Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
17. september 2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-13-5170
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Elle Karm
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid N.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
N.V , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 03.03.2013 ja lõpp 01.07.2015.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 10.09.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta N.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, N.V-le ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.08.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. N.V on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 26.07.2013 otsusega KarS § 266 lg 1
järgi ning karistatud vangistusega 3 kuud; KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning karistatud vangistusega 2 aastat ja 4 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus Viru Maakohtu 20.03.2013 otsusega mõistetud karistusega 1 aasta 3 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel leti eelvangistuses viibitud aeg, so 2 päeva, karistusaja hulka. Karistuse kandmise alguseks loeti 03.03.2013. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras kümme korda karistatud ning reaalset vangistust kannab neljandat korda. Käitumine on sarnane varasema käitumisega ehk kuriteod on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung N.V taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vabanedes soovib kinnipeetav minna tööle ja hagisid tasuda. Samuti on isiku ema väga haige ja teda on vaja abistada. Isik tunnistab, et narkootikumid on probleemiks ning ta soovib sellega võidelda. Kuritegu toime pannes ei mõelnud isik sellele. Kinnipeetaval puudub eriala, kuid ta on varasemalt töötanud metsas ja ehitusel ning arvab, et leiab vabanedes töökoha. Prokurör N.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. N.V varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on varem 10 korda kriminaalkorras karistatud isikuga. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale mitmel korral antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ning pannes katseajal toime uusi (peamiselt varavastaseid) kuritegusid. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste võimaliku panemisega süüdimõistetule. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Käesoleval ajal on kinnipeetaval kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Eeltoodust võib järeldada, et mõistetud karistused ja kriminaalhooldusele kahel korral allutamine ei ole tema puhul täitnud oma eesmärki ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega (isikul on diagnoositud narkosõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.
Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isik on ohtlik avalikkusele ja risk on olemas. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 77 % ja vägivaldse kuriteo puhul 30 %. Riskiprotsendid on kohtu hinnangul liiga kõrged, et kinnipeetavat vabastada. Kinnipeetaval puudub vabanedes kindel töökoht. Samuti ei ole kinnipeetaval omandatud eriala ning töökogemust on vähe. Isik on varasemalt toime pannud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kohtul puudub veendumus, et isik ei pane majanduslikesse raskustesse sattudes toime uusi kuritegusid, et saada majanduslikku kasu. Lisaks sellele on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus. Narkootikumide tarvitamine on uute kuritegude toimepanemisel riskifaktoriks. Tingimisi ennetähtaegse vabanemisega kaasnevad kontrollnõuded, sh alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeld. Vangla materjalidest nähtub, et isik väldib probleemidega tegelemist narkootikume tarvitades. Kohtul puudub veendumus, et isik suudab antud nõuetest kinni pidada. Vangla materjalidest nähtub, et kuritegude toimepanemine on antud isiku elustiil. Isikule on varem korduvalt antud võimalus enda käitumist muuta, kuid ta ei ole soovinud karistustest mingeid järeldusi teha ega õiguskuulekat elu elada. Isiku motivatsioon muutusteks on nõrk. Isik on varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid, sooritades uue kuriteo katseajal. Kohus leiab, et isik ei ole oma varasematest karistustest teinud piisavaid järeldusi ega oma elustiili muutnud ning kohtul puudub veendumus, et isik seda ka praegu teeb. Isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kohus leiab, et isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasnevat katseaja ning temale pandavaid kohustusi täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.