1-14-7423
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. september 2014 Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-7423 (14230107695)
Kohtunik
Külli Iisop
Kohtuistungi sekretär
Liisi Kisler
Tõlk
Imbi Kangur-Popova
Kriminaalasi
D.E süüdistuses KarS § 331 ja § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Silvia Kruusmaa
Süüdistatav
D.E - isikukood XXX; kodakondsuseta, elukoht:xxx; keskeriharidusega; töötab AS-s xxx; varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimased karistused: 1) 11.11.2008 Harju Maakohtu otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aastat vangistust (vabanes 27.08.2010); 2) 10.03.2011 Harju Maakohtu otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi – 3 aastat 2 kuud vangistust (vabanes 21.03.2014); tõkend: elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana oli kinni peetud 04.05.07.2014 ja 19.-20.07.2014)
KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 4 päeva eelvangistust (04.-05.07.2014 ja 19.-20.07.2014) ning kandmisele kuulub 7 (seitse) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendab kohus mõistetud vangistus üldkasuliku tööga (ÜKT). Kuna ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi ÜKT-d, asendab kohus 7 kuud ja 26 päeva vangistust (236 päeva vangistust) 472 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrab kohus 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. ÜKT tegemise ajal on D.E allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud täitma KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustuse: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata D.E-le kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
Seega D.E võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus D.E süüditunnistamist KarS § 331 järgi ning tema karistamist 3-kuulise vangistusega, KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistamist 6-kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 ja lg 3 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 8 kuud, millest eelvangistusena on ära kantud 4 päeva. Mõistetud vangistus asendada KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 472 tundi, mille tegemisajaks määrata 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest. Süüdimõistetu on allutatud üldkasuliku töö tegemise ajal kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, ta on kohustatud täitma KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ja KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustuse: mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. D.E-lt välja mõista tekitatud kahju katteks 159,80 eurot Maxima Eesti OÜ kasuks. Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil D.E tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Süüdistatav taotles menetluskulude tasumist ositi, s.o. 12 kuu jooksul, kuna kohene menetluskulude tasumine käib talle üle jõu. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning D.E tuleb süüdi tunnistada KarS § 331 ja § 199 lg 2 p 9 järgi. Karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Põhjendatud on kannatanu tsiviilhagi ning see tuleb süüdistatavalt välja mõista. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstav tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 532,50 eurot. Arvestades D.E varalist seisundit, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskude kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Külli Iisop Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.