Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Vangla esitas 04.09.2014.a. Tartu Maakohtule materjalid R.L kohta tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega 25. 09.2013.a. tunnistati R.L süüdi KarS § 201 lg.1 ja § 169 järgi ja talle mõisteti liitkaristuseks KarS § 64 lg.1 sätete alusel 8 kuud vangistust 18-kuulise katseajaga. Kohtu 23.01.2014.a. määrusega pöörati R.L-ile mõistetud karistus täitmisele. R.L ei ilmunud määratud ajaks karistust kandma ja 27.02.2014.a. kuulutas kohus R.L tagaotsitavaks karistuse täitmise tagamiseks. R.L peeti kinni 07.03.2014.a. Türi linnas ja toimetati samal kuupäeval karistust kandma. Karistuse kandmise algus 07.03.2014.a ja lõpp 07.11.2014.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus saabus 07.09.2014.a. Tartu Vangla iseloomustusest R.L kohta nähtub, et isik soovib vabaneda enne tähtaega. Individuaalset täitmiskava talle koostatud ei ole, taasühiskonnastavaid tegevusi ei ole läbinud tulenevalt lühikesest karistusajast. Distsiplinaarkaristused vangistuses R.L puuduvad. Puuduvad ohtlikkus ja riskid seoses eluasemega, haridusega, alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisega, tervise ja emotsionaalse seisundiga. Teatud riskid on olemas töö ja majandusliku toimetulekuga, hoiakutega, mõtlemise ja käitumisega. R.L saab pidada vähese riskiastmega isikuks, vangla toetab tema ennetähtaegset vabastamist. On tehtud ettepanekud määrata täiendavad lisakohustused vabanenule- mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume ja kohustus asuda tööle määratud ajaks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud R.L võimalikku elukohta vabanemise järgselt- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. See on R.L elukaaslase täisealise tütre Kaidi Rahulaane omanduses olev korter. Kaidi Rahulaan on andnud nõusoleku R.L

2 (4)

asumiseks sellesse eluruumi. Korteris elab R.L senine elukaaslane xxxxxxxxxxxxxxx. R.L alaealistele lastele ei ole elatist maksnud, sõpru ei tea lähedased nimetada. Ei ole teada töökohta, kuhu R.L saaks vabanemisele tööle asuda, rahalisi kohustusi on tal täita umbes 12000 euro ulatuses. Varasemalt on teinud juhutöid, et vältida elatisemaksmist. Varasemalt on R.L olnud katseajal, kuid katseaeg kulges probleemidega- R.L ei saanud aru, et tal tuleb elada ja käituda erinevalt varasemast eluperioodist, oli kahtlustav kõige ja kõigi suhtes. Kriminaalhooldajal on ettepanekud R.L-ile vabanemisel lisakohustuste määramiseks. Prokurör toetab R.L vabastamist karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Põhjendatud on määrata käitumiskontrolli ajaks vangla poolt soovitatud kohustused. Kohtuistungil 26.09.2014.a. rääkis R.L, et ta võib karistuse ka lõpuni ära kanda, jäänud on 1 kuu 1 nädal. Vangistuses ta abiellus xxxxxxxxxxxxxxxxxxx naise nimi on nüüd xxxxxxxxxxxxx Ta asub xxxxxxxxxxxxxjuurde elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Usub tööle saavat. Ta on ka varem mitteametlikult töötanud, omab kogemust ehituse ja elektritööde valdkonnas, mõnda tööd võiks lühiajaliselt teha loomakasvatuses. R.L kinnitab, et tööd asub ta otsima ja kindlasti võtab ennast arvele Töötukassas. Elatisevõlg on kolmele lapsele, umbes 13000 eurot ja elatist on ta valmis maksma vastavalt saadavale sissetulekule. Kohus selgitas R.L-ile ennetähtaegsel vabanemisel kaasnevat katseaega 1 aasta ja määratavaid lisakohustusi. Lõpliku seisukohana ütles R.L, et ta siiski proovib nende kohustustega hakkama saada ja valib ennetähtaegse vabanemise. Kohtu seisukohad R.L on toime pannud ja süüdi tunnistatud kahes teise astme kuriteos. Mõlemas kuriteos on kannatanuks tema enda lähedased- ühes kuriteos vend ja teises alaealised lapsed, kellele ei maksnud elatist. See viitab, et R.L on pigem emotsionaalne ja hoiakuline probleem oma lähedastega asjade ajamisel. Ta ei ole ühiskonnale ohtlik vägivaldsuse tõttu ja ei saa ohtlikuks lugeda ka varavastase käitumise tõttu, kuna varavastast käitumist ei saa R.L-ile omaseks lugeda. KarS § 76 lg.1 p.2 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. KarS § 76 lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. R.L on käesolevaks ajaks ära kandnud suurema osa 8-kuulisest karistusajast ja karistust on kanda umbes 1 kuu 2 nädalat. Vabanemisel oleks temale määratava katseaja kestus KarS § 76 lg.4 alusel üks aasta. Vabaduses on R.L olemas elukoht, pere ja lähedased. Ta on nõus võtma endale lisakohustused. Arvestatavad riskid puuduvad. Kohus leiab, et kuna R.L vangistuse peamiseks põhjuseks on elatise maksmise kohustuse mittetäitmine, siis selle kohustuse täitmisele asumine on reaalselt võimalik R.L vabanemisel. Seetõttu on õigustatud R.L saamine vabadusse, et täita kohustusi laste ees ja kõrvaldada põhjused, mis teda vangistusse viisid- maksta laste ülalpidamiseks elatist. Kohus peab põhjendatuks R.L ennetähtaegset vabastamist.

3 (4)

Kohus ei pea põhjendatuks R.L-ile lisakohustuse määramist, mis seisneb kohustuses mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume, kuna selliseid riske R.L ei ole. Lisakohustused määrab kohus KarS § 75 lg.2 p.4, p.6 alusel- kohustus asuda tööle või selle võimatuse korral võtta ennast arvele Töötukassas, samuti jätkub kohustus täita alaealiste laste ülalpidamiskohustust. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, KarS § 75-st , §-st 76.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.