Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
29. september 2014 Tartu, (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-14-7004
Kohtukoosseis
Paavo Randma, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud lahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 27. augusti 2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jaak Reinomägi, määruskaebus
Maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
07.04.2014 Tartu Ringkonnakohtu lahendiga nr 1-14-2961 ja 15.05.2014 Riigikohtu lahendiga nr 3-7-1-1-318 rahuldamata viitega RÕS § 7 lg 1 p-le 5. 2.2 Maakohus leidis, et J. Reinomägi ei ole ära kasutanud kõiki seaduslikke võimalusi oma õiguste kaitseks kohtueelses menetluses. Kui J. Reinomägi soovib oma taotluses esitatud väidetavate õiguste rikkumise kaitseks kohtusse pöörduda, peab ta esmalt esitama kaebuse Riigiprokuratuurile ehk vaidlustama kriminaalmenetluse alustamata jätmise ning seega teostama KrMS §-s 207 ettenähtud õigust. Taotlusest ei nähtu, et J. Reinomägi oleks seda teinud. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et J. Reinomägi on olnud varem suuteline ise esitama Riigiprokuratuuri ja Tartu Ringkonnakohtusse samasisulise kaebuse, milles taotletakse kriminaalmenetluse algatamist. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi isikule, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma.
3.1 J. Reinomägi leiab, et ta esitas maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 6 lgs 2 nimetatud isikuna, s.o süüdistatav kriminaalmenetluses asjas, mis puudutab tema õigust ennast kaitsta. Nimelt on ta tema suhtes teostatavas kriminaalasjas nr 1-14-5226 kasutanud tõhusat õiguskaitsevahendit ning esitanud kuriteokaebuse kaitsja, prokuröri abi, uurija ja kohtunike suhtes. Ta on soovinud riigi õigusabi osutaja vahendusel kasutada kaebeõigust kriminaalmenetluse mittealustamises. Maakohtu otsustus temale õigusabi mitte anda on vastuolus RÕS § 7 lg-ga 2. Samuti tuleneb tema õigusabi saamise õigus inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist, täpsemalt selle artiklitest 1, 3, 6 lg 3, 13, 14 ja 17. 3.1.1 J. Reinomägi peab põhjendamatuks maakohtu märget, mille kohaselt ei ole tema ära kasutanud kõiki seaduslikke võimalusi oma õiguste kaitseks kohtueelses menetluses. Määruses selgitatakse, et kui ta soovib oma taotluses esitatud väidetavate rikkumiste kaitseks kohtusse pöörduda, siis peab ta esmalt esitama kaebuse Riigiprokuratuurile. Selle toimingu tarbeks ta aga õigusabi ju taotlebki. Väljatoodu kinnitab, et tahtlikult rikutakse tema märgitud konventsiooni artikleid. 3.2 Teiseks leiab J. Reinomägi, et tema taotlust riigi õigusabi andmiseks menetles vale kohus. Tema põhjendused on järgmised. RÕS § 15 lg 1 kohaselt lahendab kohtumenetluse käigus esitatud taotluse asja menetlev kohus. RÕS § 10 lg 7 kohaselt, kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale. J. Reinomägi leiab, et kuivõrd tema osas teostatav kriminaalasi nr 1-14-5226 on menetlemisel Rakvere kohtumajas, tulnuks Jõhvi kohtumajal tema taotlus viivitamatult saata lahendamiseks kriminaalasja nr 114-5226 lahendavale kohtule. 3.2.1 J. Reinomägi lisab, et hiljuti taotles ta Viru Maakohtult riigi õigusabi kannatanuna vaidlustamaks Riigiprokuratuuris kriminaalmenetluse alustamata jätmine teatud kuriteos. Olenemata sellest, et RÕS § 10 lg 5 järgi kuulus tema taotlus lahendamisele maakohtus, edastas kohtunik A. Palmiste, kes on teinud ka vaidlusaluse määruse, selle lahendamiseks halduskohtule. Märgitud toiming kinnitab tahtlust ebaseaduslike kohtulahendite tegemisel.
Paavo Randma
Aarne Sarjas
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.