Kohtulahend

EDASIKAEBAMISKORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis Lk 2 / 6

1-14-7649 või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kriminaalasjas 14750000031 süüdistatakse K.I’d selles, et tema andis korduvalt vara, s o raha selle eest, et ametiisik paneks oma ametiseisundit ära kasutades toime seadusega mittelubatud teo. Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.11.2010 määrusele nr 98 „Maanteeameti põhimäärus“ on Maanteeamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Vabariigi valitsuse seaduse § 43 lg 1 kohaselt teostavad valitsusasutuste hallatavad riigiasutused seaduse alusel täidesaatvat riigivõimu. Seega on Maanteeamet ning selle struktuuriüksus Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo riigiasutus. Maanteeamet Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo nende peaspetsialistide tööülesanneteks on muuhulgas teooria- ja sõidueksamite vastuvõtmine ja eksamitulemuste vormistamine. Peaspetsialistidel on õigus esindada bürood oma tegevusala piires. Peaspetsialisti töö käigus eksamite vastuvõtmise korda reguleerib Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (edaspidi kord). Korra § 2 kohaselt juhi eksamineerimise eesmärk on hinnata isiku teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele. Korra lisa nr 1 kohaselt peab A,B,Ckategooria auto juhtimisõiguse taotleja sooritama teooriaeksami ning teise järgu sõidueksami. Korra lisa 2 tabel 2 sätestab, et A-kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastavama 30-e minuti jooksul 30-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. B-kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastavama 30-e minuti jooksul 30-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. C-kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastavama 35-e minuti jooksul 35-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 30-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. Korra lisa 4 punkt 2 sätestab, et kui eksamineerija eksamit läbi viies märkab tõsist viga või mitut vähemtõsist viga, kohustub ta lugema eksami mittesooritatuks. Lisa 4 punkt 3 sätestab, et eksami käigus tehtud vead, hinnangud ja otsuse sõidueksami sooritamise või mittesooritamise kohta kannab eksamineerija sõidueksami kaardile. Korra § 5 lg 4 ei tohi eksamineeritav kasutada kõrvalist abi ning peab sooritama eksami iseseisvalt. Vastavalt liiklusseaduse § 98 lg 1 ja 2 annab Maanteeamet esmase juhiloa välja kümne tööpäeva jooksul kohase eksami sooritamisest arvates. Sätte sõnastusest tulenevalt puudub ametil diskretsioon otsustamisel, kas väljastada isikule juhiluba või mitte – kui isik on sooritanud kohase eksami, on Maanteeamet kohustatud väljastama juhiloa. Seega on eksamineerijal sõidueksami kaarti täites võimalik mõjutada seda, kas eksamineeritav saab esmase juhiloa või mitte. Kui eksamineerija märgib sõidueksami kaardile, et isik ei sooritanud sõidueksamit, siis Maanteeamet isikule esmast juhiluba ei väljasta. Kui ta märgib aga, et eksamineeritav sooritas eksami, väljastatakse isikule esmane juhiluba. Isikule esmase juhiloa väljastamine sõltub otseselt eksamineerija poolt sõidueksami kaardile märgitavast. Eksamineerija täites peaspetsialistina eksamikaardi, teeb kolmandate isikute suhtes siduvaid õiguslikke toiminguid ja sellest tulenevalt omab ametiseisundit. Seega on tema eelkirjeldatud tööülesanded vaadeldavad kui järelevalveülesanded karistusseadustiku § 288 lg 1 mõttes. Järelikult on Lk 3 / 6

1-14-7649 Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo peaspetsialistide ehk eksamineerijate puhul tegemist ametiisikutega. 2012 augustikuu lõpus võttis K.I ühendus A. K, et A. K kokku leppida sõidutunde. A.K oli teadlik läbi K. R, et K.I võtab temaga ühendust ja soovib saada sõidutunde. Pärast esimest sõidutundi hakkas A. K rääkima K.I-le, et ta sõidab hästi ning eksamit saab ka lihtsamalt teha, aga see maksab 350 eurot. K.I sai aru, et A .K küsib temalt 350 eurot altkäemaksuna, mille ta annab kellelegi edasi, et K.I saaks sõidueksami lihtsamalt tehtud. 19.06.2012 kandis K. R K.I Swedbank AS arvelduskontole nr 221027227904 350 eurot, selgitusega „kingitus sinule“ ja 20.06.2012 võttis K.I Tallinnas sularahaautomaadist oma kontolt 350 eurot, mille X parklas (X), viibides A. K sõiduautos Mazda 6 registreerimisnumbriga XXX andis edasi A.K. A. K käskis K.I registreerida ennast Maanteeameti kodulehel Tallinnas sõidueksamile. 25.09.2012 tegi K.I Tallinnas A. K ühe õppesõidu ning pärast seda viis A . K K.I Maanteeameti Põhja regiooni Liiklusregistri Mäepealse 19, Tallinnas asuva büroo juurde, kus 25.09.2012 kell 15.12 algas K.I sõidueksam, mille käigus tegi K.I tõsiseid vigu, mille tulemusel eksaminaator luges sõidueksami „mitte sooritatud“. K.I ja A . K vahelise kokkuleppe kohaselt pidi A.K talle altkäemaksuna antud sularaha eest tagama, et K.I läbib igal juhul positiivselt B-kategooria sõidueksami. K.I taotles sularaha maksmisega A.K seda, et ametiisik, kes eksamit vastu võtab, paneks toime seadusega mittelubatud teo. - K.I, olles varem toime pannud altkäemaksu andmise ja olles seega KarS § 298 lg 2 p 1 tähendatud isik, 2012 oktoobris eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal X läheduses andis A.K A.K sõidukis Mazda 6 registreerimisnumbriga X altkäemaksuna sularaha 250 eurot. K.I ja A. K vahelise kokkuleppe kohaselt pidi A. K talle antud sularaha eest tagama, et K.I läbib igal juhul positiivselt B-kategooria sõidueksami. 08.10.2012 saatis K.I oma mobiiltelefonilt nr 56718523 sõnumi A. K mobiiltelefonile nr x sisuga „ 26 oktoober kl. 14.00“. 09.10.2012 saatis A. K J. P SMS-i sisuga „A-kat. teooria 17. Oktoober kell 10.00. B-kat sõit 26. Oktoober kell 14.00“. 15.10.2012 kandis A. K abikaasa H. K enda Swedbank AS arvelduskontolt nr X Ku korraldusel J. Parvelduskontole X Nordea pangas 600 eurot, mis oli mõeldud R. K. ja K.I eksamite eest. J. P, kes vahendas eksami sooritamist ja altkäemaksu edasiandmist, teatas Maanteeameti eksamineerijale R. J K.I eksami sooritamise aja. 26.10.2012 võttis J. P pangaautomaadist välja 300 eurot, lisas sellele 500 eurot ja andis 26.10.2012 Haapsalus R. J edasi 800 eurot. Sellest rahast 200 eurot oli altkäemaks selle eest, et kui K.I samal päeval, so 26.10.2012 kell 14.00 B-kategooria juhtimisõiguse sõidueksami käigus teeb vigu, mis muidu võiksid põhjustada selle, et R. J kui eksamineerija peaks lugema sõidueksami mittesooritatuks, siis R. J jätab vastava vea või vead sõidueksami kaardile märkimata ning teeb isegi vigade olemasolu korral otsuse positiivse otsuse sõidueksami sooritatuse kohta ehk otsuse „Sõidueksam sooritatud“. Seega K.I , altkäemaksu andmisega, s o ametiisikule vara andmisega vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneb edaspidi toime seadusega mittelubatud teo, isiku poolt, kes on varem toime pannud altkäemaksu andmise, pani toime KarS § 298 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. K.I süüdistatakse KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema juhtis 31.08.2014 a kella 09:45 ajal Tallinnas X maja juures Lk 4 / 6

1-14-7649 mootorsõidukit Volkswagen Golf reg märgiga C, olles joobeseisundis (tuvastatud tõendusliku alkomeetriga 1,08 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1, lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; korrakaitseseaduse § 36 lg 1 sätteid, mille kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides, pannes toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Seega K.I mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Eriasjade prokurör tegi ettepaneku süüdi tunnistada K.I KarS § 298 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistuse 2 aastat. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistuse 5 kuud. Vastavalt KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista K.I-le vangistus 2 aastat. Vastavalt KarS § 68 lg 1 lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg, s o alates K.I kinnipidamisest 31.08.2014 kuni vabastamiseni 01.09.2014, s o 2 päeva ja ärakandmisele kuulub vangistus 1 aasta 11 kuud 28 päeva. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata kui K.I ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Katseaja algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Seega tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 2,5 palga alammäära suuruses summas so 887.50 €. Lk 5 / 6

1-14-7649 Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale makstud riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses 72 €.

Anu Tammeniit kohtunik

Lk 6 / 6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.