lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-6863/8

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 23.09.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number
1-14-6863/8
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
23.09.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
862
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.septembril 2014, Tallinn (Liivalaia kohtumaja)

Kriminaalasja number

1-14-6863 (14230200406)

Kohtunik

Leo Kunman

Kohtuistungi sekretär

Katrin Lopsik

Kriminaalasi

G.M ’i süüdistuses kokkuleppemenetluses

Prokurör

Natalja Kutepova

Süüdistatav

KarS

§

järgi

G.M Nimi: Elu- või asukoht ja aadress: XXX; XXX Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: Eesti Vabariigi Haridus: algharidusega (7 klassi) Emakeel: eesti keel Töökoht või õppeasutus: töötab XXXOY, ehitaja Karistatus: varem kriminaalkorras karistatud ühel korral, karistus arhiveeritud, kehtivaid väärteokaristusi kaks. Tõkend: KrMS § 217 alusel kinni peetud 20.05.2014-22.05.2014 ning alates 22.05.2014 kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Ei soovi kaitsja osavõttu

RESOLUTSIOON

1.Süüdi tunnistada G.M KarS § 424 järgi ja karistada vangistusega 5 (viis) kuud.
2.KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.05.2014-22.05.2014, s.o 3 (kolm) päeva, seega kandmisele kuulub 4 (neli) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
3.KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust 4 (neli) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.M ei pane 4 (nelja) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtotsuse kuulutamise päev, s.o 23.09.2014.
4.G.M ́i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
5.KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel välja mõista G.M-ilt : Sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alamääras s.o 532,50 eurot ning tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 216 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kohtuotsuse põhiosa G.M juhtis 20.05.2014 kella 23:15 ajal Harjumaal Harku vallas, Ülejõe tee 1 juures, TallinnPaldiski mnt suunas mootorsõidukit BMW 325I, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,05 mg/l kohta, laiendmääramatusega +/-0,10 mg/l kohta, lõplik tulemus 0,95 mg/l kohta), millega rikkus teo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ (alates 01.07.2014 kehtima hakanud Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/) ja § 69 lg 4 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani G.M toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav G.M ning tema kaitsja vandeadvokaat Riine Lumiste kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadiga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja II astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust. Kohus leiab, et G.M ́i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et G.M tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Karistus on kooskõlas karistuse eesmärkide ja süüdistatava süü suurusega. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on ekspertiisitasud, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 166 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,13 eurot tunnis ja 355 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 532,50 eurot. Menetlevas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundara teise astme kuriteo toimepanemise eest. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Asitõendid puuduvad, tsiviilhagi puudub. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus juhindub KrMS § 175 lg 1 p 4,9, § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249. Leo Kunman Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.