Kohtulahend

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada F.E katseajal kriminaalhooldaja äranägemisel osalema sotsiaalabiprogrammis. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata F.E katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS § 180 lg 3 alusel nõuda F.E-lt menetluskuludena riigituludesse 240 (kakssada nelikümmend) eurot, mis määrata tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul kohustades tasuma F.E igakuiselt hiljemalt viimaseks kuupäevaks alates 2014.a oktoobrist menetluskulude katteks vähemalt 20 eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 NORDEA PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99914700017102. Maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend – CD plaat ülekuulamisest, mis asub toimiku juures tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse täitmisel kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

F.E süüdistatakse KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 25.03.2014 õhtul xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx5 so oma elukohas pani toime kehalise väärkohtlemise oma poja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx suhtes, mis seisnes selles, et lõi püksirihmaga ühel korral xxxxxxxxxxxxxxxvastu vasaku õlavarre väliskülge ning ühel korral vastu vasaku sääre väliskülge, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustusi – vasakul õlavarrel välisküljel lingukujulised punetavad hematoomiga ümbritsetud ca 1 cm laiused vorbid, selgelt väljendunud 2 tk ja nendest dorsaalsemal sirge vorp ca 6 cm, vasaku sääre välispinnal samasuguste mõõtmetega 2 selgelt väljendunud hematoomiga ümbritsetud lingukujulist vorpi ja samuti nendest tagapool sirge vorp ca 5 cm. KarS § 121 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui F.E 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohas- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või 2(3)

õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on kohustatud F.E osalema sotsiaalabiprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdimõistetult riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. Prokurör taotles menetluskulude vähendamist ja osade kaupa tasumisele määramist, kuna F.E ainsaks sissetulekuks on lastele isa poolt igakuiselt makstav elatis. Kaitsja toetas esitatud taotlust. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kulud hüvitatakse ositi. F.E ütlustest nähtub, et tal iseseisvaid sissetulekuid ei ole, on väiksema lapsega kodus ja õpib täiskasvanute koolis. Ülalpidamist saab laste isalt. Kogu menetluskulu sissenõudmine oleks süüdimõistetule ilmselt ülejõukäiv ja võiks seada põhjendamatult raskesse olukorda nii süüdimõistetu kui ka temaga koos elavate laste igapäevases toimetulekus. Ka vähendatud menetluskulude ühe maksena tasumine ei oleks süüdimõistetule ilmselt jõukohane tema sissetulekute suurust arvestades. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamine – süüdimõistetult sisse nõutavaid menetluskulusid tuleb vähendada olulisel määral ja nende tasumine määrata ositi ühe aasta jooksul. Asitõend – CD ülekuulamisega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.