1-11-11732/64 - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. J.K on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud. Karistuseks on mõistetud nii rahatrahve , aresti, vangistust, mis on jäetud täitmisele pööramata, aga ka vangistust, mis on asendatud üldkasuliku tööga ning ka reaalset vangistust. Peamiselt on J.K toime pannud varavastaseid kuritegusid, kuid ka isikuvastaseid vägivallategusid. J.K on viibinud kriminaalhooldusel kui Tartu Maakohtu 19.04.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 111-4925 varguse ja kehalise väärkohtlemise eest mõistetud vangistus asendati 300 tunni üldkasuliku tööga ning J.K määrati kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kriminaalhooldusel olles pani J.K toime uue (käesoleva) kuriteo. Käesolevat karistust kannab J.K eluohtlike tervisekahjustuse tekitamise eest (grillvarda taolise terava esemega rindu löömine, millega tekitas kannatanule torke-lõikehaava vasakpoolse sisemise rindkerearteri ja südame vigastusega ning verisüdamepaunaga, põhjustades vigastusega ohu kannatanu elule). Eeltoodust järelduvalt on J.K korduvalt karistatud, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud kuritegelikku käitumisviisi. Samas peab kohus oluliseks seda, et viimased J.K-le mõistetud karistused on olnud karistussüsteemis nn vangistuse alternatiivid. J.K-le on mõistetud karistuseks vangistus, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata (kriminaalasi nr 1-09-17787), kuid mis uute kuritegude toimepanemise tõttu tuli täitmisele pöörata. J.K-le on mõistetud karistuseks vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga (kriminaalasi 1-10-3443), kuid mis pöörati täitmisele seoses uue kuriteo toimepanemisega. Seejärel karistati J.K vangistusega, mis asendati samuti üldkasuliku tööga (kriminaalasi nr 1-11-4925). Käesoleval ajal kannab J.K karistusena vangistust, mis pöörati täitmisele. J.K selgitas kohtule, et esimest korda karistati teda aastal 1993, kui ta oli 21-aastane, praegu on J.K 42-aastane ja ta on vangistuses viibinud 8 korda. J.K sõnul on kuriteod toime pandud rumalusest ja ta loodab, et edaspidi seda ei juhtu, sest piir peab ka kuskil olema. Kohus leiab, et J.K kuritegelik käitumine püsinud pika perioodi jooksul. J.K tegutsemisviisi ei ole mõjutanud karistused, mis talle on mõistetud. Vaatamata sellele, et J.K oli esimest kuritegu toime pannes 21-aastane, ei ole tema käitumist mõjutanud ka vanusega kaasnev teatav elukogemus. Eeltoodu näitab kohtu hinnangul seda, et J.K on varasemalt korduvalt käitunud õiguskorrale mittevastavalt , see on kooskõlas tema eluviisi, mõtlemise ja maailmavaatega. Oluline on ka asjaolu, et käesoleval ajal on J.K ise suuteline üksnes lootma, et ta edasiselt enam kuritegusid toime ei pane, mis annab omakorda aluse kahelda, kas sellel korral mõistetud karistus oleks J.K suhtes oma eesmärgi täitnud ning mõjutanud teda oma senisest eluviisist ja käitumisharjumusest vabanemise korral loobuma. Samas peab kohus oluliseks käesoleval juhul arvestada, et J.K -le mõistetud karistused on olnud lühiajalised ja varasemalt ei ole teda karistatud pikema vangistusega kui 1 aasta (peamiselt karistused alla 1 aasta vangistust), v.a käesolev karistus, mis annab aluse karistusjärgset käitumiskontrolli arutada . See annab alust arvata, et J.K süü kuritegude toimepanemisel ei ole olnud suur, kuna mõistetud karistused on olnud alammäära lähedased (sh kuriteo eest mõistetud karistus, mida J.K käesolevalt kannab). Kohtu hinnangul on nimetatud fakt oluline, kuna esmajärjekorras on oluline isikut mõjutada edasiste kuritegude toimepanemisest hoiduma just mõistetavate karistustega (karistuse eripreventiivsed eesmärg id), mitte karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Kuna karistusjärgne käitumiskontroll riivab intensiivselt isikute põhiõigusi, peab selle kohaldamine olema selgelt erandlik ja eriliselt kaalutletud. Üksnes juhul, kui sanktsioonisüsteemis järjest raskemate karistuste mõistmisega ei ole võimalik isiku ohtlikkust kalduvuskuritegude toimepanemist ühiskonnas

maandada piisavalt, on kohtu hinnangul põhjendatud kaalutleda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, mis muude meetmete ammendumisel võimaldaks teostada isiku üle järelevalvet ja suurendada ühiskonna turvalisust ning tagada isiku paremat resotsialiseerumist. J.K on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega, ka paljud kuriteod on J.K toime pandud alkoholijoobes. Vangla iseloomustuse kohaselt tunnistab J.K , et enne vangistust tarvitas ta lahjat alkoholi igapäevaselt, vahel ka kanget. Lühiajaliselt on J.K saanud alkoholiravi (ampulli pannud, elektriravil käinud), aga see ei olnud tulemuslik. J.K selgitab, et kui inimene ise ei taha loobuda, siis ei saa keegi aidata. Küll aga ei näe J.K seost alkoholi tarvitamisel ja oma kuritegelikul käitumisel, kuigi tunnistab, et kuriteod on olnud „purjuspäi rumalused“. Istungil on J.K vangla iseloomustuses kirjutatut kinnitanud ja lisanud, et kui õlu joomine on alkohol, siis selle tarvitamist ta ei lõpeta. Probleemi näeks ta viinast purju joomises, aga pärast sauna 2 -3 õlle joomises ta midagi halba ei näe. Seega, kuigi J.K ise seostab oma kuritegelikku käitumist alkoholi tarvitamisega, ei pea ta lahja alkoholi tarvitamist (õlu joomist) üldse alkohoolse joogi tarbimiseks. Probleemidest arusaamist näitab see, et varem on J.K üritanud alkoholi tarvitamisest loobuda, kuid edutult. Samas, kui J.K jätkab alkoholi tarvitamist, suurendab see oluliselt riske, et ta jätkab oma kuritegelikku eluviisi. Erinevalt käitumisest vabaduses, on J.K käitumine kinnipidamisasutuses olnud korrektne. Ta on osalenud kutseharidussüsteemis keevitaja 1- aastases õppes ja lõpetanud, läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Agressiivsuse asendamise treening. Viimasest sai J.K enda sõnul ka abi. Distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Kohus leiab, et läbitud sotsiaalprogrammid, millest J.K sõnul on talle palju abi olnud, võivad aidata kaasa tema paremale resotsialiseerumisele vabanemise korral. Sotsiaalprogrammides on tegeletud probleemidega, mis J.K puhul kuritegude riskifaktoriteks on olnud – alkoholi tarvitamine ja agressiivsus. Vabanemise korral soovib J.K minna tööle Soome. Konkreetset töökohta või elukohta ta nimetada ei tea, mainib lihtsalt, et Soomes võtab teda vastu lapsepõlvesõberxxxxxxxxxxxxxxxxx tema pere (elukaaslane koos 3-kuuse lapsega). J.K võimaliku Soome mineku osas on tema sõnul xxxxxxxxxxxxxxxx ühendust pidanud õde xxxxxxxxxxxx. Kohus kuulas J.K väidete kontrollimiseks ära Mxxxxxxxxxxx, kelle sõnul ei ole tegelikult tema xxxxxxxxxxxxxxga J.K Soome minekust rääkinud. Sellegipoolest on J.K jäänud seisukohale, et kokkulepe elu- ja töökoha osas on olemas. Siiski puuduvad kohtul andmed selle kohta, et J.K on võimalus pärast karistuse ärakandmist Eestist lahkuda ja Soome minna ning elada ja töötada koos oma lapsepõlvesõbra xxxxxxxxxxxxxxxxa. Hinnates kogutud andmeid kogumis, on kohus veendunud, et J.K puudub võimalus Soome elama ja tööle minna. Esiteks puudub J.K endal Exxxxxxxxxxxxxxxx igasugune kontakt (ise kohtus ta xxxxxxxxxxxxxxxxx viimati 5 aastat tagasi, praegu suhtleb temaga xxxxxxxxxxxxxx J.K õde xxxxxxxxxxxxxkinnitas kohtule, et tema ei ole xxxxxxxxxxxxxxxxx suhelnud Soome tööle saamise võimalustest. Lisaks ei ole kohtu arvates eluliselt usutav, et inimene, kellega J.K ei ole kohtunud 5 aastat oleks valmis teda enda juurde elama võtma ka olukorras, kus perre on sündinud väike laps. Kohtu hinnangul ei ole seega J.K väited Soome elama ja tööle minemise kohta eluliselt usutavad ning on otsitud selleks, et välistada tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. J.K on Eestis olemas kindel elukoht. Enne vangistust elas ta õele xxxxxxxxxxxxxx kuuluvas korteris, mis on käesoleval ajal välja üüritud, kuid vabaneb 01.10.2014. a, selleks, et J.K saaks sinna vabanemise korral taas elama asuda. Seega on J.K vabanemisel olemas kindel elukoht. Samuti on J.K vabanemise korral tagatud lähedaste toetus, kes loodavad ja usuvad, et J.K on võimeline oma senist käitumist