Kohtulahend

mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel ja arvestades Viru Maakohtu 01.04.2009 otsusega mõistetud karistust 5 aastat 8 kuud ja 3 päeva vangistust, mõisteti lõplikult ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 6 aastat vangistust. Alates 01.09.2010 jäi isikul kanda 4 aastat 6 kuud ja 11 päeva vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestati alates 21.09.2010. Viru Vangla toetab Andrei Nastavnikov tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil taotles Andrei Nastavnikov enda ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav viibi avavanglas ning käib ka tööl xxxx, kus tal on vabanedes võimalik ka edasi töötada. Kinnipeetav soovib elada koos perekonnaga, tal on ka xxxx poeg. Kinnipeetava sõnul ei ole tal raske kontrollnõudeid järgida. Kinnipeetav on suutnud käia probleemidevabalt tööl ja lühisõitudel. Kinnipeetav avaldas, et soovib elada seaduskuulekalt. Prokurör ei toetanud Andrei Nastavnikov tingimisi enne tähtaega vabanemist. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. On põhjendatud arvata, et varasemad karistused ei ole talle õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Korduvad karistused, vangistustest tingimisi vabanemised ja käitumiskontrollile allutamine ei ole kinnipeetavat hoidnud uutest kuritegudest ega avaldanud piisavat mõju tema õiguskuulekusele, sest ta on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Seega võib järeldada, et nimetatud kinnipeetava puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Väärib märkimist, et eelnimetatud vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava puhul on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 32%, vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 27 % mis ei ole madal risk. Tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Kuna kinnipeetav kannab liitkaristust mh röövimise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanu õiglustunne tugevalt riivata, sest karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vara vägivaldne äravõtmine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda vangistuse eelduslikult täiel määral ära kandmises. Kaitsja leidis, et prokuröri seisukohas on jäetud arvestamata teatud asjaolud. Kaitsja leidis, et tuleb arvestada ka seda, kas isik on vanglas olles teinud palju positiivset. Antud juhul ei ole isiku iseloomustuses midagi negatiivset. Kaitsja leidis, et süüdimõistetu on võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja hinnangul 2 aastat avavanglas viibimist on näidanud, et kinnipeetav on teinud õiged järeldused. Samuti on ennetähtaegsel vabanemisel võimalus riskide vältimiseks kohaldada kontrollnõudeid ning isik on öelnud, et ta on valmis neid täitma. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et Andrei Nastavnikovi saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg 2 kohaselt esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 4 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Katseajaks allutatakse isik käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Vangistuses veedetud aega on süüdimõistetu Andrei Nastavnikov kasutanud töötamiseks, riigikeele omandamiseks, autokooli läbimiseks, mis viitab sellele, ta on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Lisaks sellele viibib kinnipeetav alates 21.09.2012 avavanglas. Distsiplinaarkaristused vanglas puuduvad. Neil asjaoludel leiab kohus, et nimetatud isik omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 01.04.2015, st karistusaja lõpuni. Kohus leiab, et Andrei Nastavnikovi uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, samuti lisakohustuste panemisega. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli ühe aasta vältel. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetaval on vabanedes töö- ja elukoht. Isik on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest, alluma käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et Andrei Nastavnikov kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ning allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega katseajaga 1 aasta alates kohtumääruse jõustumisest. (digitaalselt allkirjastatud) Kristel Vedro kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.