Kohtulahend

Karistuse kandmise algus 07.09.2010 ja lõpp 31.10.2014. Kinnipidamisasutuses H .I kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav ei avaldanud karistusjärgse käitumiskontrolli jaoks oma elukoha andmeid. Enne vangistust elas ta vanematega aadressil xxx ning kinnipeetava ema sõnul asub H.I vab anemisjärgselt elama samale aadressile. Kinnipeetaval on põhiharidus. Vanglas asus omandama keevitaja eriala, kuid 07.06.2013 loobus tervislikel põhjustel õppest. Vangistuses on osalenud riigikeele kursustel ning omandanud B2 taseme. Osales sotsiaalprogra mmis Eluviisitreening ja Viha juhtimine ning sõltlaste tugigrupis Convictus. Osales majandustöödel abitöölisena ning alates 16.01.2014 töötab puidutsehhis. Tasumata võlanõudeid 15 901,96 eurot. Vabanemisel töökoht puudub. Enne vangistamist tarvitas isik narkootikume. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 9 korda, reaalset vangistust kannab 3. korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Kinnipeetav on 2002 ja 2012.a. rünnanud vanglaametnikke. Vabaduses rikkunud kriminaalhoolduse tingimusi. 23.12.2011 ja 26.02.2013 kohaldati isiku suhtes täiendavad julgeolekuabinõud. Oht seisneb võimalikus vägivalla kasutamises ja majandusliku kahju tekitamises. Viru Vangla teeb ettepaneku H.I kohaldamiseks.

suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kinnipeetav ei soovi vabaneda tingimisi ennetähtaegselt. Kodukülastust ei teostatud, kuna kinnipeetava ema ei pidanud seda vajalikuks. Tema sõnul peab poeg oma karistuse lõpuni kandma. Vabanemisjärgselt asub H.I elama vanemate juurde xxx. Varasemalt on kinnipeetavat ühel korral tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid ta ei ilmunud kriminaalhooldaja juurde ning jätkas kuritegude toimepanemist. H.I puhul on tegu kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise riskiga, kuna ta keeldub kriminaalhooldusest, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Prokurör toetas taotluse ning leidis, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib aidata parandada H.I käitumist. H.I palus jätta karistusjärgne käitumiskontroll rakendamata, kuna tal on plaanis minna tööle välismaale ning käitumiskontroll võib seda raskendada.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et H.I suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole põhjendatud. KarS § 871 lg 1 kohaselt kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § -s

sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja

3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H.I isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. KarS § 871 võimaldab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli isikute suhtes, kes on kandnud ära vangistuse täies ulatuses ja kelle puhul on alust eeldada, et nad võivad panna toime uusi kuritegusid. Karistusjärgse käitumiskontrolli alused võib jagada formaalseteks ja materiaalseteks. Materiaalseks aluseks on prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses viibides hakata toime panema uusi kuritegusid ning see prognoos tugineb süüdimõistetu isikule, tema varasemale elukäigule ja elamistingimustele, samuti toimepandud teo asjaoludele ja käitumisele vangistuse kandmise ajal. Arvestada tuleb sellega, et karistusjärgse järelevalve kohaldamine on kantud riigipoolsest soovist vähendada riski, et süüdimõistetu hakkab pärast karistuse kandmiselt vabanemist panema toime uusi kuritegusid. Isiku õiguspärasele käitumisele suunamine ei tähenda üksnes isiku kontrollimist, vaid ka abi süüdimõistetu sotsiaalsel kohanemisel. VangS § 60 lg 1 kohaselt abistab vangla kinnipeetavat tema vabastamise ettevalmistamisel tema majandusliku ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel. H.I on kriminaalkorras karistatud 9 korda, vanglas viibib 3. korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uue kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et H.I puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu H.I suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega.

/ Deniss Minzatov Kohtunik

/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.