Kohtulahend

katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so

poolt eelvangistuses viibitud aeg 7 (seitse) päeva

teel kinnipidamisasutusse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale saab kaevata menetlusnormide rikkumise korral. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada hiljemalt 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Kirjalik apellatsioonkaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile 15 päeva jooksul otsusega tutvumisest. Menetluskulude hüvitamise otsustuse peale saab kaevata. Kirjalik määruskaebus tuleb esitada 10 päeva jooksul kohtuotsusega tutvumisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Esitatud süüdistus: I.E süüdistatakse selles, et tema 18.06.2013 kella 20.00 paiku Tallinnas XXXasuvas korteris tekkinud konflikti käigus pigistas käega kaelapiirkonnast XXX, põhjustades seeläbi kannatanule füüsilist valu kaelapiirkonnas. Samuti tema, 30.03.2014 öisel ajal Tallinnas XXXasuva korteri köögis üritas lüüa jalaga vastu oma elukaaslase XXX pead, kuid XXX sai pea alla ning löök viimast ei tabanud. Seejärel lõi I.E XXX ́le rusikatega vastu kaela- ja lõuapiirkonda ning vedas viimase jõuga köögist elutuppa, kus hakkas XXX sakutama. Oma tegevusega põhjustas I.E XXX ́le füüsilist valu ning tervisekahjustused: marrastuse alalõuale ning paistetuse alalõuale ja kaelale. Seega pani I.E toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so valu ja tervisekahjustusi põhjustanud kehalise väärkohtlemise. Samuti tema, 06.02.2014 kella 23.00 paiku Tallinnas Paldiski mnt 38A asuva maja juures rikkus rahu, avalikku korda ning häiris asjasse mittepuutuvate isikute õigusrahu sellega, et lõi kannatanut XXX ühel korral rusikaga näkku, põhjustades seeläbi kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse: parema silma all hematoom. Seega pani I.E toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga (enne 01.07.2014 kehtinud sõnastus rahu või avaliku korra rikkumine vägivallaga). Samuti tema, olles varem toimepannud varguse, 18.06.2013 kella 08.00 kuni 19.30 vahelisel ajal võttis Tallinnas XXX asuva korteri magamistoas asuva kapi peal olevast ehtekarbist ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXXkuuluvad neli hõbedast sõrmust, millega põhjustas XXXvaralise kahju kokku summas 105 eurot (sõrmus roosade ja lillat värvi kividega maksumusega 25 eurot, sõrmus roosade kividega maksumusega 20 eurot, sõrmus kolmnurga kujutisega maksumusega 30 eurot, kahekihiline roosade kividega sõrmus maksumusega 30 eurot). Seega pani I.E toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toimepannud varguse. Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad:

Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: 1) KarS § 121 sätestatud kuritegude toimepanemise eest 1 aasta pikkuse vangistusega; 2) KarS § 263 p 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest 11 kuu pikkuse vangistusega; 3) KarS § 199 lg 2 p 4 sätestatud kuriteo toimepanemise eest 4 kuu pikkuse vangistusega. 4) KarS § 64 lg 1 alusel raskendades üksikkaristustest raskemat, mõista liitkaristuseks vangistus 2 aastat. 5) KarS § 74 lg 1 ja 2 alusel kuulub I.E koheselt ärakandmisele 9 (üheksa) kuud vangistust. Vangistust 1 aasta 3 kuud mitte pöörata täitmisele, kui I.E ei pane 24kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseajal talle kooskõlas KarS §-s 75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid ja kohustusi Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. 6) KarS § 75 lg 1 p 1-6 kohaselt kohustada I.E järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; - KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada I.E käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; - KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada I.E käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalabiprogrammis. 7) Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata nimetatud karistusest maha kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.06.-19.06.2013, 06.02.-08.02.2014, 31.03.-01.04.2014, so 7 päeva. Seega koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse pikkus on 8 kuud 23 päeva vangistust. Koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse algust arvestada alates 02.04.2014. 8) VÕS § 1055 ja KrMS § 310-1 alusel kohaldada I.E suhtes lähenemiskeeld kannatanu XXX suhtes tähtajaga 1 aastat pärast karistuse ära kandmist. Keelata I.E läheneda kannatanu XXX elukohale aadressiga XXXmitte lähemale kui 100 meetrit. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokuröri abi jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et I.E poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuritegude kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb I.E-le mõista kokkuleppekohane karistus. Tsiviilhagi:

Kriminaalasjas on tsiviilhagi esitanud kannatanu XXX(tlk 116). Hagiavalduse kohaselt lõhkus I.E 18.06.2014 hageja korteris asukohaga XXXTallinnas köögiseina. Hageja on võtnud seina parandamiseks pakkumise, remondikalkulatsiooni kohaselt läheb remont maksma 111,60 eurot. Hageja taotleb I.E-lt 111,60 euro suuruse kahju hüvitamist. Hagiavaldusele on lisatud Skandera OÜ hinnapakkumine. I.E on kokkulepet sõlmides nõustunud ka tekitatud kahju liigi ja määraga, kohtuistungil I.E hagile vastu ei vaielnud. TsMS § 440 lg 1 kohaselt juhul, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Riigikohus on leidnud, et hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu hagi õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Seega on kohus käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud tsiviilhagi rahuldama – kriminaalasjas on kannatanu ütlustega tõendatud, et kahju põhjustas süüdistatav, kannatanu on hagi suurust tõendanud remondikalkulatsiooniga. Kohus leiab, et I.E on tsiviilhagi omaks võtnud kannatanu poolt hagiavalduses märgitud ulatuses, so 111,60 euro osas ning süüdistatavalt tuleb kannatanu XXXkasuks välja mõista 111,60 eurot. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrusega nr 166 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,13 eurot tunnis ja 355 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 532,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. I.E-le oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 450 euro riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. Süüdistatav taotles menetluskulude ja sundraha tasumise ajatamist maksimaalseks perioodiks. Kaitsja toetas oma kaitsealuse taotlust ning prokurör ei vaielnud sellele vastu. Kohus märgib, et menetluskulude vähendamiseks käesoleval juhul ei ole alust: süüdistatav on täisealine, täisjõus töövõimeline isik, kelle puhul ei esine ühtegi objektiivset takistust töötamiseks. Samas on mõistlik menetluskulude ajatamine. Asitõendid: Kriminaalasja juurde on asitõendina võetud 2 CD plaati salvestistega. Kohtu hinnangul võib 2 CD plaati otsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.