Kohtulahend

1 (4)

menetluskulu. Saata kohtumäärus teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sergei Jelagin on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 05.10.2012.a otsusega kriminaalasjas nr 112-9284 KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõistetud karistuseks 4 aastat 5 kuud ja 8 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 ja KarS 76 lg 6 alusel suurendati käesoleva kohtuotsusega mõistetud vangistust Harju Maakohtu 21.01.2009.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osavangistuse 8 kuud ja 22 päeva- võrra ning mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 2 kuud vangistust. Kohtuotsus on jõustunud 10.11.2012.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 11.01.2012.a ja lõpeb 11.03.2017.a. KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 11.08.2014.a. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Sergei Jelagini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör on seisukohal, et vabastamiseks alused puuduvad. Isiku suhtes oli varasemalt kohaldatud ennetähtaegset vabastamist, kuid kriminaalhooldus ebaõnnestus, kuna Sergei Jelagin pani katseajal toime uued kuriteod. Vangistuse ajal on tal olnud korduvalt distsiplinaarrikkumisi, sealhulgas on ka vanglateenistuse ametniku suhtes ebaviisakas käitumine ning ebatsensuursete väljendite kasutamine. Distsiplinaarkaristuste olemasolu seab kahtluse alla Sergei Jelagini suutlikkuse alluda kriminaalhooldaja kontrolli alla ning täita kontrollnõudeid ja kohustusi. Sergei Jelagin avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta leiab, et on paranenud ja soovib aidata vabaduses enda ema. Ka soovib ta osa võtta enda lapse kasvatamisest. Kaitsja on seisukohal, et kuigi süüdimõistetu elukäik ei ole olnud kõige ilusam, on võimalus, et inimene on otsustanud siiski muutuda. Selleks võib olla andnud tõuke kinnipeetava isa surm viimase vangistuse ajal. Eeltoodu tõttu palub kaitsja kaaluda Sergei Jelagini ennetähtaegset vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Sergei Jelagin temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning ta on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Sergei Jelagini vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxNimetatud aadressil asuv korter kuulub kinnipeetava emale,xxxxxxxxxxxxxxxxx. Korteri omanik on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete

2 (4)

paigaldamiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Sergei Jelagini tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sergei Jelagin on kriminaalkorras eelnevalt karistatud varavastaste kuritegude ja narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ning ka reaalset vangistus kandnud. Sergei Jelagin vabastati eelmise karistuse kandmiselt (kriminaalasi nr 1-08-16390) tingimisi enne tähtaega, kuid ta pani katseajal toime uue kuriteo. Käesolevat karistust kannab Sergei Jelagin samuti suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Seega ei ole varasemad vangistused Sergei Jelaginile mõju avaldanud, ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vangistuse jooksul ei ole Sergei Jelagin osalenud taasühiskonnastavates tegevustes. Varasema vangistuse jooksul läbis suitsetamisest loobumise programmi, kuid suitsetab endiselt. Samuti osales sotsiaalprogrammis Sotsiaalsete oskuste treening, mida ei läbinud. Sergei Jelagin on avaldanud soovi asuda õppima riigikeelt algajate või A2 tasemel, kuigi Tallinna vanglas on tema riigikeele tase hinnatud B1. Individuaalne täitmiskava näeb ette programmi Õige Hetk läbimise ja riigikeele B2 taseme õppe. Viimane distsiplinaarkaristus on mõistetud 28.04.2014.a vanglateenistuse ametnikuga ebaviisaka käitumise eest. Seega ei paista Sergei Jelagini käitumisest erilist motivatsiooni muutusteks. Isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Erand, mida reeglina peaks saama kohaldada vaid korra. Sergei Jelagini suhtes on peetud võimalikuks kohaldada seda erandit ka varem – ta on vabastatud enne tähtaega, kuid vaatamata sellele, ei ole ta teinud järeldusi ning on jätkanud kuritegude toimepanemist ka määratud katseajal. Kohus leiab, et selliseid erandlikke asjaolusid, mis käesoleval ajal võimaldaksid vabastada teda taaskord enne tähtaega. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et Sergei Jelagin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.

MENETLUSKULUD

Sergei Jelagini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 16.09.2014.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Marina Valge. Kaitsja esitas 16.09.2014.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 138,72 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 138,72 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Sergei Jelaginilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

3 (4)

Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.