Kohtulahend

Üldkasuliku töö tegemise eest tasu ei maksta. Kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele (KarS § 69 lg 6). Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega (KarS § 69 lg 6). D.M-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse kohtuotsuse kuulutamisest. KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt kannab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista D.M-ilt riigituludesse menetluskuludena kokku 928.95 eurot, milline summa koosneb järgmistest kuludest: • 180 eurot määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (I,53-54; II,35-37; KrMS § 175 lg 1 p 4), • 216 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtumenetluses määratud tasu(III,113-115; KrMS § 175 lg 1 p 4), • 532 eurot 50 senti sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2). KrMS § 180 lg 3 alusel, kuna menetluskulud on kokku suured ning D.M-i ja tema kaitsja väitel ei piisa D.M-i sissetulekust menetluskulude ühekorraga ära tasumiseks, võimaldada ülalpeetavaid omaval D.M tema ja tema kaitsja taotluste alusel, menetluskulusid (kokku 928.95 eurot) tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel ositi kokku 928.95€ igakuuliselt tuleb 12 kuu vältel tasuda vähemalt 77.41€ kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Menetluskulu tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99914700015780 ühele järgmistest kontonumbritest: • SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X), • SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X), • NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X), • DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X); selgituseks märkida: „ , 1-14-4449, menetluskulu 16.09.2014.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 korras edastatakse menetluskulu tasumata jätmisel kohtuotsus võlgnevuse sissenõudmiseks täitmiseks kohtutäiturile – sellisel juhul tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Asitõendiks olev salvestis (II,11-12), mis asub teises köites ümbrikus leheküljel 34 oleval plaadil, jätta kohtuotsuse jõustumise järgselt KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde toimikusse.

KOHTUOTSUSE KOOPIA KÄTTEANDMINE

KrMS § 317 lg 1 alusel võib pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. Kohtuotsuse kuulutamise järgselt edastada kohtuotsust kuulanud poolele kohtuotsuse koopia. Kannatanutele T.E. ́ile, S.Z. ́le ja A.K. ́le edastada kohtuotsus elektroonselt:

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS, MILLISES KOHUS

SÜÜDISTATAVA SÜÜDI MÕISTAB, JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249)

D.M ́it süüdistatakse selles, et tema 16.11.2011 kella 18 paiku Tartumaal Luunja vallas XXX külas XXX asuva korteri esikus haaras peale seda, kui S.Z. oli seisnud ette D.M-ile , kes liikus esikus seisnud A.K. suunas, kätega kinni S.Z. mõlema õla piirkonnast, ning hakkas tirima S.Z. t välisukse suunas, samal ajal üritas S.Z. helistada politseisse ja D.M lõi S.Z. käes olnud mobiiltelefoni S.Z. käest ära ja lükkas S.Z. korteri välisuksest välja. Oma tegevusega pani D.M toime S.Z. kehalise väärkohtlemise, põhjustades S.Z. le füüsilist valu ja järgmised tervisekahjustused: rindkere põrutuse. D.M ́it süüdistatakse selles, et tema, olles sisenenud 14.06.2013 kella 23 paiku Tartumaal Luunja vallas XXX külas XXX maja trepikotta ja liikudes trepikojas esimeselt korruselt teisele suunaga A.K. ́le kuuluva korteri nr.X suunas, tõukas tahtlikult trepikojas viibinud S.Z. ́d ühe käega viimase rindkere piirkonda. Tõukamise tulemusena kaotas S.Z. tasakaalu ja kukkus vasaku küljega vastu trepikoja seina. Kukkumise tagajärjel tundis S.Z. füüsilist valu ja vigastada sai vasaku käe küünarnukk, tekkisid vasaku küünarvarre marrastused. Peale seda D.M lükkas käega samuti trepikojas viibinud T.E. ́it käega rindkere piirkonda, mistõttu kaotas T.E. samuti tasakaalu ja kukkus parema küljega vastu trepi käsipuud. Kukkumise tagajärjel tundis T.E. füüsilist valu ja tervisekahjustused- parema põlvepiirkonna marrastused. D.M olles sisenenud peale S.Z. ja T.E. i lükkamist XXX korterisse ja viibides korteris, peale seda, kui S.Z. oli avanud korteri 3 kahest välisuksest välisukse, mis avaneb maja trepikotta, eesmärgiga takistada S.Z. sisenemist korterisse, lõi korduvalt korteri number kolm välisuksega, mis avaneb korteri sisemusse vastu S.Z. paremat jalga, mille S.Z. oli asetanud välisukse vahele, et takistada D.M välisukse sulgemist. Kui S.Z. võttis enda parema jala ukse vahelt ära liikus D.M S.Z. suunas, võttis kahe käega S.Z. l õlgade piirkonnast kinni, pigistas mõlema käega S.Z. t õlgade piirkonnast ning lükkas S.Z. endast eemale, mille

tagajärjel kukkus S.Z. esialgu vastu tema selja taga seisnud T.E. it, mille tagajärjel T.E. paiskus seljaga vastu naaberkorteri ust. Peale T.E. ile otsa kukkumist kukkus S.Z. vasaku küljega pikali maha betoonist trepikoja põrandale. Sellise tegevusega põhjustades D.M S.Z. le füüsilist valu ja järgmised tervisekahjustused: parema reiepiirkonna verevalumi, ning T.E. ile järgmised tervisekahjustused: parema õlapiirkonna põrutuse. Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti löömise, peksmisega või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega, pani D.M toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava D.M ́it süüdistatakse selles, et tema 25.06.2013 kella 15:14 paiku Tartu linnas Vaba tänava sõiduteel maja nr 31 juures, s.o. avalikus kohas, kolmandate isikute juuresolekul lõi lahtise käega A.K. t üks kord vastu nägu. Toimepandud teoga tekitas D.M A.K. le füüsilist valu. Sellega pani D.M toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteorahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. Tsiviilhagi ei ole, konfiskeerimist ei ole. Karistuse liik ja määr: Mõista D.M ́ile karistus 29.11.2011.a kohtuotsusega kohaldatud katseajal toimepandud tegude eest KarS § 121 järgi 14.06.2013.a toimepandu eest 5 kuud vangistust KarS § 263 p 1 järgi 25.06.2013.a toimepandu eest 3 kuud vangistust Tulenevalt KarS § 64 lg.1 mõista D.M ́ile liitkaristuseks lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liita 5-le kuule vangistusele juurde 29.11.2011.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistust, mõistes liitkaristuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust. Mõista D.M ́ile karistus enne 29.11.2011.a kohtuotsust toimepandud kuriteo eest – KarS § 121 järgi 16.11.2011.a teo eest 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 1, KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, mõistes lõplikuks karistuseks D.M ́ile 1 aasta 5 kuud vangistust. KarS § 69 ja § 74 lg 5 alusel asendada 1 aasta 5 kuud vangistust üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 1030 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool seda viibimiseks. D.M-ile on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.