Kriminaalasi nr 1-06-7203
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
26. september 2014. a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-06-7203
Kohtukoosseis
Kohtunik Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Prokurör
Jane Pajus (seisukoht esitatud kirjalikult)
Kriminaalasi
Süüdimõistetu Margus Reidolfi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx isikukood: 37405212764; garanteeritud töökoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
Kaitsja
Advokaat Andrus Repnau
Kohtuistungi toimumise aeg
04.08.2014. a (kaugkohtuistung)
Jätta Margus Reidolf temale Helsingi Ringkonnakohtu 03.05.2011. a otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 12.07.2013. a määrusega moodustatud liitkaristuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Helsingi Ringkonnakohtu 03.05.2011.a otsusega nr 1-11-11412 tunnistati Margus Reidolf süüdi Soome karistusseaduse 50. peatüki § 2 (1304/93) järgi ja mõisteti temale karistuseks vangistus 5 aastat. Harju Maakohtu 12.07.2013. a määrusega moodustati KrMS § 413, KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel liitkaristus lugedes Margus Reidolfile Harju Maakohtu 10.09.2009. a määrusega nr 1-067203 asenduskaristusena mõistetud kergem karistus kaetuks Helsingi Ringkonnakohtu 03.05.2011. a otsusega mõistetud raskema karistusega ning mõisteti liitkaristus 5 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 28.01.2011. a ja lõppeb 28.01.2016. a. Margus Reidolf saabus Eesti Vabariiki 5-aastast vanglakaristust kandma 03.06.2013.a. Vangla toetab Margus Reidolfi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Margus Reidolfi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Margus Reidolfi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.
Süüdimõistetu Margus Reidolf selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja on seisukohal, et Margus Reidolfi võib tingimisi ennetähtaegselt karistusest vabastada ja esitas selle kohta kohtule kirjalikud teesid. Kaitsja märgib, et Margus Reidolf ei ole Soomes ega ka Eestis vangistuses viibides rikkunud kinnipidamiskoha režiimi. Kaitsja leiab, et Margus Reidolf on oma teost aru saanud ja soovib edaspidi hoiduda kuritegudest. Nimetatu kinnituseks on ka vanglas läbitud sotsiaalprogrammid ja muud tegevused. Margus Reidolfil on vabanemisel olemas elu- ja töökoht ning ta soovib taastada suhted oma lastega. Margus Reidolfil puuduvad probleemid alkoholi ja narkootikumidega. Kaitsja on arvamusel, et pelgalt kuriteo asjaolud ei anna alust arvata, et isik tulevikus ei käitu seadusekuulekalt. Kaitsja märgib ka seda, et Soomes mõistetud 5-aastase vangistuse kandmiselt oleks võinud Margus Reidolf vabaneda poole karistuse kandmise järel, seega oleks Margus Reidolfi vabanemine Soomes toimunud juba üle aasta tagasi, 26.07.2013.a. Sellest tulenevalt leiab kaitsja, et Eesti kohus ei tohiks isiku seisukorda raskemaks muuta (isik peab elukohariigis kandma oluliselt pikemat karistust kui karistavas riigis), muidu võib olla tegemist EIÕK artikkel 5 rikkumisega.
Käesolevaks ajaks on Margus Reidolf temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Margus Reidolfil on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 21). Seega esinevad formaalsed alused Margus Reidolfi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
Kuritegu on toime pandud ka rahalise kasu saamiseks, kuna Margus Reidolfi sõnul pidanuks ta vahendamise eest ka „mingi osa saama“. 3.2 Margus Reidolf töötas Soome vanglas väidetavalt 2 aastat puidutšehhis. Vangistuse ajal Eestis alustas ta õpinguid Tartu Kutsehariduskeskuses väikeettevõtluse ajal ja lõpetas. Alates septembrist 2014. a osaleb Margus Reidolf korvpallitrennis, on osalenud sektsioonidevahelisel korvpalliturniiril ning lauatennise turniiril. Omal soovil on Margus Reidolf käinud psühholoogi vastuvõtul ning temaga on vangistuse jooksul toimunud korduvad kuriteopõhised vestlused. Margus Reidolf loobus juulis 2013. a ka suitsetamisest. Distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Kohtu hinnangul on Margus Reidolfi käitumine karistuse kandmise ajal positiivne Margus Reidolf on tegelenud rehabiliteeritavate tegevustega ja on olnud aktiivne ning ettevõtlik. 3.3 Vabanemise korral soovib Margus Reidolf ennast siduda Eestiga. Elama saab asuda sõbra korterisse aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vald, kus ei pea ta esialgu ei üüri ega kommunaalmakseid tasuma. Töökoht on garanteeritud ettevõttes xxxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ. Ettevõte tegeleb paatidega ja müüb kõike, mis paatide ja jahtidega seotud on. Kohtule on täiendavalt esitatud Jõgeva Spordiklubi „Tähe“ poolt väljastatud teate selle kohta, et Margus Reidolfi vabanemise korral tagatakse talle füüsilise treeningute nõustaja ametikoht. Margus Reidolf peab võimalikuks hobikorras põhitöö kõrvalt ka selles klubis füüsiliste treeningute nõustaja ametikohta pidada. Suusõnaline kokkulepe treener-nõustaja ametikoha suhtes on ka Tallinna hokiklubiga Panter. Kohus peab positiivseks, et Margus Reidolfil on vabanemisjärgselt garanteeritud töökoht ja seeläbi regulaarne sissetulek. See on oluline kuriteoriskide maandamiseks, aga ka varasemate võlgnevuste tasumiseks, mida on üle 9000 euro. Margus Reidolf soovib vabanemise korral pühenduda tööle, perele ja spordile. Margus Reidolfi ema, õde ja vend elavad ja töötavad Soomes. Tal on kahest eelnevast kooselust kaks last – 12aastane poeg ja 8-aastane tütar. Suhted endise elukaaslasega head.
Konventsiooni art 10 lg 1 järgi peab elukohariik karistuse täideviimisel pidama kinni karistava riigi poolt määratud karistuse juriidilisest iseloomust ja kestusest. Konventsiooni art 9 lg 3 kohaselt rakendatakse karistuse täideviimisel elukohariigi seadust ning ainult sellel riigil on õigus võtta vastu vajalikke otsuseid. Nimetatud seisukohta on rõhutatud ka kaitsja poolt viidatud Riikohtu lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-6-12. Margus Reidolfile mõisteti Soomes karistuseks 5 aastat vangistust. Kuna Margus Reidolf loovutati Soomele tingimusel, et karistus viiakse täide Eestis, tuli Margus Reidolfil asuda karistust kandma Eestis, kuhu ta saabus 03.06.2013. a. Käesoleval ajal kannabki Margus Reidolf 5-aastast vanglakaristust. Sellest tulenevalt on kohus arvamusel, et Eesti on järginud Soomes mõistetud karistust ja selle kestust, st Margus Reidolfile mõistetud karistust ei ole pikendatud ega selle tingimusi mingil viisil raskendatud. Ainuüksi fakt, et erinevates riikides on ette nähtud erinev regulatsioon tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, ei muuda Margus Reidolfile mõistetud karistust kuidagi raskemaks või hoopiski meelevaldseks. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et Margus Reidolfile oli juba loovutamismenetluse läbiviimisel teada, et temale mõistetud karistus viiakse täide Eestis, mitte Soomes. Samal ajal tuleb rõhutada, et Margus Reidolfile olnud tagatud õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selles küsimuses on kohtud korduvalt ka seisukohti võtnud.
Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.