Kohtulahend

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab U.V kohtuotsuse kuulutamisest.

ja L.T katseaeg kulgema alates

U.V-le kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada tema karistuse kandmisele asumisel. L.T-le kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista U.V-lt ja L.T-lt solidaarselt VÕS § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2, 5 alusel 217 (kakssada seitseteist) eurot ja 36 senti A.N. (isikukood XXXX, arvelduskonto nr XXXXX) kasuks. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista U.V-lt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi kulud 66 (kuuskümmend kuus) eurot ja sundraha 887 (kaheksasada kaheksakümmend seitse) eurot ja 50 senti. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud 953 (üheksasada viiskümmend kolm) eurot 50 senti tasumisele ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui menetlusosalised kohtuotsust ei vaidlusta, on tasumise lõpptähtaeg 14.10.2015. a. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista L.T-lt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi kulud 511 (viissada üksteist) eurot 20 senti ja sundraha 887 (kaheksasada kaheksakümmend seitse) eurot ja 50 senti. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud 1398 (üks tuhat kolmsada üheksakümmend kaheksa) eurot 70 senti tasumisele ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui menetlusosalised kohtuotsust ei vaidlusta, on tasumise lõpptähtaeg 14.10.2015. a. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) · DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X).

Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber. U.V viitenumber menetluskulude tasumisel on: 99914700018729; L.T viitenumber menetluskulude tasumisel on: 99914700018774. Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu U.V ja L.T süüdistatakse selles, et nemad 9. aprillil 2014. a kella 23.30 paiku Tartu linnas, Nikolai Lunini ja Ravila tänava vahelisel alal, Maarjamõisa haigla ning Biomeedikumi läheduses tungisid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis koos kallale A.N. le, keda löödi esmalt kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata viisil turja piirkonda. Löögi tagajärjel kukkus A.N. külili, misjärel õnnestus tal end selili keerata. Seejärel hakkasid U.V ja L.T A.N. jalgadega pea piirkonda peksma. Sooritatud jalalöögid tabasid A.N. näkku, kuklasse ning vastu pea kaitseks asetatud käsi. Ühel hetkel peksmine lõpetati, misjärel hakkasid L.T ja U.V A.N. riiete taskuid läbi otsima. Pükste paremast tagumisest taskust võttis L.T ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A.N. le kuuluva rahalise väärtuseta rahakoti, milles olid A.N. nimeline ID-kaart taastamisväärtusega 24.28 eurot, mootorsõiduki juhiload taastamisväärtusega 26 eurot, SEBpanga deebetkaart taastamisväärtusega 6.33 eurot, rahalise väärtuseta haigekassa kaart, sõiduauto Seat Leon (reg nr XXX) registreerimistunnistus taastamisväärtusega 20 eurot, rahalise väärtuseta kliendikaardid, rahalise väärtuseta TÜ raamatukogu kaart, rahalise väärtuseta internetipanga paroolikaart ning sularaha 40 eurot ja 1 dollar (0.75 eurot). Pükste vasakust taskust võttis L.T ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A.N. le kuuluva mobiiltelefoni Samsung Galaxy Gio väärtusega 40 eurot. A.N. jopi taskust võttis U.V ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata esemeid. Lisaks tiris U.V A.N. seljast ära viimasele kuuluva seljakoti, lüües samal ajal A.N. le vähemalt kolmel korral jalaga pea piirkonda. Seljakoti andis U.V edasi L.T-le

, kes selle läbi vaatas. Kuna seljakott oli tühi, siis viskas L.T selle sündmuskoha vahetus läheduses olnud võssa. Samal ajal jätkas U.V A.N. seljas olnud riiete taskute kompamist ning ütles kannatanule: „Kus telefon on?“ „Ma annan sulle nuga, kui sa telefoni ei anna“. Seda kuuldes hõikas L.T U.V-le , et telefon on tema käes, misjärel lahkusid süüdistavad sündmuskohalt. Peksmise ja löömisega tekitasid U.V ning L.T A.N. le füüsilist valu ning tervisekahjustusi – näo pindmised vigastused. Sellega panid U.V ja L.T toime KarS § 200 lg 2 punkti 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo – võõraste vallasasjade äravõtmise nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see toime pandud vägivallaga ning grupi poolt. Lisaks süüdistatakse L.T selles, et tema, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kuupäeval, kuid ajavahemikul 25.02.2014 kuni 20.03.2014 pööras kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohas, kuid Tartu linnas Puiestee tänaval ebaseaduslikult enda kasuks tema valduses olnud R.S. kuuluva mobiiltelefoni Samsung i9505 Galaxy S4 (IMEI: 359544/05/830403/5) koos SIM-kaardi, karbi, kõrvaklappide, laadija ning käsiraamatuga koguväärtusega 456 eurot, vahetades nimetatud asjad Lauri Lipingule kuuluva motorolleri Aprilia Racing vastu. Sellega pani L.T toime KarS § 201 lõikes 1 sätestatud kuriteo – valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 200 lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus U.V-le karistuseks 3 aastat ja 5 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele. Mõistetud vangistusest kuulub U.V-l koheselt ärakandmisele 5 kuud vangistust. Ülejäänud vangistuse osa – 3 aasta pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui U.V ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 201 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus L.T-le karistuseks 2 kuud vangistust ja KarS § 200 lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mistõttu mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg – 21.04.2014. a kuni 22.04.2014. a, mistõttu on ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui L.T ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatavad, nende kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et U.V ja L.T on sõlminud kokkulepped oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse U.V süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning L.T KarS § 201 lg 1 ja § 200 lg 2 p 7 järgi ning mõista neile karistus vastavalt kokkuleppele. A.N. on esitanud tsiviilhagi temale kuriteoga tekitatud varalise kahju summas 217,36 euro nõudes (tl 9, I kd). Süüdistatavad on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2, 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (VÕS § 65 lg 1). U.V ja L.T on ühiselt tekitanud A.N. le varalist kahju 217,36 eurot, mis tuleb neil hüvitada vastavalt VÕS § 137 lg-le 1 solidaarselt. III Kohtu seisukoht menetluskulude osas U.V menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 36 eurot (kd II, 82-83) ja kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi tasu 30 eurot. L.T menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 400,80 eurot (kd I, tl 45-47; kd II, tl 58-59, 92-94) ja kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi tasu 110,40 eurot. Samuti on mõlema süüdistatava menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 887,50 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Seega tuleb U.V-l hüvitada menetluskulud kokku 953,50 eurot ja L.T menetluskulud kokku 1398,70 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsjad taotlesid oma kaitsealuste menetluskulude vähendamist ja võimalust tasuda seejärel neid ositi ühe aasta jooksul. Kohus leiab, et kaitsjate taotlus on osaliselt põhjendatud. U.V ja L.T menetluskulud on nii suured, et nende ühe korraga tasumine käib ilmselgelt üle jõu. Süüdistatavatele tuleb anda maksimaalne aeg, s.o kaksteist kuud, menetluskulude ositi tasumiseks. Menetluskulude vähendamist ei pea kohus põhjendatuks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.