Riigiprokuratuuri 15. augusti rahuldamata jätmise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kannatanu Igor Makarevichi esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa, määruskaebus
2014.
a
kaebuse
RESOLUTSIOON
Jätta Riigiprokuratuuri 15. augusti 2014. a määrus muutmata ja kannatanu Igor Makarevichi esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.11. septembril 2012 alustati kriminaalasjas nr 12760000149 A.A. i suhtes menetlust KarS § 314 tunnustel ning kriminaalasi on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri menetluses. Kohtueelse menetluse kokkuvõte edastati prokuratuuri 28. märtsil 2014.
2.Samas kriminaalasjas esitati A.A. ile kahtlustus KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kuritegu seisnes selles, et IF P&C Insurance AS ja A.A. i vahel 20. detsembril 2011 sõlmitud kindlustuspoliisi nr 402317935 alusel kandis IF P&C Insurance AS
17.veebruaril 2012, 12. märtsil 2012 ja 20. märtsil 2012 (kolmes osas) Tartu maakonnas Võnnu vallas Lääniste külas XXX talus 27. jaanuaril 2012 toiminud elektririkke tagajärjel kahjustada saanud koduse vara eest kindlustushüvitise arve nr E42120309Q põhjal A.A. i AS SEB panga arvelduskontole nr 10022081781002 kokku 3157,57 eurot, sh 2599 eurot Igor Makarevichile kuuluva kahjustada saanud arvuti Power Mac G4 (seerianumber CK307H8QP60) eest. Arvuti eest saadud kindlustushüvitise jättis A.A. I. Makarevichile üle andmata ja omastas selle, põhjustades I. Makarevichile varalist kahju 2599 eurot.
3.Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 6. augusti 2014. a määrusega lõpetati kriminaalmenetlus osaliselt, s.o KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteosündmuse osas KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.
4.14. augustil 2014 esitasid Y.C. ja Igor Makarevich kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruse peale kaebuse Riigiprokuratuurile, taotledes menetluse jätkamist.
5.Riigiprokuratuuri 15. augusti 2014. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus tühistamata. Riigiprokuratuuri seisukohad olid järgmised. 5.1 I. Makarevich on kriminaalasjas tunnistajana ütlusi andnud selle kohta, et 21. detsembril 2010 võttis ta koos abikaasa Y.C. ga rendile Tartumaal Võnnu vallas Lääniste külas asuva XXX talu. Talu ja kogu vara oli kindlustatud AS-is If P&C Insurance ning kindlustusvõtjaks oli A.A. . Kindlustuslepingut ei vormistatud I. Makarevichi ja tema abikaasa nimele, sest kinnistu omanik oli endiselt A.A. . 25. jaanuaril 2012 toimus XXX talus elektririke, mille käigus said kahjustada talus olevad elektriseadmed, sh I. Makarevichile kuuluv arvuti Power Mac G4. Kuna majas olevad elektriseadmed said kahjustada, otsustas A.A. pöörduda kindlustusandja poole kahju hüvitamise taotlemiseks. I. Makarevich pöördus arvuti parandamiseks 27. jaanuaril 2012 IM Arvutid salongi Tartus. Firmast tuli paari päeva möödudes vastus, et arvuti ei kuulu taastamisele. Sellest teatas I. Makarevich ka A.A. ile. A.A. vastas, et tuleks küsida samast firmast arvuti asendamiseks hinnapakkumine, et teada saada, kui palju maksaks uus samaväärne arvuti. Hinnapakkumine saabus I. Makarevichi meilile 7. veebruaril 2012 ja see oli summas 3679 eurot. Sellest hinnapakkumisest andis I. Makarevich teada A.A. ile. Viimane pakkus, et ta lisab arvuti maksumuse kindlustusfirmale esitatavasse kahjuteatisesse, et läbi kindlustusfirma saada hüvitis uue arvuti ostmiseks. Selleks pidi A.A. i sõnul andma rikutud arvuti üle temale, et ta saaks viia selle kindlustusfirmasse. Kuna arvuti oli viidud remonti I. Makarevichi nimel, siis saatis viimane IM Arvutid AS salongi e-kirja, milles palus asendada eelnimetatud arvutit puudutavates dokumentides I. Makarevichi nime A.A. i nimega, et viimane saaks ise minna remonditöökotta ja sealt arvuti kaasa võtta. Samuti palus I. Makarevich ära muuta nime hinnapakkumisel. I. Makarevichi sõnul sai ta aru, et A.A. esitas need dokumendid koos kahjuteatega kindlustusfirmasse. I. Makarevichi väitel oli tal A.A. iga kokkulepe, et kui kindlustusfirma nõustub uue arvuti soetamise maksumusega, ostab A.A. IM Arvutid AS hinnapakkumises toodud arvuti välja ja annab talle üle. Kuna sel ajal halvenesid oluliselt nende omavahelised suhted seoses XXX talus ilmnenud vigadega, siis A.A. iga suheldi väga vähe. Veebruaris 2012 teatas A.A. meili teel, et kindlustus maksis välja kahjusumma arvuti eest, kuid väiksemas ulatuses, kui oli toodud IM Arvutid poolt esitatud hinnapakkumises. A.A. küsis meili teel I. Makarevichilt juurde kas 600 või 800 eurot, kuna see summa jäi puudu hinnapakkumises toodud arvuti ostmiseks. I. Makarevich ei olnud nõus seda summat maksma. Mõne aja möödudes saatis A.A. I. Makarevichile Apple firma arvutikarbi pildi ja küsis, kas ta on nõus selle arvutiga ning ütles, et ostis selle arvuti Riiast. I. Makarevichi sõnul kartis ta, et arvuti on soetatud illegaalselt. Informatsiooni saamiseks pöördus ta Apple firma esindusse ja küsis garantiitingimuste kohta. Sealt kirjeldati, millised dokumendid peavad arvutil olemas olema, et garantii kehtiks. I. Makarevich küsis A.A. ilt neid dokumente, kuid viimane vastas, et kui I. Makarevich arvutit ei taha, siis ei taha. I. Makarevich sai sellest aru nii, et A.A. il puuduvad nõutud dokumendid. I. Makarevichi ütlusi kinnitavad kriminaalasjas kogutud dokumentaalsed tõendid: IM Arvutid AS töölehed, hinnapakkumised, AS-ilt If P&C Insurance saadud vastused järelepärimistele ning A.A. i ja I. Makarevichi vaheline meilivahetus. 5.2 Kõnealuse kindlustushüvitise puhul ei olnud tegemist võõra varaga, sest selle maksis A.A. ile kui ainsale kindlustuslepingu järgi õigustatud isikule välja kindlustusandja. Seega oli A.A. -2-
kindlustushüvitise suhtes ainsaks õigustatud isikuks ning puudub igasugune alus väita, et tegemist oli võõra varaga. I. Makarevichil puudus kindlustushüvitise suhtes igasugune õigus, sest ta ei olnud kindlustuslepingu kohaselt ei õigustatud ega soodustatud isikuks. Seetõttu puudub alus väita, et kindlustusandja oleks pidanud hüvitise I. Makarevichile välja maksma. 5.3 Väär on väide, et A.A. omastas I. Makarevichi arvuti eest saadud kahjuhüvitise ning keeldus seda välja andmast. I. Makarevich on ise kinnitanud, et tal oli A.A. iga kokkulepe, et kui kindlustusfirma hüvitab arvuti maksumuse, siis A.A. ostab samaväärse arvuti ning annab selle I. Makarevichile. Täpselt nii A.A. käituski. Kuna kahjustada saanud arvuti pärines aastast 2003, siis ei olnud 2012. aastal identset arvutit enam pakkuda. Samaväärseks arvutiks tunnistas kindlustusandja Mac Pro 1. Arvestades, et kindlushüvitise saamise eelduseks oli kahjustada saanud arvuti üleandmine kindlustusandjale, siis I. Makarevichi volituse alusel sai A.A. katkise arvuti IM Arvutid salongist enda kätte ning andis selle üle kindlustusseltsile. Kindlustusselts tasus kahjustada saanud arvuti eest hüvitist 2599 eurot, mis vastas Mac Pro 1 maksumusele. Kuna kõnealusel perioodil ei olnud arvutit Apple Tartu salongist saada ning A.A. viibis samal perioodil Riias, ostis ta arvuti Riia salongist. I. Makarevich küsis seejärel A.A. ilt uue arvuti garantii kohta, kuna sai teada, et see ei ole ostetud Apple Tartu salongist. Seepeale saatis A.A. I. Makarevichile fotod selle kohta, et arvuti on ostetud Apple Riia salongist, on kinnises pakendis ja omab kõiki vajalikke seerianumbreid ning garantiisid. 5.4 Seega on kriminaaltoimikus olevate materjalidega tõendatud, et A.A. ei keeldunud kordagi I. Makarevichile kindlustushüvitist üle andmast, vaid soetas vastavalt kokkuleppele uue samaväärse arvuti Mac Pro 1 ning palus I. Makarevichil see vastu võtta. A.A. ei tea põhjust, miks I. Makarevich keeldus seda vastu võtmast. I. Makarevich esitas A.A. ile päringu arvuti seerianumbrite ja garantii kohta, millele A.A. ka vastas. Arvuti oli ostetud Apple Riia esindusest, see oli uus, avamata pakendis ja olemas olid kõik asjakohased dokumendid ja garantii. I. Makarevich oleks saanud arvuti nõuetelevastavust kontrollida seerianumbri alusel Apple Riia esindusest. Ehkki I. Makarevich keeldus A.A. i poolt pakutud arvutit vastu võtmast, hoidis A.A. arvutit enda käes veel 2–3 kuud. Kuna I. Makarevich ei võtnud ka selle aja jooksul arvutit A.A. ilt vastu, võõrandas A.A. selle. 5.5 Kriminaalasja osaline lõpetamine KarS § 201 lg 1 järgi esitatud kahtlustuses on seaduslik ning motiveeritud. Kaebajate üldsõnalised ja blanketsed vastuväited on nende nägemus asjade käigust ega ole ühegi tõendiga tõendatud. A.A. pakkus kaebajatele Riia Apple esindusest ostetud samaväärset arvutit Mac Pro 1 kinnises pakendis, mida kaebajad keeldusid vastu võtmast. Kõik dokumendid selle arvuti kohta olid kinnises karbis.
6.15. septembril 2014 esitas I. Makarevichi esindaja vandeadvokaat N. Lausmaa Riigiprokuratuuri 15. augusti 2014. a määruse peale kaebuse. Kaebuse esitaja taotleb Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ja kriminaalmenetluse jätkamist. 6.1 A.A. ei andnud I. Makarevichile üle kindlustuselt saadud hüvitist, vaid pakkus, et ostab selle eest I. Makarevichile uue samaväärse arvuti. 8. märtsil 2012 teatas A.A. kannatanule ekirja teel, et uus arvuti on ostetud, ent küsis I. Makarevichilt kindlustushüvitisele lisaks veel 800 eurot. Arvuti ostmise tõendamiseks lisas ta kirjale foto kinnisest kartongkarbist pealdisega Mac Pro. Kui I. Makarevich küsis arvuti ostmist kinnitavaid dokumente, keeldus A.A. nende esitamisest. Kui I. Makarevich keeldus seepeale lisaraha maksmisest, lakkas A.A. temaga suhtlemast, arvutit üle ei andnud ja väidetavalt müüs selle hiljem kolmandale isikule. 6.2 A.A. il puudus õiguslik alus arvuti eest saadud kahjuhüvitise endale jätmiseks. Isegi kui kannatanu ja A.A. sõlmisid kokkuleppe hüvitise asemel uue samaväärse arvuti üleandmiseks ja seda kokkulepet mingil põhjusel ei täidetud, ei võtnud see A.A. ilt kohustust edastada -3-
alusetult saadud hüvitis tegelikule kahjusaajale. Ka kannatanu väidetav alusetu keeldumine asendusarvuti vastuvõtmisest ei vabastanud A.A. it kohustusest anda alusetult saadud hüvitis üle tegelikule kahjusaajale. A.A. i poolt kahjuhüvitise omastamine oli igal juhul alusetu ja kujutas endast kannatanu vara ilma õigusliku aluseta enda kasuks pööramist. 6.3 Asja materjalidega ei ole tõendatud, et A.A. oleks saadud hüvitise eest ostnud uue arvuti, mida kannatanule pakkuda. A.A. edastas kannatanule foto karbist, mis võis olla tühi, mitte arvutist endast. A.A. i ettekäänded garantiitalongi esitamise võimatuse kohta olid otsitud ja esitatud eesmärgiga kannatanut eksitada. Ostukviitungi esitamata jätmine tõendab, et A.A. i väide asendusarvuti ostmise kohta ja valmiduse kohta see kannatanule üle anda oli pettuslik ning esitatud eesmärgiga kannatanu eksitusse viia. Seega on alust kahtlustada A.A. it mitte KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, vaid KarS § 209 lg 1 järgi kelmuses. A.A. soovis jätta kannatanule muljet selle kohta, et tal oli reaalne soov üle anda kahjuhüvitise eest ostetud arvutit. Sellise soovi olemasolu ei ole kannatanule edastatud fotodega mingil määral tõendatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri
6.augusti 2014. a ja Riigiprokuratuuri 15. augusti 2014. a määrustega, leiab, et I. Makarevichi esindaja kaebus on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks puudub alus. Kohus nõustub ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuri põhjalikult motiveeritud seisukohtadega kriminaalmenetluse aluse puudumise kohta ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ning rõhutab ringkonnakohus järgmist.
8.Kolleegium jagab kaitsja seisukohti A.A. i poolt I. Makarevichiga sõlmitud kokkuleppe rikkumise ja selle tulemusena alusetu rikastumise kohta. Erinevalt kaitsjast leiab kohus aga, et A.A. ei realiseerinud sellega ühtegi karistusseadustiku eriosas sätestatud kuriteokoosseisu. Riigiprokuratuur on veenvalt põhjendanud, miks tuvastamist leidnud asjaoludel puudub alus nentida A.A. i poolt kannatanu vara omastamist. Kahtlustuse kohaselt seisnes omastamine selles, et A.A. jättis I. Makarevichile üle andmata viimasele kuulunud arvuti eest saadud kindlustushüvitise. Samas on prokuratuur tuvastanud, et kindlustuslepingu järgi oli hüvitise saamise õigus üksnes A.A. il. Ka IF P&C Insurance AS vastuskirjast nähtub, et koduse vara hulka kuuluvate esemete omandiõiguse kuulumine kindlustusvõtjale ei olnud kindlustuskaitse rakendumiseks ja hüvitise saamiseks määrav. Seega oli A.A. kindlustuslepingu kohaselt õigustatud taotlema ja saama hüvitist ka koduse vara hulgas olevate kolmandale isikule kuuluvate esemete eest. Seega ei olnud kindlustushüvitise näol tegemist A.A. i jaoks võõra varaga, mis välistab selle omastamise KarS § 201 mõttes.
9.Ringkonnakohtu hinnangul võinuks kõne alla tulla A.A. i poolt I. Makarevichile kuulunud arvuti omastamine, kuivõrd selle puhul oli tõepoolest tegemist A.A. ile usaldatud võõra vallasasjaga. A.A. i poolt arvuti kindlustusandjale esitamise ja kindlustushüvitise taotlemise puhul puudub aga alus rääkida võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramisest. Nii on menetluse käigus tuvastatud, et A.A. tegutses I. Makarevichi arvutiga kindlustushüvitise saamiseks vajalikke toiminguid tehes kokkuleppel kannatanuga, st tema volitusel. Seega puudub alus nentida A.A. i tegevuse ebaseaduslikkust ja kannatanu arvuti omastamine on välistatud.
10.Määruskaebuses leiab kannatanu esindaja, et A.A. on toime pannud hoopis kelmuse. Esindaja hinnangul soovis A.A. jätta kannatanule ekslikku muljet selle kohta, et tal on reaalne soov üle anda kahjuhüvitise eest ostetud arvuti, millise soovi olemasolu tema poolt kannatanule -4-
edastatud fotodega tõendatud ei ole. Kohus märgib, et kelmuse tuvastamiseks ei tulnud tõendada mitte A.A. i soovi kannatanule arvuti üleandmiseks, vaid seda, et A.A. lõi vastava soovi olemasolust kannatanule teadvalt ebaõige ettekujutuse. Vastasel juhul toimub tõendamiskoormise ümberpööramine kahtlustatava kahjuks nii, et tal tuleb hakata tõendama oma süütust. See läheks vastuollu kriminaalmenetluses kehtiva süütuse presumptsiooniga. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendid tõsikindlalt väita, et A.A. lõi I. Makarevichile teadlikult tegelikest asjaoludest, s.o soovist anda kindlustushüvitise arvel ostetud arvuti kannatanule üle, ebaõige ettekujutuse. Seda asjaolu kinnitavad tõendid puuduvad. Samas annab A.A. i ja I. Makarevichi vaheline kirjavahetus aluse arvata, et A.A. siiski astus samme I. Makarevichile asendusarvuti üleandmiseks, ent pooltevaheliste erimeelsuste tõttu jäi see teostamata. Seega ei saa kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal väita, et A.A. oleks toime pannud kelmuse.
11.Ringkonnakohus möönab, et menetluse käigus on tuvastamist leidnud pooltevahelise kokkuleppe rikkumine ja A.A. i poolt oma kohustuse täitmata jätmine, ent see ei täida kuriteokoosseisu. Seega on I. Makarevichil võimalus kaitsta oma õigusi nõude esitamisega tsiviilkohtumenetluses.
12.Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 15. augusti 2014. a määrus muutmata ja I. Makarevichi esindaja vandeadvokaat N. Lausmaa määruskaebuse rahuldamata.
Aarne Sarjas Tartu Ringkonnakohtu kohtunik
-5-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.