Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 16. juuni 2014 otsus
Apellatsiooni esitaja
süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt
Prokurör
ringkonnaprokurör Ülle Hõrak
Süüdistatav
Kaitsja
Kaja Kingsepp isikukood 47601146514; elukoht XXX; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu Maakohtu 22.11.2012 otsusega KarS § 121 järgi; tõkendina kohaldatud vahistamine alates 07.01.2014; kahtlustavana kinni peetud 06.01.2014. vandeadvokaat Anu Vilt
RESOLUTSIOON:
1.Tartu Maakohtu 16. juuni 2014 otsus kriminaalasjas nr 1-14-4105 jätta muutmata.
2.Apellatsioon jätta rahuldamata.
3.Välja maksta riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 421,20 eurot, sealhulgas käibemaks 70,20 eurot, vandeadvokaat Anu Vildi poolt süüdistatav Kaja Kingsepale apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
4.
Advokaadibüroole välja makstud õigusabitasu jätta Kaja Kingsepa kanda.
5.Kaitsjatasu tuleb 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 (selgitusse märkida lahendi number, isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik).
6.Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõude täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 15. septembril 2014 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 16. septembrist 2014. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 16. septembrist 2014. Asjaolud ja menetluse käik
1.Kaja Kingsepp anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 114 p 1 järgi selles, et tema ajavahemikul 05.01.2014 kella 21-st kuni 06.01.2014 kella 1-ni Põlva maakonnas Ahja vallas XXX külas XXX talus oma elukohas magamistoa voodis mõrvas oma elukaaslase S.A. piinaval ja julmal viisil s.o. põhjustas ohvrile suurt valu ja suhtus erilise hoolimatusega inimelu kui väärtuse suhtes.
1.1.Süüdistuse kohaselt põhjustas K. Kingsepp oma tahtliku tegevusega, lüües korduvalt kirvega S.A. pähe, kaela, rindkeresse ja kätte, S.A. raiehaavad näol ja juustega kaetud peanahal (kokku 14) kriimustusega haavaservades, vasaku kõrvalesta läbiva vigastusega, vasaku oimulihase ja sidekirme vigastusega, kaelalihaste vigastusega, parema kõrvalesta osalise eemaldumisega, vasaku sarnaluu killunenud murruga, mõlemapoolsete nibujätkerakustiku killunenud murdudega, vasaku oimuluu impressioonmurruga, kuklaluu impressioon- ja joonmurruga, nahaaluse verevalumiga vasaku silma alumisel laul, kuklaliigese sidemete vigastuse ja liigese nihestusega; raiehaavad ülaselja piirkonnas (kokku 12) lülisamba II, III ja IV rinnalüli ristijätkete killunenud murdudega, nahamarrastused ja kriimustused ülaselja piirkonnas; raiehaavad vasakul küünarvarrel, vasakul labakäel, vasaku III kämblaluu killunenud murru, raiehaavad vasakus peopesas, kriimustuse vasakus peopesas, nahamarrastused vasakul küünar- ja õlavarrel.
1.2.Ekspertiisiakti kohaselt (1 kd, lk 70-87) põhjustasid S.A. surma pea-, kaela- ja rindkerepiirkonna hulgalised raiehaavad koljuluude ja lülisamba ristijätkete murdudega ning kuklaliigese sidemete vigastuste ja liigese nihestusega. Vigastustega kaasnes äge verekaotus välisest verejooksust.
1.3.Süüdistusakti järgi oli tapmine pandud toime piinaval viisil seetõttu, et kannatanule on põhjustatud kirve teraosaga rohkeid vigastusi (kokku 32 raiehaava, mis on tekitatud suhteliselt massiivse teravaservalise esemega), millised vigastused põhjustasid rohkuse ja paiknemise tõttu pea-, kaela- ja rindkerepiirkonnas kannatanule suurt valu. Tapmine on toime pandud julmal viisil, kuna kannatanule on tekitatud jõhkraid ja moonutavaid vigastusi: 14 raiehaava näol ja juustega kaetud peanahal, vasaku kõrvalesta läbiv vigastus, parema kõrvalesta osaline eemaldumine, vasaku oimuluu impressioonmurruga, kuklaluu impressioon- ja joonmurruga, kuklaliigese sidemete vigastuste ja liigese nihestusega. Pärast S.A. surma tõmbas K. Kingsepp surnukeha voodist põrandale, mille tagajärjel tekkis S.A. surnukeha näol otsmikupiirkonnas surmajärgne pealisnaha vigastus, millega süüdistatav väljendas erilist hoolimatust inimkeha suhtes. Maakohtu otsus
2.Tartu Maakohtu 16.06.2014 otsusega tunnistati K. Kingsepp süüdi KarS § 114 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 13 aastat vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu 22.11.2012 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ja mõisteti K. Kingsepale liitkaristuseks 14 aastat vangistust.
2.1.Maakohus luges kriminaalasjas lubatud tõendiks süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlused. Kuigi 06.02.2014 kahtlustatavana ülekuulamise ning ütluste olustikuga seostamise protokollidest (I kd lk 203-206, 207-214) nähtub, et nende menetlustoimingute juures kaitsjat ei olnud, ei leidnud kohus, et tegemist oleks kriminaalmenetluse rikkumisega. Mõlema menetlustoimingu tegemise käigus selgitati K. Kingsepale KrMS §-s 34 ettenähtud õigusi ning protokollis on süüdistatav oma allkirjaga kinnitanud, et kaitsjat ülekuulamise juurde ei soovi. 06.02.2014 esitati K. Kingsepale kahtlustus KarS § 113 järgi, mille puhul KrMS § 45 lg 2 p-st 3 tulenevalt ei ole kaitsja osavõtt kohustuslik. Kohus leidis, et olukorras, kus S.A. surnukehal olnud vigastuste hulk ja raskus selgus alles 17.04.2014 koostatud surnu ekspertiisiaktis nr 14E-LÕS0002/8 (I kd lk 70-86), ei saa pidada põhjendamatuks K. Kingsepale esialgselt KarS § 113 järgi kahtlustuse esitamist. Tuginedes eksperdiarvamusele, mille kohaselt on K. Kingsepp oma vaimse seisundi poolest võimeline osalema menetlustoimingutes ning arvestades, et tegemist ei ole piiratud teovõimega isikuga või isikuga, kes oma tervisliku seisundi tõttu vajaks hooldust, leidis kohus, et K. Kingsepa ülekuulamisel 06.02.2014 ilma kaitsja osavõtuta pole rikutud ka KrMS § 45 lg 2 p 2 sätteid.
2.2.Esimese astme kohus rahuldas prokuröri taotluse avaldada kannatanu A.S. kohtueelses menetluses antud ütlused. Kohtu arvamuse kohaselt on A.S. kohtueelse menetluse käigus antud ütlused KrMS § 291 lg 1 p-st 2 ja lg 3 p-dest 1-3 tulenevalt lubatav tõend. A.S. ülekuulamise protokollist nähtuvalt on temale selgitatud KrMS §-s 71 loetletud õigusi juba kohtueelse menetluse käigus. Ütluste andmise asjaolud ja kannatanu isik ei andnud kohtu arvates alust kahelda kohtueelse menetluse käigus antud ütluste usaldusväärsuses.
2.3.Kohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et K. Kingsepa tegu tuleks kvalifitseerida ümber KarS § 115 järgi. Kuigi kriminaalasjas kogutud tõendite alusel saab järeldada, et S.A. ja K. Kingsepa omavahelised suhted olid juba aastaid konfliktsed, sh teineteise kallal tarvitati vägivalda, ja enne kuriteo toimepanemist tarbisid mõlemad alkoholi ning olid juba mõne päeva tülitsenud, ei tõenda aga eeltoodu, et K. Kingsepp tappis S.A. äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis. Maakohtu hinnangul puuduvad tõendid selle kohta, et süüdistatav oleks tegutsenud just äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis. Süüdistatav keeldus kohtuistungil ütluste andmisest ning K. Kingsepa viimases sõnas avaldatu, et tal tekkis nn plahvatuslik olukord, ei ole iseenesest tõend. Ka ei ole süüdistatav 06.01.2014 ega 24.04.2014 ütlustes avaldanud midagi, mis annaks alust arvata, et K. Kingsepp tegutses S. A kirvega rünnates äkki tekkinud hingelise erutuse seisundis. 06.01.2014 antud ütlustes on K. Kingsepp oma seotust S.A. tapmisega üldse eitanud. Kohus pidas vajalikuks rõhutada, et oma seotust S.A. tapmisega eitas K. Kingsepp ka veel 24.01.2014 toimunud kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemise käigus. 24.04.2014 ütlustes ei ole K. Kingsepp 06.02.2014 antud ütlustele midagi olulist lisanud. Süüdistatav andis toimunu kohta kõige detailsemaid ütlusi 06.02.2014, kuid kohtu arvates ei ilmne ka nendest ütlustest midagi, mille alusel oleks võimalik lugeda tõendatuks süüdistatava tegutsemist just äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis. K. Kingsepa ütlustest ei tulene, et S.A. korduvalt kirvega löömise ajal oleks süüdistatav olnud mingis erilises hingelises seisundis. Kuna K. Kingsepp lamas eelnevalt koos S.A. ga ühes voodis, võib eeldada, et vahetult S.A. tapmisele eelnenud ajal olid tema ja süüdistatava suhted rahumeelsed. Kui süüdistatav läks kööki suitsetama, tekkis tal mõte S. A hirmutada, et oma rohud kätte saada. Seega tuleneb K. Kingsepa ütlustest, et köögis suitsu tehes mõtles süüdistatav oma tegevuse läbi ja otsus voodis lamavat S. A kirvega rünnata ei tekkinud sugugi ootamatult. S.A. kirvega ründamisel oli K. Kingsepa eesmärgiks enda väitel meest hirmutada. Sellise eesmärgi püstitamine
ei viita tegutsemisele äkki tekkinud hingelise erutuse seisundis, vaid just teadlikult valitud tegutsemistaktikale. Kohtu arvates ei võimalda ka K. Kingsepa menetluslik käitumine järeldada, et naine tappis S.A. äkki tekkinud hingelise erutuse seisundis. K. Kingsepp on menetluse erinevatel etappidel andnud lahknevaid ütlusi ja versiooni, et ta võis S.A. tappa äkki tekkinud hingelise erutuse seisundis, esitas süüdistatav alles oma viimases sõnas. Ka K. Kingsepa varasem käitumismuster ei ole kooskõlas versiooniga, et süüdistatav tegutses ööl vastu 06.01.2014 äkki tekkinud hingelise erutuse seisundis. K. Kingsepp on korduvalt süüdi mõistetud S.A. kehalises väärkohtlemises, milleks on mh kasutatud ka kirvest. Ka Tartu Maakohtu 22.11.2012 otsuse tegemise aluseks olnud kokkuleppes märgitud süüdistuse sisust nähtuvalt ründas K. Kingsepp 15.07.2012 öösel kirvega magavat kannatanut. Maakohus ei pidanud eluliselt usutavaks, et ühe ja sama kannatanu ründamine mitmel korral sarnasel viisil on tingitud üksnes süüdlase sattumisest äkki tekkinud hingelise erutuse seisundisse. Pigem viitab see, et K. Kingsepal ongi kalduvus alkoholijoobes muutuda ettearvamatuks ja agressiivseks. Esitatud apellatsioon ja prokuröri kirjalik seisukoht
3.Tartu Maakohtu 16.06.2014 otsuse peale esitas apellatsiooni vandeadvokaat A. Vilt, kes palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega tunnistada K. Kingsepp süüdi KarS § 115 järgi ning mõista talle karistus nimetatud paragrahvi sanktsiooni piirides.
3.1.Kaitsja leiab, et maakohus arvestas põhjendamatult tõendina 06.02.2014 kahtlustatava ülekuulamise ja ütluste olustikuga seostamise protokolle. Apellatsiooni kohaselt on tegemist lubamatute tõenditega, kuna nende kogumisel on rikutud kriminaalmenetluse seadustiku nõudeid. Kuigi KrMS § 45 lg 2 p 3 sätestab, et kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest on kohustuslik, kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mille eest võib mõista eluaegse vangistuse, ei kaastatud nimetatud menetlustoimingute juurde kaitsjat. K. Kingsepale esitati esialgu kahtlustus küll KarS § 113 järgi, kuid juba esmaselt kogutud tõendid viitasid üheselt, et tegemist on mõrvaga, mistõttu jättis menetleja kaitsja kaasamata sihilikult. Lisaks eeltoodule olnuks kaitsja osavõtt kogu menetlusest kohustuslik ka KrMS § 45 lg 2 p 2 järgi, kuna ekspert on jõudnud muuhulgas järeldusele, et K. Kingsepal esineb psüühikahäirete kogum alkoholi – ja rahustisõltuvuse ning sellest tingitud isiksushäire kujul. Ka viitavad isiku psüühilistele probleemidele muud kriminaalasjas kogutud tõendid.
3.2.Apellandi hinnangul rahuldas kohus põhjendamatult prokuröri taotluse A.S. kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamiseks. Kuna kaitsja jäeti ilma võimalusest ristküsitleda vastaspoole tunnistajat, on kohtu käsutuses ainult sellised tunnistaja ütlused, mida on pidanud vajalikuks küsida menetleja. Selline olukord ei ole kooskõlas võistleva kohtumenetluse printsiibiga ja Eesti Vabariigi Põhiseadusega. Lisaks rõhutatakse apellatsioonis, et ilmselt oli tunnistaja 23.01.2014 toimunud ülekuulamisel toimunust veel vapustatud, mistõttu ei ole objektiivsete ütluste andmise sellises olukorras tõenäoline.
3.3.Kaitsja arvates tuleks K. Kingsepa tegu kvalifitseerida ümber KarS § 115 järgi. Kohus luges tõendatuks, et juba aastaid olid S.A. ja K. Kingsepa omavahelised suhted konfliktsed ja kannatanu kasutas aastate jooksul süstemaatiliselt süüdistatava suhtes vägivalda ning tegi seda ka tapmisele eelnenud sündmuste ajal. Samuti on tõendatud, et enne kuriteo toimepanemist tarvitasid mõlemad alkoholi ja olid juba mõne päeva tülitsenud. Kaitsja hinnangul pani K. Kingsepp toime kuriteo vastuseks eelnevalt kirjeldatud vägivallale. Sellise järelduse poolt räägib ka kannatanule tekitatud vigastuste arv ja paiknemine, sündmuskoha vaatlusel tuvastatu ja K. Kingsepa käitumine sündmuskohal. Vastupidiselt kohtule leiab kaitsja, et hingelise erutuse seisundi poolt kõneleb lisaks asjaolu, et K. Kingsepp on ka varasemalt sarnasel viisil kannatanut rünnanud.
3.4.Apellatsioonis heidetakse maakohtu otsusele ette, et sealt ei nähtu analüüsi K. Kingsepa võimaliku piiratud süüdivuse ning sellest tulenevat karistuse kergendamise võimaluse kohta.
4.Maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonile koostas kirjaliku vastuse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ülle Hõrak, kes ei nõustu apellandi vastuväidetega ja leiab, et maakohtu otsus on põhistatud ja seaduslik.
4.1.Prokurör ei nõustu apellandi põhjendustega kuriteo ümberkvalifitseerimise osas KarS §-le 115, kuna asjaolu kohta, et süüdistatav oleks tegutsenud just äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, ei ole ühtegi tõendit. Prokurör nõustub täielikult maakohtu asjakohaste põhjendustega ning juhib täiendavalt tähelepanu, et G. S ütluste kohaselt kaebas S. A, et kardab pidevalt oma elu pärast ja tunneb hirmu, et K. Kingsepp võib ta tappa.
4.2.Ringkonnaprokurör ei leia, et K. Kingsepp oleks piiratud süüdivusega ning osundab 24.01.2014 koostatud kohtupsühhiaatria ekspertiisiaktile nr 14E-KPA0047 (I kd lk 89-94), mille kohaselt ei põe K. Kingsepp vaimuhaigust, tal ei esine ajutist rasket psüühikahäire, ta ei ole nõrgamõistuslik ega nõdrameelne. Süüdistataval esinev psüühikahäirete kogum ei piira ega takista tema võimet oma tegudest aru anda ja neid juhtida käesolevalt ja ka temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal.
4.3.Prokuratuuri hinnangul ei ole kohtueelses menetluses K. Kingsepa kaitseõigust rikutud. 06.02.2014 kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub, et sel ajal esitati K. Kingsepale kahtlustus KarS § 113 järgi, mille puhul ei ole KrMS § 45 lg 2 p-st 3 tulenevalt kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest kohustuslik. Kohus leidis põhjendatult, et olukorras, kus S.A. surnukehal olnud vigastuste hulk ja raskus selgus alles 17.04.2014 koostatud surnu ekspertiisiaktis nr 14E-LÕS0002/8, ei saa pidada põhjendamatuks esialgu K. Kingsepale KarS § 113 järgi kahtlustuse esitamist. Ka oli 06.02.2014 menetlustoimingute tegemise ajal menetleja käsutuses 24.01.2014 koostatud kohtupsühhiaatria ekspertiisiakt nr 14E-KPA0047, milles antud eksperdiarvamuse kohaselt ei põe K. Kingsepp vaimuhaigust, tal ei esine ajutist rasket psüühikahäiret, ta ei ole nõrgamõistuslik ega nõdrameelne. Kohtupraktikas ei ole ainuüksi alkoholi-ja rahustisõltuvus toonud obligatoorselt kaasa kaitsja kohustuslikkuse nõuet.
4.4.Kirjaliku vastuse kohaselt tuleb lugeda kannatanu A.S. ütlused lubatavaks tõendiks, kuna ülekuulamise protokollist nähtuvalt on temale juba kohtueelse menetluse käigus selgitatud ütluste andmisest keeldumise õigust. Ka ei anna ütluste andmise asjaolud ega kannatanu isik alust kahelda kohtueelse menetluse käigus antud ütluste usaldusväärsuses. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht
5.Ringkonnakohus, olles tutvunud maakohtu otsuse, apellatsiooni ning prokuröri kirjaliku seisukohaga ja vaadanud läbi kohtutoimiku materjalid, leiab, et apellatsioonis toodud seisukohad ei too kaasa maakohtu otsuse tühistamist. Kuna apellatsioonis taotletakse üksnes juba uuritud tõenditele maakohtust erineva hinnangu andmist ning kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega, peab ringkonnakohus vajalikuks vastata apellatsioonile vaid järgmist.
6.Esmalt käsitleb ringkonnakohus kaitseväidet, mille kohaselt tuleks K. Kingsepa tegu ümber kvalifitseerida KarS § 115 järgi.
6.1.Maakohtu otsuses on põhjalikult käsitletud provotseeritud tapmise teemat ning ringkonnakohus leiab, et esimese astme kohus on kõiki tõendeid hinnates jõudnud põhjendatult järeldusele, et K. Kingsepa tegevus vastab KarS § 114 p 1 tunnustele. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul tuleb teo õigusliku kvalifikatsiooni üle otsustamisel hinnata teo toimepanemise viisi, isiku käitumist enne talle süüks arvatud tegu, selle toimepanemise ajal ja pärast seda ning ka K. Kingsepa varasemat vägivaldset käitumist S.A. suhtes. K. Kingsepp ei ole oma kohtueelses menetluses antud ütlustes viidanud äkki tekkinud erutuse seisundile, vaid on kirjeldanud, et
vahetult enne kuriteo toimepanemist vaatas S.A. voodis televiisorit. Seega ei häirinud kannatanu enda tegevusega mingil määral süüdistatavat. K. Kingsepp läks magamistoast kööki suitsetama ja seal istudes tekkis tal mõte S.A. hirmutada. Süüdistatav võttis köögist kirve ja läks sellega tuppa, kus lõi kannatanut kirvega vastu pead. Sellisest asjaolude kirjeldusest ei ole võimalik välja lugeda inimese ründamist hingelise erutuse seisundis, vaid pigem läbimõeldud tegevust. K. Kingsepp istus enne vägivalla kasutamist üksinda köögis ning alles seal olles tekkis tal mõte S.A. kirvega lüüa. Seega ei tekkinud plaan kannatanut rünnata hingelise erutuse seisundis, vaid üksinda köögis suitsetades. Ka tõendid selle kohta, et K. Kingsepp on juba varasemalt käitunud vägivaldselt kasutades selleks kirvest viitavad, et süüdistatava poolt S.A. ründamine oli pigem kooskõlas tema varasema käitumismustriga, kui kantud hingelisest erutusest. Kuigi kohtus uuritud tõenditega on tuvastatud, et S.A. ja K. Kingsepa suhe oli keeruline ning nende vahel esines vägivaldset käitumist, ei saa selle pinnalt automaatselt järeldada, et K. Kingsepp ründas kannatanut hingelise erutuse seisundis. Ükski kriminaalasjas kogutud tõend ei viita süüdistataval hingelise erutuse seisundi esinemisele vägivalla kasutamise hetkel. Vastupidi, olemasolevad tõendid räägivad sellest, et K. Kingsepp planeeris S.A. ründamist juba köögis istudes ning ta on ka varasemalt sarnaselt käitunud. Ka süüdistatava poolt esialgne kuriteo toimepanemise eitamine nii hädaabinumbrile helistades, sündmuskohal, kui ka ülekuulamisel ja kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimisel kõneleb pigem provotseeritud tapmise toimepanemisele vastu. Kuna puuduvad tõendid K. Kingsepal hingelise erutuse seisundi esinemise kohta kuriteo toimepanemise ajal, süüdistatav viitas nimetatud seisundi võimalikkusele alles kohtuistungil enda viimases sõnas ning olemasolevad tõendid kogumis näitavad, et süüdistatav pani toime KarS § 114 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, siis jääb ka K. Kingsepale süüks arvatava kuriteo kvalifikatsioon muutmata.
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsiooni väited kriminaalmenetluse õiguse rikkumise kohta on alusetud.
7.1.Maakohtu otsuses on arusaadavalt põhjendatud, miks ei olnud kaitsja kaasamata jätmine 06.02.2014 menetlustoimingutele menetlusõiguse rikkumine ning ka ringkonnakohus jagab nimetatud seisukohta. KrMS § 45 lg 2 p 2 osas peab ringkonnakohus oluliseks viidata üksnes kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktile nr 14E-KPA0047, mis oli 06.02.2014 menetlustoimingute tegemise ajaks politseiametnikele kättesaadav. Nimetatud aktist tuleneb üheselt, et K. Kingsepp on oma vaimse seisundi poolest võimeline osalema menetlustoimingutes. Menetleja lähtus toimingute läbiviimisel õigustatult eksperdi arvamusest ning ei pidanud seetõttu kaitsja kaasamist KrMS § 45 lg 2 p 2 alusel kohustuslikuks. 06.02.2014 esitati K. Kingsepale olemasolevate tõendite pinnalt kahtlustus KarS § 113 järgi ning seetõttu ei olnud kaitsja kaasamine KrMS § 45 lg 2 p 3 järgi kohustuslik. Esimese astme kohus ja prokuratuur on õigustatult viidanud, et vajadus esitada kahtlustus KarS § 114 p 1 järgi tekkis pärast seda, kui menetlejale sai teatavaks 17.04.2014 surnu ekspertiisiakt nr 14E-LÕS0002/8, millest nähtusid kannatanule tekitatud vigastuse hulk ja laad. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et menetlejale ei saa heita ette esialgselt KarS § 113 järgi kahtlustuse esitamist, kuna kõige olulisem tõend selle kohta, et toime pandi just mõrv, sai teatavaks alles 17.04.2014.
7.2.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis toodud viited A.S. ütluste tõendina vastuvõtmise põhjendamatuse kohta on alusetud. Kohtukolleegiumi hinnangul on A.S. ütluste avaldamine kooskõlas KrMS § 291 lg-ga 3, mille kohaselt võib tunnistaja kohtueelses menetluses antud deponeerimata ütlused menetluspoole taotlusel tõendina vastu võtta, kui isik ilmub küll istungile, kuid keeldub kohtus ütluste andmisest ning täidetud on KrMS § 291 lg-3 p-des 1-3 nimetatud eeldused. Kuna maakohus toimis ütluste avaldamisel täielikult kooskõlas seadusega, ei näe ringkonnakohus põhjust esimese astme kohtule midagi ette heita.
8.Kriminaalkolleegium ei nõustu kaitsjaga, et maakohus oleks pidanud käsitlema K. Kingsepa karistuse vähendamist KarS § 35 alusel. Nimetatud paragrahvi alusel võib karistust kergendada, kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on KarS §-s 34
nimetatud põhjusel oluliselt piiratud. Ringkonnakohus peab oluliseks veelkord viidata 24.01.2014 kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktile, mille kohaselt ei piira K. Kingsepal esinev psüühikahäirete kogum tema võimet oma tegudest aru saada ega neid juhtida. Kuna maakohtule oli eelnevalt viidatud informatsioon teada, puudus kohtul vajadus ka analüüsida võimalikku karistuse vähendamist KarS § 35 alusel.
9.Viimasena käsitleb ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kuludega seonduvat.
9.1.K. Kingsepa kaitsja vandeadvokaat A. Vilt taotleb kaitsjatasu väljamõistmist apellatsiooni koostamise eest summas 421,20 eurot, sh käibemaks 70,20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele.
9.2.KrMS § 185 lg 1 kohaselt kannab apellatsioonimenetluses menetluskulud riik ainult juhul, kui tehakse KrMS § 337 lg 1 p-des 2-4 või lg-s 2 nimetatud lahend. Kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Tulenevalt eeltoodust jäävad K. Kingsepal tekkinud menetluskulud isiku enda kanda.
10.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 16.06.2014 otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Kartau
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.