lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-7678/3

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 17.09.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-7678/3
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
17.09.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
548
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. september 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-7678

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 08. septembri 2014 määrus Jaak Reinomägi kaebuse rahuldmata jätmise kohta Jaak Reinomägi taotlus riigi õigusabi saamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

Juhindudes RÕS § 7 lg 1 p 5 ja § 10 lg 5 jätta Jaak Reinomägi taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 08. septembri 2014 määruse vaidlustamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord: RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.25.07.2014 teatisega jättis Viru Vangla Jaak Reinomägi poolt esitatud kuriteokaebuse alusel kriminaalmenetluse KarS § 324 tunnustel alustamata kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kuna leiti, et kaebuses kirjeldatud vanglaametnik K.L. i tegevuses ei esine ühtegi kuriteo koosseisulist tunnust.
2.15.08.2014 määrusega jättis Viru Ringkonnaprokuratuur J. Reinomägi kaebuse Viru Vangla teatisele rahuldamata, asudes seisukohale, et otsus jätta kriminaalmenetlus alustamata on olnud põhjendatud ja seaduslik.
3.J. Reinomägi vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Riigiprokuratuuris. 08.09.2014 määrusega jättis Riigiprokuratuur isiku kaebuse rahuldamata, nõustudes siinjuures vangla ja ringkonnaprokuratuuri seisukohtadega.
4.11.09.2014 esitas J. Reinomägi Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Riigiprokuratuuri 08.09.2014 määruse peale.
4.1.J. Reinomägi ei nõustu Riigiprokuratuuri 08.09.2014 määruses esitatuga ja taotleb selle vaidlustamiseks riigi õigusabi, kuna kaebust ringkonnakohtusse saab esitada üksnes advokaadi vahendusel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus, kontrollides J. Reinomägi taotluse põhjendatust, leiab, et J. Reinomägi taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 08.09.2014 määruse vaidlustamiseks tuleb jätta rahuldamata.
6.KrMS § 208 lg 1 kohaselt, kui KrMS § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest ühe kuu jooksul. Eelviidatud sätte kohaselt on Riigiprokuratuuri määruse ringkonnakohtus vaidlustamiseks võimalik esitada kaebus üksnes advokaadi vahendusel. Nimetatud asjaolu on J. Reinomägile Riigiprokuratuuri 08.09.2014 määruse resolutiivosas ka selgitatud.
7.Ringkonnakohus märgib, et kuigi riigi õigusabi andmise esmaseks eelduseks on taotleja maksejõuetus, ei ole see ainsaks aluseks, mille tuvastamisel isikule tingimusteta riigi õigusabi antakse. Isegi, olles tuvastanud isiku maksejõuetuse, peab menetleja KrMS § 41 lg-st 3 tulenevalt järgnevalt hindama seda, kas maksejõuetule kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) kohaselt võidakse riigi õigusabi jätta muuhulgas andmata ka juhtudel, mil menetleja leiab, et asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5).
8.Ringkonnakohus leiab, et Riigiprokuratuuri määrusest nähtuvalt on kriminaalmenetluse alustamata jätmist riigiprokuröri poolt piisavalt põhjendatud ja seega saab J. Reinomägil käesolevas asjas eelduslikult vähetõenäoliselt olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi võiks vajada. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri seisukohaga, et käesoleval juhul puuduvad KrMS § 194 tulenevalt kriminaalmenetluse alus ja ajend - vanglaametnike käitumises ei nähtu ühegi karistusseadustiku eriosas sätestatud kuriteokoosseisu tunnuseid, mistõttu on kriminaalasja alustamine välistatud. Seega tuleb tema taotlus riigi õigusabi saamiseks jätta rahuldamata, sest võimalus Riigiprokuratuuri 08.09.2014 määruse vaidlustamiseks ja Viru Vangla ametniku vastu kriminaalmenetluse alustamiseks on ilmselgelt vähene.
9.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 1 ja 41 lg-st 3, RÕS § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus J. Reinomägi taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.