Kohtulahend

suhtes tõkendiks– vahistamise. Võtta U.L vahi alla

-

U.L-i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tlk 14-17) videosalvestuse vaatluse protokoll koos fototabeliga (tlk 18; 19-24); U.L-i poolt kohtuistungil antud ütlused (tlk 60).

Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokuröri hinnangul on U.L-ile süüksarvatud tegu tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. U.L on toime pannud varguse katse, varastatu väärtus oli 1,36 eurot. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad. U.L-i puhul on tegemist mittetöötava isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Viimane karistus oli U.L-i suhtes 29.08.2014, mil talle mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga. U.L ei jõudnudki veel üldkasulikku tööd tegema hakata, kui pani toime uue kuriteo. Prokurör taotles U.L-i süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistamist vangistusega 8 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetava vangistuse vähendamist 1/3 võrra, s.o. U.L tuleb ära kanda 5 kuu ja 10 päeva pikkune vangistus. KarS § 65 lg 2 järgi suurendada mõistetud karistust eelmise Harju Maakohtu 29.05.2014.a. otsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse, so. 3 kuu ja 27 päeva võrra ning mõista U.L-ile liitkaristuseks 9 kuud ja 7 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda karistusaja alguseks 14.09.2014.a. Süüdistatava seisukoht: U.L tunnistas kohtuistungil ennast süüdi osaliselt, märkides, et turvamees oleks võinud teda hoiatada. Oma viimases sõnas lisas U.L, et kõik oleneb kohtust. Kaitsja seisukoht ja taotlus: Kaitsja leidis kohtuistungil, et süüdistus on põhjendatud, õigesti kvalifitseeritud ning tõendid lubatavad. U.L saab aru faktist, et möödus kassast maksmata purgiga. U.L-ile tuleks mõista minimaalne karistus, sest süü on väike ja varastatu maksumus vähene. Kahju ei tekitatud. Kaitsja taotles U.L-ile karistuseks 30 päeva vangistuse mõistmist, millest maha arvestada 1/3. Antud karistus liita eelneva karistusega. Menetluskulud jätta osaliselt riigi kanda, ülejäänud osa ajatada. Kohtu seisukoht: KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kohus ära kuulanud poolte seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid asub seisukohale, et U.L-i süü on tõendatud ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi. U.L soovis kohtuistungil anda ütlusi. Süüdistatava hinnangul on süüdistus põhjendatud üksnes osaliselt – ta võttis purgi ja hakkas raha lugema. Purk segas ning ta pani selle oma taskusse. Turvamees tuli välja ja hakkas kõrval käima, vaatas teda ja ei öelnud midagi, kuigi võinuks teda hoiatada. Kui ta läks kassast mööda, siis pidas turvamees ta kinni, kuid ütles, et midagi ei juhtu – kõik on normaalne. Selles poes kõik tunnevad teda ja ta mõtles, et turvamees kutsub kohale teised turvatöötajad. Kohus märgib, et U.L on oma kaitsepositsiooni rajanud seega väitele, et ta unustas purgi taskusse – isiku sõnad Seega möönab isik, et möödus kassarivist taskus olnud purgi džinni eest tasumata, kuid on samas seisukohal, et tegu oli tingitud inimlikust hooletusest. Kohus U.L-i versiooniga ei nõustu. Kahetsusväärselt on kriminaalasjas on kogutud piisavalt tõendeid, mis viitavad vastuvaidlematult sellele, et U.L siisiki üritas purki džinni varastada, asjas ei ole alust rääkida mittemingisugusest hooletusest vms.

Kriminaalasjas on OG Elektra AS avaldanud menetlejale (tlk 2), et 14.09.2014.a. kella 20:08 ajal varastas meesterahvas Tammsaare tee 93 Tallinnas asuvast OG Elektra AS-i kauplusest Saku Gin Grapefruiti, 5,5%, 0,5 l, maksumusega 1,36 eurot. Avalduse kohaselt oli kaup rikkumata ning see tagastati kauplusele. Kaupluse avaldusele on lisatud koopia õigusrikkuja kinnipidamise aktist (tlk 3), millest nähtub, et 14.09.2014.a. peeti Tammssaare 93 Tallinnas asuvas OG Grossi kaupluses kinni A. Jožikov. Isik möödus kaupluse kassadest, jättes maksmata Long Drink, Saku Gini eest, mille maksumus oli 1,36 eurot. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (tlk 14-17), kohaselt peeti 14.09.2014.a. kella 20:08 ajal Tallinnas, Tammsaare tee 93, kaupluses Grossi toidukaubad kinni U.L. Kriminaalasjas on tunnistaja, turvatöötaja XXX ütlustega (tlk 4) tõendatud, et tunnistaja oli 14.09.2014 tööl Tammsaare tee 93 asuvas kaupluses Grossi toidukaubad. Kella 20:00 paiku sisenes kauplusesse meesterahvas, kes võttis kaupluse riiulist Long Drink Saku Gini ning pani selle endale jope sisetaskusse. Ta pidas isiku kinni, kui viimane väljus kassast. Turvakontrolli käigus leidis ta meesterahva jope taskust kauplusele kuuluva Long Drink Saku Gini, väärtusega 1,36 eurot. Tunnistaja sõnul puudus mehel isikuttõendav dokument, kuid isik ise nimetas end U.L-iks. Tunnistaja kinnitab, et kaup oli rikkumata ning see tagastati kauplusele. Kriminaaltoimikus on vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tlk 18; 19-24). Protokollis on kajastatud Tammsaare tee 93 Tallinnas asuva kaupluse Grossi Toidukaubad turvakaamera videosalvestus. Videosalvestuse väljavõttelt nähtub, kuidas 14.09.2014.a. kella 19:59:45 ajal siseneb Grossi Toidukaupade kauplusesse, Tammsaare tee 93 Tallinn, meesterahvas, kes paneb endale midagi paremasse taskusse. Mees kõnnib riiulite vahel, võtab midagi riiulist. Seejärel seisab mees kassajärjekorras ning maksab veepudeli eest. Turvamees toimetab meesterahva turvaruumi. Kohus märgib, et tunnistaja kirjelduses sündmuste käigu kohta ning videosalvestise vaatlusprotokollis talletatud andmed kattuvad. Tunnistaja ütlused ja videokaamerale salvestatud sündmuse käik lükkavad ümber U.L-i versiooni selles, et ta hakkas taskust raha otsima, pani purgi tasku jne. Käesoleval juhul saab kohus U.L-i tahtluse osas tugineda videosalvestisele ja tunnistaja ütlustele – U.L-i versioon toimunu kohta on ümber lükatud teiste, eelpool käsitletud tõenditega. Kohus märgib, et U.L-i sisenemisest kaupluse müügisaali kuni tema kinnipidamiseni läks aega ca 4 minutit (vt tlk 18). Arvestades väga lühikest ajavahemikku, on kohtu arvates põhjust asuda seisukohale selles, et U.L sisenes kauplusesse eesmärgiga sealt varastada – isiku käitumine oli kiire, sihipärane ja läbi mõeldud (so võimalikult kiiresti ja märkamatult purk džinni taskusse, seejärel võimalike kahtluste kummutamiseks pisiostu – vesi – sooritamine). Kohtu hinnangul pani U.L teo toime kavatsetult. Karistusseadustiku § 25 lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Süüdistatava U.L-i poolt toime pandud rünne antud kuriteos oli suunatud võõra vallasasja vastu. Tõendamist on leidnud asjaolu, et U.L-i poolt toime pandud KarS § 199 järgi kvalifitseeritud kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata seoses sellega, et ta peeti vahetult peale kuriteo toimepanemist kinni s.t U.L-ile süüksarvatav tegu jäi katsestaadiumisse. Varalist kahju kauplusele ei tekitatud. Tulenevalt KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi loetakse kuriteokatseks võõra vallasasja äravõtmist, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt. Süstemaatiliseks varguseks loetakse vargust, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda. Riigikohus oma 20 aprilli 2009 lahendis nr

3-1-1-87-08 punktis 10 on märkinud, et „süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Kui isik on karistatud varem korduva varguse eest KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, võib teda süstemaatilise varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. Sel juhul neeldub korduvus süstemaatilisuses ning isiku tegu kvalifitseeritakse üksnes KarS § 199 lg 2 p 9 järgi“. Käesolevas kriminaalasjas olevate materjalide kohaselt on U.L eelnevalt, korduvalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest nii kriminaal- kui ka väärteokorras (vt karistusregistri õiend tlk 36-45). Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et U.L-ile inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi. U.L pani toime õigusvastase teo, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on U.L-i näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga. Karistus: Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-5213), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ettenähtud rahaline karistus või kuni 5 aastane vangistus. U.L-ile on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus ühes varguse katse episoodis, toime pandud vargus ei ole lõpule viidud, kahju ei tekitatud. Kohtu hinnangul puuduvad asjas U.L-i karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. U.L taotles enda küsitlemist kohtuistungil, tema selgitused toimunu osas on kohtu jaoks väärad. Kohtuistungil U.L kordagi ei kahetsenud. Samas tuleb nentida, et U.L-i süü ei ole suur, varastatu väärtus on väike (so 1,36 eurot). Kahju

tekitatud ei ole – tegu jäi katsestaadiumisse. Käesoleval juhul ei saa kohus mööda vaadata sellest, et U.L on varem korduvalt varavastaste kuritegude eest karistatud. Viimati karistati isikut Harju Maakohtu 29.08.2014 otsuse alusel varavastaste kuriteo toimepanemise eest vangistusega, mis asendati 234 tunni ühiskondlikult kasuliku tööga. Töö tegemise ajaks määrati 1 aasta pikkune tähtaeg. U.L on käesolevaks ajaks üldkasulik töö täielikult tegemata. Esmalt märgib kohus, et U.L ei ole isikuks kelle suhtes on võimalik kohaldada rahalist karistust. Rahaline karistus on välistatud, kuivõrd U.L ei tööta. U.L-i suhtes on kergem karistus ka välistatud seetõttu, et käesoleval ajal on ta kuriteo toime pannud vähem kui kuu möödudes eelmisest kohtuotsusest, ka märgitud juhul oli tegemist varavastase kuriteoga. Seega ei täidaks rahaline karistus oma eesmärki. Teisalt arvestab kohus karistuse mõistmisel süü suurust, varastatu väärtust ja tekitatud kahju ning leiab, et U.L-i suhtes on võimalik kohaldada miinimumilähedast vangistust. Uue kuriteo toime panemine vahetult peale eelmise kohtuotsuse langetamist, varastatu olemust (alkohoolne jook) arvestades ning karistust kergendavate asjaolude puudumisel ei ole isikule võimalik mõista väiksemat vangistust kui 3 kuu pikkune vangistus. Kohtu hinnangul tuleb U.L-i suhtes kohaldada tõkendit vahistamine. KrMS § 127 lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130 lg 2 järgi võib kahtlustatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. KrMS § 130 lg 2 nähtuvad seega vahistamise alused, kuid tõkendi valimisel tuleb vältimatult arvestada ka KrMS § 127 lg 1 sätestatut. Kohus leiab, et U.L tuleb süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 3 (kolm) kuud. Kriminaalasi lahendati lühimenetluses, seega tuleb U.L-ile mõistetud karistusest maha arvata 1/3. U.L peab seega ära kandma 2 (kahe) kuu pikkuse vangistuse. KarS § 65 lg 2 järgi suurendada U.L-ile eelmise, Harju Maakohtu 29.08.2014 otsuse alusel mõistetud ja täielikult ära kandmata karistuse 3 (kolme) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva pikkuse vangistuse võrra. Mõista U.L-ile liitkaristus – 5 (viie) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka U.L-i poolt eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise alguseks lugeda 14.09.2014. Valida U.L-i suhtes tõkendiks– vahistamise. Võtta U.L vahi alla kohtusaalis. Menetluskulud: Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 532,50 eurot. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kuivõrd U.L nõustus kiirmenetlusega, siis kohus vähendab sundraha suurust poole võrra. U.L-ile on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 216,00 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Kaitsja taotles kohtus menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist ning ülejäänud osa ajatada.

Kohtu hinnangul menetluskulude riigi kanda jätmise alus puudub. U.L töövõimeline isik, kelle puhul ei esine ühtegi objektiivset takistust töötamiseks.

on täisealine,

Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodu alusel tuleb U.L-ilt mõista välja riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 266,25 eurot ja kaitsjatasu 216,00 eurot. Määrata, et menetluskulu tuleb tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Osamaksete suurus, tasumise graafik ja makserekvisiidi on märgitud kohtuotsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos. Osamakse tähtaegse tasumata jätmise korral maksegraafik tühistatakse ning nõue pööratakse tervikuna täitmisele. kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.