Kohtulahend

1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja.

juhatajal

määrata

F.V-le

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani F.V toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus F.V süüditunnistamist KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning tema karistamist 1-aastase vangistusega, millest eelvangistusena on ära kantud 1 päev. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus täielikult täitmisele pööramata kui F.V 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded. Kuna F.V puudub mootorsõiduki juhtimisõigus, siis lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamisele ei kuulu. Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil F.V tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovinud. Menetluskulude tasumist taotles ta ositi, 6 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning F.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstav tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 532,50 eurot. Arvestades F.V varalist seisundit, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskude kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Külli Iisop Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.