Prokuröri abi Jüri Vissak (seisukoht esitatud kirjalikult)
Kriminaalasi
Süüdimõistetu Albert Gostevi tingimisi lõppemist vangistusest vabastamise elektroonilise järelevalve alla allutamisega
Süüdimõistetu
ALBERT GOSTEV
elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx: 36411190268; garanteeritud töökoht (vabanemisel) OÜ Veterok Baltic
Kaitsja
Vandeadvokaat Tarmo Pilv
Kohtuistungi toimumise aeg
08.09.2014. a (kaugkohtuistung)
enne tähtaja otsustamine
RESOLUTSIOON
1.Vabastada Albert Gostev temale Harju Maakohtu 07.11.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-14446 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega.
2.
KarS § 76 lg 4 alusel määrata Albert Gostevile katseaeg kestvusega kuni 22.01.2016. a.
3.KarS § 78 p 2 järgi hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.
4.KarS § 76 lg 4 alusel kohustada Albert Gostevit täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5.KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 8, 9 alusel määrata Albert Gostevile katseajaks lisakohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) asuma tööle või võtma arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest arvates; 3) osalema sotsiaalabiprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel; 4) alluma elektroonilisele järelevalvele 6 (kuue) kuu jooksul elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest arvates.
6.Määrus Albert Gostevi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale.
7.Vabastada süüdimõistetu Albert Gostev karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Harju Maakohtu 07.11.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-10680 on Albert Gostev süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi ja karistatud 4 kuu vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati Albert Gostevile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud 20 päeva vangistust.Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.01.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-14446 mõistetud karistuse – 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud 17 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 05.11.2012. a ja lõpeb 22.01.2016. a. Vangla toetab Albert Gostevi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise järelevalve kohaldamisega.
Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Albert Gostevi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.
KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD
Süüdimõistetu Albert Gostev selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja on seisukohal, et prokurör on piirdunud oma arvamuses hüpoteetiliste seisukohtadega, miks Albert Gostevit ei tohiks vabastada ennetähtaegselt. Kaitsja hinnangul on prokurör esitanud mitmeid iseloomustavaid andmeid Albert Gostevi kohta, kuid need ei ole ennetähtaegset vabastamist välistavad asjaolud. Distsiplinaarkaristuse osas jääb kaitsja seisukohale, et normi rikkumine on kahetsusväärne, kuid palub seda mitte üle tähtsustada. Kaitsja on arvamusel, et Albert Gostev tuleb ennetähtaegselt vabastada, kuivõrd ta vastab seadusandja poolt etteantud nõuetele. Kindel osa karistusest on kantud. Veel leiab kaitsja, et suurt tähelepanu tuleb pöörata kriminaalhooldaja ja vangla arvamusele, kuna tegemist on spetsiaalse ettevalmistuse saanud professionaalidega, kes peavad andma hinnangu, kas isiku vabastamine on võimalik või mitte. Mõlemad toetavad Albert Gostevi vabastamist. Kaitsja palub Albert Gostevi taotlus ennetähtaegseks vabastamiseks rahuldada.
KOHTU SEISUKOHT
1.Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Albert Gostevi ja tema kaitsja, leiab, et Albert Gostevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest on põhjendatud.
2.Albert Gostev kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Albert Gostev temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Albert Gostev vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub Albert Gostevi emale Axxxxxxxxxxxxe. xxxxxxxxxxxx on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks.
Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Albert Gostevi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla.
3.KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Albert Gostevit on varasemalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Albert Gostevit on väärteokorras karistatud korduvalt liiklusseaduse ja avaliku korra rikkumiste eest rahatrahvidega, millest kõik on tasutud. Albert Gostevit on kriminaalkorras varem karistatud Harju Maakohtu 11.01.2012. a otsusega (kriminaalasi nr 1-11-14446) suures koguses narkootilise aine, s.o marihuaana, ebaseadusliku käitlemise eest isiku poolt, kes on varem sarnase kuriteo toime pannud (Harju Maakohtu 02.05.2007. a otsus kriminaalasjas nr 1-07-2362). Albert Gostevile mõistetud karistust ei pööratud tingimuslikult täitmisele 3-aastase katseajaga. Katseajal pani Alber Gostev toime uue kuriteo – mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobe seisundis. Toimepandud kuriteo eest mõisteti Albert Gostevile karistuseks 4 kuud vangistust, mida suurendati eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra. Albert Gostevile mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud 17 päeva vangistust. Albert Gostev on käesolevaks ajaks ära kandnud peaaegu 2 aastat vangistust. Albert Gostev selgitas, et viimase kuriteo pani toime olukorras, kus peeti poksijate klubis treeneri sünnipäeva, pärast seda läks ta poodi toiduaineid ostma ja patrull peatas ta. Käesoleva karistuse hindab Albert Gostevi pigem ebaõiglaseks, kuna tema teo tagajärjel ei saanud keegi kannatada. Samuti leiab ta, et vangistuses viibides ei saa ta olla kasulik ei riigile ega perele. Kohtu hinnangul on võimalik asuda seisukohale, et Albert Gostev on aru saanud toimepandud kuriteost ja teinud vajalikud järeldused. Kohus tunnustab, et Albert Gostev on motiveeritud muutma oma käitumist õiguskuulekaks ja tegema kõik endast sõltuva, et vangistusse enam mitte tagasi sattuda. Siiski ei pea kohus õigeks Albert Gostevi arusaama, justkui vangistuses olles peaks kinnipeetav saama olla kasulik kellelegi või oluliseks argumendiks oleks, et toimepandud kuriteol ei olnud kannatanuid. Kohtu hinnangul on oluline aru saada, et Albert Gostev on ise enda käitumisega tinginud selle, et temale mõisteti karistuseks vangistus (pannes katseajal toime uue kuriteo) ja kui muul viisil ei ole isikut võimalik õiguskuulekusele suunata, on vajalik rakendada selleks rangeid karistusi, mida seadus ette näeb. Albert Gostevi enda tegevus viis selleni, et talle mõisteti karistuseks vangistus. On ilmne, et vabaduskaotuslik karistus ei saagi olla inimeste jaoks mugav ja meelepärane. Vangistuse jooksul on Albert Gostevi individuaalne täitmiskava ette näinud riigikeele õppimise, tööhõives osalemise, sotsiaalprogrammi Õige Hetk läbimise ja vajadusel psühholoogilise nõustamise. Albert Gostev on vangistuses läbinud riigikeele õppe A1 tasemel ja Tartu Vangla 11.08.2014. a käskkirjaga on ta määratud majandustööle abitöölise ametikohale. Kohtule on esitatud ka Albert Gostevi avaldus (03.03.2014. a avaldus), mille kohaselt soovis ta läbida sotsiaalprogrammi Õige Hetk enne tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemist 27.12.2014. a ning vangla vastus, mille järgi võttis vangla kinnipeetava sooviavalduse teadmiseks. Vangla iseloomustuse kohaselt on Albert Gostevil 2 kehtivat distsiplinaarkaristust – tubakatoodete ja suitsetamiseeskirjade rikkumiste eest. Albert Gostevi isiklikust toimikust nähtuvalt on viimane distsiplinaarkaristus määratud talle 10.07.2013. a, eelmine 05.07.2013. a. Seega ei ole distsiplinaarrikkumised VangS § 65 lg 5 järgi käesoleval ajal kehtivad. Vabanemisjärgsed elutingimused on Albert Gostevil head. Albert Gostevil on olemas kindel elukoht, toetav lähedaste ring. Vabanemise korral asub Albert Gostev elama oma ema juurde xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtule esitatud 20.06.2014. a dokumendi kohaselt on Albert Gostevi emalxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
Albert Gostev soovib olla emaga ja toetada teda. Lisaks emale moodustavad Albert Gostevi lähedaste isikute ringi tema lapsed, vend, äripartnerid. Vangistuse jooksul on lõppenud Albert Gostevi abielu. Vabanemise korral on Albert Gostevil garanteeritud töökoht OÜ-s Veterok Baltic, seega on tagatud regulaarne sissetulek. Rahalisi nõudeid Albert Gostevil ei ole ja vabanemisfondis on rohkem kui 1000 eurot. Sellest lähtuvalt on Albert Gostev vabanemise korral majanduslikult kindlustatud. Albert Gostevi sõnul on toimepandud kuritegu (mootorsõiduki joobes juhtimine) tema jaoks signaal, et tal on alkoholiga probleeme ja selleks, et probleemiga tegeleda, soovib ta tarvitusele võtta meetmeid. Kohus peab positiivseks, et Albert Gostev on motiveeritud tegelema alkoholi tarvitamise probleemiga ja on olnud aktiivne otsimaks ja leidmaks meetmeid, kuidas edasiselt mitte alkoholi tarvitada.
4.Kohus, hinnates kõiki KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Albert Gostevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega on põhjendatud. Siinjuures arvestab kohus, et Albert Gostev kannab esmakordselt reaalset vangistust. Kuigi Albert Gostev on varasemalt olnud allutatud kriminaalhooldusele ja rikkunud katseaja tingimusi, pannes toime uue kuriteo, peab kohus oluliseks arvestada, et tegemist on olnud eriliigiliste kuritegudega ja kohtul puuduvad igasugused andmed, et Albert Gostev oleks rikkunud muid katseajaks määratud kohustusi. Lisaks võimaldab kohtu hinnangul Albert Gostevi tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsed elutingimused. Vaatamata ärakandmata karistusaja pikkusele, leiab kohus, et käesoleval ajal on piisav alus olla veendunud, et Albert Gostevile on senini reaalselt ärakantud vangistus avaldanud piisavat mõju ja motiveerinud teda edasiselt kuritegelikust käitumisest hoiduma. Oluline on seegi, et Albert Gostev on motiveeritud jätkama rehabiliteerivate tegevustega ka vabaduses.
5.KarS § 76 lg 4 tuleb Albert Gostevile määrata katseaeg kestvusega kuni 22.01.2016. a. Selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb Albert Gostevile lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele määrata katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel täiendavad kohustused. Albert Gostevile tuleb KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Nimetatud kohustuse eesmärk on tagada, et Albert Gostev ei paneks edasiselt toime samalaadseid kuritegusid. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel tuleb Albert Gostevit kohustada asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Kuna Albert Gostevil on läbimata sotsiaalprogramm Õige Hetk, mis on ette nähtud tema individuaalses täitmiskavas, tuleb Albert Gostevile KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata kohustuseks osaleda sotsiaalprogrammides kriminaalhooldaja äranägemisel. See võimaldab jätkata rehabiliteerivate ja kuriteoriske vähendavate tegevustega vabaduses. Lisaks eelnimetatud kohustustele, tuleb KarS § 75 lg 2 p 9 alusel kohustada Albert Gostevit alluma elektroonilisele valvele. KarS § 751 lg 3 alusel peab kohus, arvestades ärakandmata karistuse pikkust, põhjendatuks määrata elektroonilise valve tähtajaks 6 kuud alates elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest.
Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.