Kohtulahend

Asjaolud Viru Vangla esitas 25.08.2014 Viru Maakohtule materjal id kinnipeetava M.R-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. M.R kannab käesoleval ajal karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.05.2014 kohtuotsuse kohaselt, mille j ärgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 11.11.2012 kuni 13.11.2012, s.o 3 (kolm) päeva, karistusaja hulka ja M.R-ile mõisteti lõplikult ärakandmisele 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend

seitse) päeva vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti nimetatud otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.11.2012 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega – 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud ning M.R-ile mõisteti liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.11.2012. KarS § 50 lg 1 alusel võeti M.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 (viieks) kuuks. M.R on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Varasemalt on isikut karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise ja röövimise eest. Kuritegude raskusaste on olnud varieeruv. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud ligemale 1 aasta 10 kuud ning kanda jä äb tal veel veidi enam kui 1 aasta 8 kuud vangistust. Vangistuses olles on M.R ajavahemikul 14.08.2013 – 29.10.2013 läbinud riigikeele A1 taseme kursuse ja ajavahemikul 13.01.2014 – 09.05.2014 on ta läbinud riigikeele A2 taseme kursuse. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Kinnipeetav elas enne vangistust üksinda õele kuuluvas korteris aadressil xxxx. Vabanedes asub ta elama samale aadressile. Käesoleval ajal elab antud ühetoalises heas seisukorras olevas korteris kinnipeetava õde koos oma alaealise pojaga. Väidetavalt plaanib kinnipeetava õde koos pojaga sel aastal xxxx kolida ning siis jääks kinnipeetav korterisse üksinda. Õde andis nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks seoses M.R-i elama asumisega antud aadressile. Põhihariduse omandas kinnipeetav Narva Peetri koolis. Peale põhihariduse omandamist jätkas isik õpinguid Narva Kutseõppekeskuses keevitaja erialal. Peale esimese kursuse lõpetamist katkestas isik õpingud, kuna otsustas ametlikult tööle minna. Kinnipeetav soovib omandada eriala. Kinnipeetav töötas väidetavalt varasemalt ametlikult, omades töökogemusi järgmistes valdkondades: kingsepp, operaator, keevitaja Eestis ja Soomes. Vabanedes asub isik tööle xxxx, kus isik töötas ka enne kinnipidamist. Vangistuse ajal on toetanud kinnipeetavat materiaalselt ema, õde ning mõned tuttavad. Viru Vangla andmetel 07.08.2014 puuduvad isikul täitmata rahalised nõuded ning vabanemisfondis on tal 350 eurot. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema K G, õed J S ja G M. Kinnipeetava suhted sugulastega on head. Nad on nõus igati kinnipeetavat toetama. Väidetavalt on isiku suhtlusringkonnas mõni mitteseaduskuulekas inimene, kuid peamiselt suhtleb isik seaduskuulekate isikutega. Arvestades korduvaid kuritegusid ja liiklusseaduse rikkumisi, on isiku elustiil varasemalt olnud hoolimatu ja riskeeriv. Kinnipeetav tunnistab, et enne kinnipidamist kuritarvitas ta alkoholi, sest väidetavalt esines eraelus palju probleeme. Isik tunnistab, et alkoholi tarvitamise tõttu tekkisid probleemid ja korduvad karistused. Antud kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Eelmise kuriteo toime panemise käigus käitus isik alkoholi tarvitanuna vägivaldselt, kontrollimata oma käitumist. Kinnipeetava motivatsioon loobuda alkoholi tarvitamisest on kõrge. Kinnipeetaval alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole. Isik on ühel korral proovinud amfetamiini. See oli väidetavalt 16 aastasena, kui isik oli tuttaval külas ning joogi sisse oli lisatud amfetamiini, millest isik ei olnud teadlik. Isik ise üldiselt ennast agressiivseks ega impulsiivseks inimeseks ei pea. Kinnipeetav kahetseb tagasiulatuvalt seda, et ta ei tegelenud raskustega õigeaegselt ning ei suutnud end pidurdada. Isikul on olemas reaalsed eesmärgid töötamise ja suhete säilitamise näol lähedastega.

Esimesel korral karistati kinnipeetavat mootorsõiduki juhtimise eest joobes tingimisi vangistusega ilma käitumiskontrollita. Selle aja jooksul pani ta toime uue kuriteo. Isikut on korduvalt karistatud väärte okorras liiklusseaduse rikkumise eest. Sõnades väljendab isik soovi muuta oma käitumist ning leiab, et on selleks võimeline. Kontrollitud keskkonnas suudab isik olla reegleid rikkumata, mis väljendub asjaolus, et isikul distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Ametnikega suhtlemisel on isik viisakas, täiendavaid julgeolekuabinõusid isiku suhtes kohaldatud ei ole. Ohtlikkus on isiku puhul kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholijoobes ja tekivad konfliktsituatsioonid. Arvestades kinnipeetava karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 13% ja vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 19%. Tuginedes eeltoodule, toetab Viru Vangla kinnipeetava M.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. M.R-i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel on soovitav kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,9 sätestatud lisakohustused, sealhulgas KarS § 75 lg 2 p 7 osas tehakse konkreetne ettepanek, panna kohustuseks mitte suhelda kohtu määratud isikutega (Maksim Kuznetsov – kuriteokaaslane). Kriminaalho oldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava isa on surnud. Elukaaslast ega lapsi kinnipeetaval ei ole. Teadaolevalt on M.R-i lähivõrgustik seaduskuulekas, samas tutvusringkonnas leidub kriminaalse taustaga isikuid. Peale vabanemi st asub isik elama oma õe G M juurde, viimasele kuuluvasse korterisse. Samas korteris elab ka õe alaealine poeg ( xxxx). Õe sõnul hakkaks M.R elama korteri köögis, kuhu saab tema jaoks mahutada lahtikäiva diivani. G M sõnul plaanib ta koos oma pojaga veel sel aastal oma abikaasa juurde xxxx elama kolida. Peale seda elaks M.R seal üksinda edasi. Kinnipeetav omab keevitaja pabereid, olles varem töötanud xxxx lepinguga. Isikut on korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud, kriminaalhooldusel pole isik viibinud. Väärteokorras on isikut 3-l korral karistatud AS rikkumise eest ning 2-l korral LS rikkumise eest (joobes juhtimine). Samuti on isikul üks väärtegu toime pandud NPALS alusel. Probleemid alkoholiga algasid isikul siis, kui ta oli 18 aastane. Kui kohus peab otstarbekaks vabastada M.R tingimisi ennetähtaegselt, siis riskide maandamiseks on vajalik kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4, 7,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise järelevalve pikkuseks t ehakse ettepanek määrata 7 kuud. M.R ise soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetava väitel on tal hea perekond. Tema ema on xxxx aastane, vajades abi ja toetust. M.R -i väi tel on tal xxxx aastane tütar, kes pole registreeritud tema nimele. Isiku sõnul oli varem tema elu segamini, kuna oli probleeme tütarlapsega ja tütrega. Selle 2 aasta jooksul on ta mõelnud paljude asjade üle. Ta on saanud vanemaks ja muutunud on tema vaated elule. Iga inimene võib eksida, eriti nooruses. Kinnipeetav on 100% kindel selles, et ta suudab elada taas ühiskonnas, paludes talle see võimalus anda, et ta saaks ennast parandada. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa M.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 07.08.2014 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega elektroonilise järelevalve alla, arvab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole õigustatud. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kr iminaalkorras karistatud kolmel korral, sealhulgas ka röövimise eest. Peab rõhutama, et KarS § 76 lg 3 sätetest tuleneb, et ennetähtaegsel

vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsusest 1-11-13487 nähtub, et M.R mõisteti süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi selles, et tema „24.12.2010.a. kella 01.00 paiku, olles alkoholijoobes toas aadressil ..., tegutsedes koos M. K võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, nõudis G. G-lt raha ning kui viimane vastas keeldumisega, lõi G -t rusikaga näkku ja pärast seda tema ja K omastasid kannatanule kuuluva arvuti „ORDI“ (süsteembloki) maksumusega 4687 krooni (299.55 eurot), helisagedusvõimendi maksumusega 658 krooni (42.05 eurot), monitori „ LG “maksumusega 2700 krooni (172.56 eurot). Enne vangistust oli eelnimetatud kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Tema kriminaalne käitumine on otseses seoses alkoholi kuritarvitamisega. Kinnipeetav kannab liitkaristust raskendavatel asjaoludel röövimise ja KarS § 424 sätestatud liikluskuriteo toimepanemise eest, seetõttu saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vara vägivaldne äravõtmine selle ebase adusliku omastamise eesmärgil ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsioo ni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Viru Maakohtu 26.11.2012 kohtuotsusega mõisteti M.R-ile karistus KarS § 200 lg 2 sanktsiooni alammääras – 3 aastat. Liitkaristuseks on KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud 3 aastat 6 kuud vangistust. Viru Maakohtu 21.05.2014 kohtuotsusega KarS § 424 järgi mõistetud karistus – 6 kuud vangistust - on KarS § 65 lg 1 alusel loetud kaetuks eelmise karistusega, seega karistuse lühendamine ennetähtaegse vabanemisega ei oleks ilmselgelt põhjendatud ja õiglane. Vangistuse kandmise lõpp on 26.05.2016. Seega on isikul jäänud mõistetud karistusest kanda üle ühe aasta ja kaheksa kuu. Ärakantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võr reldes talle mõistetud karistusega ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna ja kannatanu õiglustunne oluliselt riivatud. M.R-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamine, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega, ei oleks kooskõlas üldise arusaamaga õiglasest karistusest. Peab arvestama ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema taasühiskonnastamise võimalusi. I astme varavastase kuriteo (röövimise) puhul ei saa KarS § 76 lg 2 p 1 sätestatud formaalse eelduse esimene esinemine anda alust süüdimõistetu vabastamiseks üsna pikka aega enne karistusaja lõppu ning M.R tuleb oma süü suurusele vastava karistuse kandmist vangistuses jätkata. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud vangistatu puhul käesoleval ajal selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta M.R-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu , tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu M.R-i võib seitsme kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata sellele, et ta kannab karistust muuhulgas esimese raskusastme varavastase kuriteo eest (KarS § 200 lg 2 p 7 ), sest üksnes kuriteo raskus ei välista süüdimõistetu ting imisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. M.R on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, kuid reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda, mistõttu on kohtu hinnangul selle positiivne mõju potentsiaalselt tugev. M.R kannab käesoleval ajal karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.05.2014 otsuse kohaselt KarS § 424 järgi, sealjuures on nimetatud kuritegu toime pandud enne Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.11.2012 otsuse tegemist. Kinnipeetavat on väärteokorras korduvalt karistatud. Vangistuses on kinnipeetav läbinud riigikeele A1 ja A2 taseme kursused. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul, muutused on Viru Vangla iseloomustuse kohaselt toimunud tema väärtushinnangutes. Eeltoodust järeldub see, et kinnipeetav on vangistuses olles astunud reaalseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles muutunud ja edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval on vabaduses kindel elukoht ja garanteeritud töökoht xxxx, kus ta ka enne vangistust töötas. Tööandjal on vajadusel võimalik isikut rahaliselt toetada ettemaksu näol. Eeltoodust järeldub, et tööandja vaatamata kõigele endiselt hindab ja usaldab kinnipeetavat. M.R on materiaalset ja moraalset toetust pakkuvad lähedased. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt puuduvad isikul täitmata rahalised nõuded, vabanemisfondis on tal 350 eurot, mis on piisav esialgseks toimetulekuks vabaduses. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 13% ja vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 19%, mis ei ole kõrge risk ja millest tulenevalt Viru Vangla toetab M.R-i tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla. Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et ta on 100% kindel selles, et ta edaspidi suudab elada seaduskuulekalt. Viru Vangla iseloomustuses märgitakse, et kontrollitud keskkonnas suudab isi k olla reegleid rikkumata, mis on väljendunud selles, et isikul distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Arvestades asjaolu, et kinnipeetav ei ole varem olnud kriminaalhooldusel, s.o kontrollitud keskkonnas, on elektrooniline valve väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus M.R viibib. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski, mis seondub eelkõige võimaliku alkoholi kuritarvitamisega, saaks kohtu hinnangul maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks M.R-ile KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8,9 sätestatud lisakohustuste panemisega. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava M.R-i elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohtu hinnangul tuleks M.R-ile , kes reaalset vanglakaristust kannab esimest korda, anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.