Kohtulahend

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Pärnu Maakohtu 25.11.2009. a otsusega mõisteti Raul Luht süüdi KarS § 121 alusel ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust; KarS § 141 lg 2 p 6 järgi ja karistuseks mõisteti 7 aastat vangistust; KarS § 142 lg 2 p 2 ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust; KarS § 404 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Raul Luhtile liitkaristuseks 7 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati Raul Luhtile mõistetud karistust 1/3 võrra, karistus kokku 4 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 12.06.2007. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 6 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 20.04.2009.a ja lõpeb 20.04.2015.a. Vangla ei toeta Raul Luhti vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Raul Luhti tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Raul Luhti tingimisi enne tähtaega vabastamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu Raul Luht selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja toetab oma kaitsealuse soovi ennetähtaegselt vabaneda ja palub kohtul seda kaaluda.

KOHTU SEISUKOHT

Raul Luht on varasemalt kriminaalkorras karistatud varavastaste ja isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest ning on ka eelnevalt vangistuses viibinud. Pärnu Maakohtu 12.06.2007. a otsusega mõisteti Raul Luht süüdi sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest isikuna, kes on varem pannud toime seksuaalse enesemääramise vastase süüteo. Raul Luhtile mõisteti karistuseks vangistus, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata 2-aastase katseaja jooksul. Katseajal tuli Raul Luhtil alluda kriminaalhooldusele. Käesoleval ajal kannab Raul Luht karistust katseajal toimepandud kuritegude eest. Raul Luht pani toime samad seksuaalsüüteod vähem kui 2 aastat pärast katseaja algust. Raul Luht on samalaadsed süüteod pannud toime 2 kannatanu suhtes, kes olid samuti Tori Hooldekodus viibijad. Lisaks on Raul Luht süüdi mõistetud ühe kannatanu vägistamises, kelle suhtes pani Raul Luht toime ka sugulise kire vägivaldse rahuldamise. Peale selle kannab Raul Luht karistust Tori Hooldekodus viibija kehalises väärkohtlemises ja Tori Hooldekodu puhkeruumis süütamises, millega seati ohtu mitmete hooldusaluste ja töötajate elud ja tervised. Raul Luht ise selgitas kohtule, et tema varasemalt seksuaalsüütegude eest karistatud ei ole, samuti ei teadnud ta enda sõnul, et ta oma käitumisega paneb toime kuriteod. Veel selgitas Raul Luht, et tegelikult ainult suudles hooldekodu kliente, seksuaalvahekorda ei ole olnud, kuid lisab, et kahetseb seda, mis juhtus. Kohus leiab, et Raul Luhti varasemast elukäigust nähtuvalt ei ole talle mõistetud karistused ilmselgelt mingisugust mõju avaldanud. Raul Luhti karistati küll tingimusliku vangistusega, kuid ta jätkas samalaadsete ja isegi raskemate seksuaalsüütegude toimepanemist katseajal. See omakorda ei anna alust olla veendunud, et mõistetud karistus on sellel korral Raul Luhti suhtes eesmärgi täitnud. Lisaks sellele peab kohus oluliseks sedagi, et Raul Luhti selgitustest tulenevalt on vägagi kaheldav, kas Raul Luht ikkagi on mõistnud ja aru saanud tema poolt toimepandud kuritegude tähendusest ja nende sisust. Kohtule antud selgitustest järeldab kohus, et Raul Luht eitab oma süüd vähemalt osaliselt. Seega ei saa mõistetud ja senini ärakaristust karistust pidada piisavaks, et Raul Luht vabaduses ei jätkaks kuritegude toimepanemist. Olukorras, kus süüdimõistetu ei ole tunnistanud või teadvustanud tema poolt toimepandud kuritegusid, eksisteerib oht, et vabanemise korral jätkab ta taaskord kuritegelikku käitumist. Vangistuse jooksul on Raul Luht osalenud Murru Vanglas köögitööl, kuid vabastati tervislikel põhjustel. Muudes taasühiskonnastavates tegevustes Raul Luht osalenud ei ole. Istungil avaldas Raul Luht, et põdes hiljuti insulti, mille tagajärjel on ta osaliselt halvatud. Diagnoositud on ka pikaajaline psühhiaatriline häire, mistõttu saab regulaarset psühhiaatrilist ravi. Enne vangistust elas Raul Luht 15 aastat Tori Hooldekodus. Kriminaalhooldaja iseloomustuse kohaselt ei ole Raul Luhtil võimalik isegi vaba koha olemasolul saada Tori Hooldekodus ööpäevaringsele erihooldusteenusele. Põhjuseks on Tori Hooldekodu kaasklientide ja ümbritseva keskkonna peal toime pandud kuriteod, mille eest nüüd vangistust kannab. Raul Luhtile on määratud töövõimetus 90%. Vabanemisel ei ole ta võimeline ise toime tulema ja vajab psühhiaatrilist abi. Vangla sotsiaaltöötaja abil on tehtud taotlus Sotsiaalkindlustusametile rehabilitatsiooniplaani koostamiseks, et peale tähtajalist vabanemist oleks võimalik kinnipeetav suunata erihoolekandeteenusele. Käesolevalt on Raul Luht olukorras, kus tal puudub vabanedes elukoht ja teda toetavad lähedased.

on „parandamatult raske“, võib kohus süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastada vangla juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel. Seega ei välista süüdimõistetu halb tervislik seisund tema karistuse kandmist. Veelgi enam, nagu ka Raul Luht kinnitas, saab ta vanglas olles vajalikku ravi. Kriminaalmenetluse kulud Raul Luht tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Matti Reinsalu. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 224,16 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus, leides, et kaitsja taotlus on põhjendanud kogu ulatuses, kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks taotletud summa, s.o 224,16 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 224,16 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Raul Luhtilt välja mõista.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.