Kohtulahend

Süüdi tunnistada U.B KarS § 263 p. 1 järgi ning karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud. Kohaldades KarS § 73 lg. 1 ja lg. 3 sätteid määrata, et mõistetud karistust, s.o 6 kuud vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui U.B ei pane 3 (kolme) – aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 19.09.2014.a. U.B suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Välja mõista U.B-lt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 4, 9; § 179 lg. 1 p. 2; § 180 lg. 1, 3 alusel menetluskuludena tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 108 (ükssada kaheksa) eurot ning sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti, s.o kokku 640 (kuussada nelikümmend) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Tsiviilhagi: VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg. 1 alusel välja mõista S.N-ilt ja U.B ́ilt kannatanu XXX kasuks tsiviilhagi summas 23 (kakskümmend kolm) eurot ja 15 (viisteist) eurosenti võrdsetes (1/2) osades, s.o mõlemalt süüdistatavalt 11,575 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda XXX arveldusarvele XXXXXXXXXXX. Asitõendid: iPhone `i LCD ekraan mõranenud puuteklaasiga (pakitud ümbrikusse) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; kõnesalvestus CD-l (pakitud ümbrikusse) – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg. 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

S.N on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema rikkus 16.12.2013 kella 11:00 paiku Tallinnas, Paldiski mnt 102 asuva Rocca al Mare Kaubanduskeskuse ees asuvas parklas koos U.B-ga vägivallaga avalikus kohas käitumise üldnõudeid, millega rikkus Korrakaitseseaduse § 55 p 1 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Nimelt sõitis S.N sõidukiga BMW, riiklik registreerimismärk XXX, Rocca al Mare Kaubanduskeskuse ees parklasse viival ringteel tahtlikult sisse XXX poolt juhitud sõidukile Volkswagen, riiklik registreerimismärk XXX, kuna eelnevalt oli S.N poolt juhitud BMW ilma suunatuld näitamata tekitanud liiklusohtliku olukorra, mistõttu andis XXX ohu tekkimisel helisignaali ja vehkis kätega. Peale kokkupõrget peatusid mõlemad sõidukid, BMWst väljusid S.N ja selles kaasreisijana viibinud U.B

, kes suundusid vene keelse sõimu saatel XXX sõiduki juurde, millest XXX just väljumas oli. S.N lõi koheselt XXX sõiduki ukse kinni, nii et XXX vasak jalg jäi sõiduki ukse vahele ja ukselöögist sai pihta XXX vasak käsi. XXX lükkas sõiduki ukse ikkagi lahti ja uuel katsel sõidukist väljuda lõi S.N teda rusikaga näkku, milline löök tekitas XXX füüsilist valu. Seejärel väljus XXX sõidukist, sulges selle ukse ja jäi seisma seljaga oma sõiduki ukse poole, tema ees seisvad S.N ja U.B hakkasid jalgadega XXXjalgade suunas lööma, mitmed nii S.N kui U.B poolt sooritatud löögid tabasid XXX, sealjuures puusapiirkonda, mistõttu purunes XXX taskus olnud iPhone 4S LCD ekraani puuteklaas, samuti põhjustasid löögid füüsilist valu. XXX sai valida politsei lühinumbri ning ründest teavitada, samal ajal ruttas talle appi parklas juhuslikult viibinud XXX, kes nägi XXX ründamist pealt ning kelle rahu ja turvatunnet S.N ja U.B käitumine rikkus. S.N pani seega tahtlikult toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, s.o KarS § 263 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. U.B on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema rikkus 16.12.2013 kella 11:00 paiku Tallinnas, Paldiski mnt 102 asuva Rocca al Mare Kaubanduskeskuse ees asuvas parklas koos S.N-iga vägivallaga avalikus kohas käitumise üldnõudeid, millega rikkus Korrakaitseseaduse § 55 p 1 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Nimelt sõitis S.N sõidukiga BMW, riiklik registreerimismärk XXX, Rocca al Mare Kaubanduskeskuse ees parklasse viival ringteel tahtlikult sisse XXX poolt juhitud sõidukile Volkswagen, riiklik registreerimismärk XXX, kuna eelnevalt oli S.N poolt juhitud BMW ilma suunatuld näitamata tekitanud liiklusohtliku olukorra, mistõttu andis XXX ohu tekkimisel helisignaali ja vehkis kätega. Peale kokkupõrget peatusid mõlemad sõidukid, BMWst väljusid S.N ja selles kaasreisijana viibinud U.B , kes suundusid vene keelse sõimu saatel XXX sõiduki juurde, millest XXX just väljumas oli. S.N lõi koheselt XXX sõiduki ukse kinni, nii et XXX vasak jalg jäi sõiduki ukse vahele ja ukselöögist sai pihta XXX vasak käsi. XXX lükkas sõiduki ukse ikkagi lahti ja uuel katsel sõidukist väljuda lõi S.N teda rusikaga näkku, milline löök tekitas XXX füüsilist valu. Seejärel väljus XXX sõidukist, sulges selle ukse ja jäi seisma seljaga oma sõiduki ukse poole, tema ees seisvad S.N ja U.B hakkasid jalgadega XXX jalgade suunas lööma, mitmed nii S.N kui U.B poolt sooritatud löögid tabasid XXX, sealjuures puusapiirkonda, mistõttu purunes XXX taskus olnud iPhone 4S LCD ekraani puuteklaas, samuti põhjustasid löögid füüsilist valu. XXX sai valida politsei lühinumbri ning ründest teavitada, samal ajal ruttas talle appi parklas juhuslikult viibinud XXX, kes nägi XXX ründamist pealt ning kelle rahu ja turvatunnet S.N ja U.B käitumine rikkus. U.B pani seega tahtlikult toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, s.o KarS § 263 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 27.08.2014.a süüdistatav S.N , viimase kaitsja Kadi Mägi ning prokuröri abi Ruta Rammo sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava

karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele KarS § 263 p. 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 10 kuud. KarS § 73 lg. 1 ja 3 alusel palub prokurör jätta vangistuse tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KrMS § 245 alusel 26.08.2014.a süüdistatav U.B , viimase kaitsja Milvi Söörd ning prokuröri abi Ruta Rammo sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele KarS § 263 p. 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 6 kuud. KarS § 73 lg. 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatav S.N tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 263 p. 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav S.N selgitas, et 27.08.2014.a. sõlmisid prokuröri abi Ruta Rammo, tema (S.N) ja tema kaitsja Kadi Mägi kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Süüdistatav kinnitas, et on nõus menetluskulude tasumisega ning tsiviilhagi hüvitamisega kannatanule. Prokuröri abi Ruta Rammo selgitas samuti, et ta jääb 27.08.2014.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde S.N `le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes. Süüdistatav U.B end süüdi ei tunnistanud, kuid selgitas, et 26.08.2014.a sõlmisid prokuröri abi Ruta Rammo, tema (U.B ) ja tema kaitsja Milvi Söörd kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Süüdistatav kinnitas, et on nõus menetluskulude tasumisega ning tsiviilhagi hüvitamisega kannatanule. Prokuröri abi Ruta Rammo selgitas samuti, et ta jääb 26.08.2014.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde U.B `ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatavad, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava S.N poolt KarS § 263 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava U.B `i poolt KarS § 263 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine. Samuti leiab kohus, et süüdistatava S.N käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 p. 1 järgi ning süüdistatava U.B käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 p. 1 järgi. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatavate S.N ja U.B selgitused ning prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad S.N ja U.B on sõlmitud kokkulepetest aru saanud ning nendega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepped on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb S.N temale esitatud süüdistuses KarS § 263 p. 1 järgi ning U.B süüdistuses KarS § 263 p. 1 järgi süüdi

mõista ja neile karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistused vastavad süüdistatavate süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg. 1 p. 4 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et S.N ja U.B esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-11-105-12 p. 7). Kohtu hinnangul tuleb S.N `lt ja U.B-lt menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista, kuivõrd need on riigile põhjustatud nende õigusvastase käitumisega. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg. 3 sätteid, s.t. määrata S.N-ilt ja U.B-lt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Kohus märgib, et ka süüdistatavad esitasid kohtuistungil taotluse menetluskulude ajatamiseks.

Tsiviilhagi: Käesolevas kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi XXX summas 23,15 eurot. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. KrMS § 310 lg. 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg. 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg. 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg. 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekkinud tema tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel, selline tegevus oli õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi.

Kuivõrd antud kuriteo panid S.N ja U.B toime grupis, on kohus seisukohal, et VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg. 1 alusel kuulub S.N `lt ja U.B ́ilt väljamõistmisele tsiviilhagi summas 23,15 eurot võrdsetes (1/2) osades, s.o mõlemalt süüdistatavalt 11,575 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks iPhone`i LCD ekraan mõranenud puuteklaasiga, ning kõnesalvestus CD-l, millised on pakitud ümbrikusse. KrMS § 126 lg. 3 p. 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg. 3 p. 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Lähtudes eeltoodust peab kohus võimalikuks otsustuse tegemise, et kõnesalvestus CD-l, mis on pakitud ümbrikusse ja asub kriminaalasja materjalide juurde, tuleb jätta peale otsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. iPhone `i LCD ekraan mõranenud puuteklaasiga, milline on samuti pakitud ümbrikusse kriminaalasja materjalide juurde, kuulub hävitamisele peale kohtuotsuse jõustumist. Kohus juhindub KrMS §-dest 126 lg. 3 p. 1, 4; 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; 179 lg. 1 p. 1; 248 lg. 1 p. 5; 249; 310; 311 – 313. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.