustati asjas alles 6. märtsil 2013, kuigi juba varem olnuks võimalik M. Laagemanni kuritegu tõkestada. See, et M. Laagemann kasutas narkootikumide eest tasumiseks oma pangakontot ja tellis need enda elukohta, kinnitab tema ütlusi selle kohta, et ta ei pidanud tellimusi kriminaalkorras karistatavaks. Narkootikume tellis ja ka kanepitaimi kasvatas M. Laagemann isiklikuks kasutamiseks. Puutuvalt süüdistusse KarS § 418 lg 1 järgi märgib kaitsja, et asjas tuvastatu kohaselt leidsid kriminaalasjaga hõlmatud relvad maakodust M. Laagemanni vanemad, kes tõid need M. Laagemanni elukohta ja hoidsid neid keldris. Relvad tõi M. Laagemanni tuppa paar nädalat enne läbiotsimist M. Laagemanni ema. Sel ajal ei viibinud M. Laagemann kodus ning ta sai relvadest enda toas teadlikuks alles läbiotsimise ajal. Kaitsja leiab kokkuvõttes, et M. Laagemanni kuriteod ei ole üldpreventiivsest seisukohast avalikku tähelepanu väärivad. M. Laagemann järginud talle maakohtu otsusega pandud kohustusi, menetluskulude tasumiseks on ta asunud tööle. Samal ajal jätkab ta õppimist XXXXXX XXXXXXXXXXX. Reaalne vangistus ei muudaks M. Laagemanni senini avaldatud kahetsust ega usaldust õigussüsteemi vastu.
5.4.Kaitsja arvates on apellandi viide Riigikohtu otsustele 3-1-1-76-12 ja 3-1-1-7-14 süü suuruse hindamise kriteeriumide kohta ebakohane, sest tegemist on praegusest hoopis teiselaadse süüasjaga.
5.5.Samuti ei nõustu ta prokuröri seisukohtadega, nagu ei täidaks pelgalt katseaeg karistuse mõistmise eesmärke ja nagu ei saaks arvestada M. Laagemannil perekonna toetuse olemasolu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
6.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, prokuröri apellatsioonis esitatud väidete ning kaitsja vastuväidetega apellatsioonile, leiab, et prokuröri apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus jätta muutmata.
7.Esmalt märgib kolleegium, et tühistamaks maakohtu otsuse M. Laagemanni karistusest tingimisi vabastamises ja kohaldamaks talle šokivangistust, peaks ringkonnakohus lisaks enda analüüsile ja maakohtust erinevale järeldusele ka ära näitama, milles seisnes maakohtu viga karistuse täitmisele pööramata jätmises. Arutatavas asjas ei ole aga maakohus karistuse mõistmise ja sellest vabastamise põhimõtete vastu eksinud.
8.Apellatsioonimenetluses puudub vaidlus M. Laagemannile mõistetud üksikkaristuste või liitkaristuse raskuse osas. Prokurör on vaidlustanud üksnes karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmise. Nimelt on prokurör apellatsioonist nähtuvalt seisukohal, et M. Laagemanni süü suurus, tema toimepandud kuritegusid iseloomustavad asjaolud nõuavad mõistetud liitkaristuse osalist täitmisele pööramist ning M. Laagemanni täielikult karistusest tingimisi vabastamine on ebaõige. Karistuse osalist täitmisele pööramist nõudvat ka üldpreventiivsed kaalutlused. Kolleegium nende väidetega ei nõustu ja märgib alljärgnevat.
8.1.Apellant märgib õigesti, et isiku karistamise esmane alus on tema teosüü. Samas tuleb rõhutada, et apellatsiooniga ei ole vaidlustatud M. Laagemannile mõistetud karistuse liiki ega määra. Vastupidi, ka apellatsioonis taotleb prokurör endiselt M. Laagemanni karistamist samasuguste üksikkaristustega nagu maakohtus mõistetud, samuti maakohtus mõistetuga sama suure liitkaristuse mõistmist. Seega jääb arusaamatuks ka prokuröri etteheide, nagu oleks maakohus M. Laagemanni süüd valesti hinnates talle liiga kerge karistuse mõistnud.
8.2.Prokurör on apellatsioonis muu hulgas leidnud, et M. Laagemanni toimepandud narkokuritegudele tuleb üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt riigipoolselt rangelt reageerida. Kohtukolleegium nõustub selle seisukohaga, kuid osutab asjaolule, et riigipoolne range reageering väljendubki M. Laagemannile mõistetud karistustes – kolmeaastases vangistuses KarS § 392 ja § 184 eest ning kuuekuulises vangistuses KarS § 188 lg 1 eest. Millist veelgi rangemat reageeringut apellant taotleb, jääb paraku arusaamatuks.
8.3.Karistusseadustik ei ole määratlenud karistusest osaliselt või täielikult tingimisi vabastamist iseseisva karistusliigina, vaid on seda käsitanud iseseisva instituudina – mõistetud karistuse rakendamise ühe alternatiivina. Süstemaatiliselt on karistusest vabastamist reguleerivad sätted karistusseadustikus paigutatud iseseisvasse 5. peatükki. See omakorda tähendab, et karistusest vabastamisel ei ole kohus seotud enam KarS § 56 toodud karistuse kohaldamise aluspõhimõtetega, eeskätt isiku süüga. Karistusest tingimisi vabastamise korral tuleb KarS §-des 73 ja 74 sätestatu põhjal aluseks võtta hoopis kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik.
8.4.Arutatavas kriminaalasjas on maakohus neist asjaoludest üldjoontes ka lähtunud. Nii nähtub maakohtu otsusest, et kohus on lugenud M. Laagemanni toimepandud kuritegude asjaolusid sellisteks, mis võimaldab karistada teda raskeima kuriteo eest sanktsiooni alammääras ning mõista ka teiste kuritegude eest karistused sanktsiooni alammäärale lähedasena. Kohtukolleegium peab maakohtu niisugust lähenemist põhjendatuks. M. Laagemann tellis narkootilisi aineid küll korduvalt ja formaalselt narkootilise aine suure koguse piire ületavalt, kuid narkoaine kogused olid siiski suhteliselt tagasihoidlikud. Ka kanepit ei kasvatanud M. Laagemann rohkem kui vaid isiklikuks tarbeks. Samuti puutuvalt ebaseaduslikult hoitud relvadesse ja laskemoona leiab kohtukolleegium, et M. Laagemanni
toimepandu asjaolud annavad põhjust pidada seda suhteliselt väheohtlikuks. M. Laagemann ei konspireerinud oma tegevust üheski episoodis, millest nähtub, et ta ise ei pidanud seda väga tõsiseks.
8.5.Järgnevalt märgib maakohus süüdlase isikusse puutuvalt, et M. Laagemann on varem kriminaalkorras karistamata isik, teda iseloomustatakse õppe- ja praktikakohast positiivselt, ta kahetseb oma tegu. Maakohus leiab, et M. Laagemannile mõistetud vangistuse osalinegi täitmisele pööramine omaks negatiivset mõju tema hariduse omandamisele ja sotsiaalsele staatusele. Kohtukolleegium nõustub selle hinnanguga ja leiab, et vangistuse reaalselt täitmisele pööramine ei ole M. Laagemanni puhul otstarbekas. Erinevalt prokurörist, kelle arvates mõjuks üksnes šokivangistus M. Laagemannile piisavalt tõsise hoiatusena, on kolleegium seisukohal, et juba kriminaalkuritegudes süü tunnistamine ja katseajaks rangetele kontrollnõuetele ning kohustustele allutamine omavad M. Laagemannile piisavat hoiatavat ja distsiplineerivat mõju, hoidmaks ära tema poolt uute õiguserikkumiste toimepanekut.
8.6.Kohtukolleegium leiab, et M. Laagemanni toimepandud kuritegude asjaolud ja tema isik on piisavalt erandlikud õigustamaks talle mõistetud karistuse KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata jätmist. Apellant ei ole esitanud ühtki kaalutlust, mis kummutaks maakohtu sellekohase järelduse.
8.7.Lõpetuseks selgitab kolleegium apellandi hinnanguga nõustuvalt, et maakohus eksib, märkides, nagu õigustaks M. Laagemanni karistuse kandmisest vabastamist muu hulgas asjaolu, et tal on olemas perekonna toetus. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et M. Laagemanni vanemad olid oma poja kuritegudest pikema aja kestel teadlikud, kuid tolereerisid seda ning olid ka ise tema poolt ebaseaduslikult käideldud narkootikumide ja relvadega vahetus puutumuses. M. Laagemanni vanemad ei ole püüdnud astuda mingeid tõsiselt võetavaid samme oma poja poolt õigusrikkumiste toimepanemise lõpetamiseks ega andnud endale ka aru sellest, et narkootiliste ainete või relvade käitlemine võiks ühiskonnas alluda mingitele eriregulatsioonidele ja olla tavakäibes piiratud. Rääkida eelkirjeldatud kontekstis sellest, et õiguslikult nihilistlikult meelestatud pereliikmete tugi võiks mingilgi viisil aidata M. Laagemannil katseaega edukalt läbida, on ainetu ja küüniline. See asjaolu iseenesest ei välista siiski M. Laagemannile mõistetud karistuse täitmisele pööramata jätmist.
9.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu 10. juuni 2014. a kohtuotsuse muutmata ja prokuröri apellatsiooni rahuldamata.
Andres Parmas /allkirjastatud digitaalselt/
Meelika Aava /allkirjastatud digitaalselt/
Sten Lind /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.