Kohtulahend

rahaliselt toetanud ka endine elukaaslane. Võlgnevuste likvideerimisega isik tegelenud ei ole. Isa on igati nõus kinnipeetavat aitama. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad isa, laste ema K I (suhted säilinud) ning nende kaks last (alaealised K ja E, kes kasvasid isa juures). Kinnipeetav tunnistab mõjutatavust kaaslaste poolt. Isik on proovinud vältida suhtlemist isikutega, kes võiksid mõjutada tema käitumist, kuid siiani tulutult. Isikut iseloomustab riskeeriv ja hoolimatu elustiil. Kinnipeetav on süstemaatiliselt toime pannud liiklusseaduse rikkumisi. Elukaaslasega ei ela kinnipeetav koos juba üle 3 aasta. Hetkel elavad lapsed koos emaga. Toime pandud kuriteod on sooritatud valdavalt alkoholijoobes olles. Kinnipeetav leiab, et vajab pärast vabanemist alkoholivastast ravi. Vanglas on isikul diagnoositud F10.21. Kinnipeetav on olnud liiklusõnnetuse tagajärjel xxxx. Isiku impulsiivset käitumist tõendavad süstemaatiliselt toime pandud samalaadsed rikkumised, mistõttu on võimalik järeldada isiku ükskõikset suhtumist tegevuse tagajärgedesse. Suhtlemisel on isik jutukas, heatahtlik ja koostöövalmis. Kinnipeetava probleemide lahendamise oskus on kasin. Isik kordab samu vigu neist midagi õppimata. Kinnipeetava väitel vabanemisel aitavad lapsed tal alkoholist üle olla. Isikul ei ole kavas enam vanglasse sattuda. Kinnipeetava suhtumine ühiskonnas kehtivatesse normidesse on ükskõikne. Kinnipeetava väitel on ta edaspidi motiveeritud seaduskuulekaks käitumiseks, kuid arvestades eelnevat käitumist, on alust arvata, et tal jääb puudu tahtejõust ja enesekindlusest. Varasemal katseajal on läbitud Liiklusohutusprogramm, kuid sellele vaatamata on isik toime pannud samalaadse kuriteo. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 27%. Viru Vangla toetab Z.F-i tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Juhul, kui kohus otsustab kinnipeetava vabastada, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks on soovitav kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,8 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetaval on suhted lähedastega head. Kinnipeetavale meeldis vabaduses ohtralt alkoholi tarvitada ja isa sõnul mõjutas palju selles osas poega tutvusringkond. Konkreetselt negatiivset mõju avaldavaid isikuid ei ole teada. Isa ja lapsed ootavad kinnipeetavat koju. Isa on nõus poega vastavalt oma võimalustele igati toetama. Kinnipeetaval on võlgnevusi kohtutäituritele. Kinnipeetava puhul on kõige olulisem see, kas ta suudab alkoholist hoiduda. Isik on kriminaalhooldusel olles pannud toime kuriteo. Kinnipeetava puhul on oluline hoiduda impulsiivsest ja riskeerivast elustiilist ning valida suhtlusringkonda. Samuti on oluline olla tööalaselt hõivatud majandusliku olukorra parandamiseks. Isiku puhul on soovitav kasutada psühholoogilist ja/või psühhiaatrilist abi alkoholist hoidumiseks. Kui kohus leiab, et Z.F peaks vabanema ennetähtaegselt, siis teeb kriminaalhooldusametnik riskide maandamiseks ettepaneku kohustada isikut täitma KarS § 75 lg 2 p 2,4,5,7 sätestatud kohustusi. Z.F avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetava arvates oli tema suurimaks probleemiks see, et ta vabaduses olles tarvitas ohtralt alkoholi ja pani siis toime sõiduki juhtimisi alkoholijoobes. Kinnipeetava sõnul tahab ta ravile minna. Tema karistus pöörati täitmisele, kuna ÜKT tundide tegemisega oli raskusi, sest oli füüsiliselt raske töö ja tal oli jalg ka haige. Kinnipeetava väitel saaks ta nüüd puidutöö peale tisleriks, mis on füüsiliselt kergem töö. Enne vangistust ta ei töötanud, vaid tegi juhutöid ega elanud ainult isa xxxx. Lapsed on ise tahtnud tema juures olla, kuna laste ema elab teise mehega ja nad ei tahtnud lapsi enda juurde. Kinnipeetava väitel on tema isa xxxx, kellel on üksi raske toime tulla. Prokuröri abi Elle Karm on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Z.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt

29.07.2014 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, arvab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Z.F-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 9-l korral peamiselt KarS § 424 järgi ettenähtud liikluskuritegude ning KarS §-s 329 sätestatud õigusemõistmisevastaste kuritegude toimepanemise eest. Prokurör leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas (üldjoontes rahuldav) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja kuritegude asjaolusid. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale mitmel korral, viimati Viru Maakohtu 11.02.2009 ja 27.11.2012 kohtuotsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uue tahtliku liikluskuriteo, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid. Ta ei suutnud pärast eelnimetatud kohtuotsuste kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi katseajaga anti talle selline võimalus. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole põhjendatud, kuna Z.F on näidanud oma varasema käitumisega, et vangistuse üldkasuliku tööga asendamine, süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Viru Maakohtu 27.11.2012 kohtuotsusega tunnistati Z.F süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati 6 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu 22.03.2012 otsusega mõistetud ja kandmata karistuse 1 aasta vangistust võrra, liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendati vangistus 1090 tunni üldkasuliku tööga, üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 1 aasta ja 8 kuud. Z.F allutati käitumiskontrollile ja teda kohustati mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Viru Maakohtu 09.09.2013 kohtumäärusest nr 1-12-11350, millega pöörati vangistus täitmisele, tuleneb, et „Lisaks üldkasulikust tööst kõrvalehoidumisele ja registreerimiskohustuse rikkumisele on Z.F korduvalt rikkunud ka alkoholi tarvitamise keeldu. Asjaolu, et ta kriminaalhooldusel olles juhtis mootorsõidukit, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi, viitab sellele, et ta pole teinud õigeid järeldusi varasematest samalaadsete süütegude eest mõistetud karistustest ning karistuse eesmärkide saavutamine üldkasuliku töö ja käitumiskontrolli tingimustes pole võimalik ...“. Olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül Eesti Vabariigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega, mis võib mh väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Süüdimõistetu oma tegevusega pani korduvalt ohtu teised liiklejad ja jalakäijad. Väärib märkimist, et vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 27%, mis ei ole madal risk. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (järjepidevalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis), mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et Z.F seekord on suuteline katseaja ühe aasta kestel läbima nõuetekohaselt ning täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi. Varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida eelnimetatud süüdimõistetu käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta Z.F-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja palus Z.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kinnipeetav on olnud juba 10 kuud vanglas ja selle aja jooksul pole tal olnud distsiplinaarkaristusi. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi. Vangla toetab tema vabastamist. Tal on tütar ja poeg, kes kasvasid tema juures. Isa ja lapsed ootavad kinnipeetavat koju. Ema juures lapsed elada ei taha. Töökoht on kinnipeetaval vabanemisel olemas. Kriminaalhooldaja arvamusest võib välja lugeda, et ta toetab vabanemist. Kaitsja loodab, et kinnipeetav on teinud omad järeldused. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega, Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Z.F ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Z.F on kriminaalkorras karistatud 9-l korral, ta on korduvalt kandnud ka reaalset vanglakaristust. Käesoleval ajal kannab Z.F Viru Maakohtu otsusega 27.11.2012 KarS § 424 järgi mõistetud ja Viru Maakohtu 09.09.2013 määrusega täitmisele pööratud ärakandmata liitkaristust – 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust. Väärib märkimist, et nimetatud kuritegu on toime pandud Viru Maakohtu 22.03.2012 otsusega määratud katseajal, kui teda karistati samuti KarS § 424 järgi. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud, sest Z.F on korduvalt karistatud KarS § 424 ja 329 järgi. Z.F on korduvalt määratud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, kuid kriminaalhooldused on ebaõnnestunud põhjusel, et Z.F on ka karistust kandes kuritegude toimepanemist jätkanud, samuti ei ole ta järginud kontrollnõudeid ega kohustusi. Põhjuseid, miks viimane tema suhtes tehtud karistus täitmisele pöörati, on Viru Maakohtu 09.09.2013 määruse kohaselt olnud mitmeid. Nii hoidus ta üldkasulikust tööst kõrvale, rikkus registreerimiskohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu (muuhulgas karistati teda Viru Maakohtu 21.08.2013 otsusega väärteokorras LS § 224 lg 2 järgi). Eeltoodu näitab seda, et varasemad karistused ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, sest ta on jätkanud uute analoogsete kuritegude toimepanemist. Kinnipeetaval on vanglas diagnoositud alkoholisõltuvus (F10.21). Alkoholi tarvitamist tuleb pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et alkoholi tarvitades ja edasisel suhtlemisel teiste alkoholi tarvitavate isikutega, arvestades mõjutatavust, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Arvestades asjaolu, et varasemad kriminaalhooldusele allutamised on ebaõnnestunud, on kohtu hinnangul suur tõenäosus, et ka sel korral vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel ei suuda isik täita kontrollnõudeid ja kohustusi, pannes katseajal toime uusi kuritegusid. Moraalset ja materiaalset toetust pakkuvad lähedased olid Z.F olemas ka enne selle kuriteo toimepanemist, mille eest ta praegu karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Kohus leiab, et Z.F-i puhul ei kaalu positiivsed asjaolud (distsiplinaarkaristuste puudumine ja sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimine) üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid kohus peab kaalukamateks KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolude kogumis. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Z.F-i suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Eduard Bulattšik, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 72 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.