Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
12.09.2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-09-21700
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Prokurör
Ain Tali
Kaitsja
Sven Sillar
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid B.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
B.H , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 07.08.2009 ja lõpp 07.02.2017.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 09.09.2014, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Vabastada B.H tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 14.01.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni karistusaja lõpuni 07.02.2017, millest esimeseks seitsmeks (7) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ja määrata tema katseajaks Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Kohaldada B.H suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7, 8, 9 alusel järgmised kohustused: 1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtma end Töötukassas arvele; 3) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 7 kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest; 4) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega; 5) osalema kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalabiprogrammides. B.H vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, B.H-le , tema kaitsjale ja prokurörile. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.08.2014.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. B.H on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 04.06.2010 kohtuotsusega KarS § 113 järgi ning karistuseks määrati 7 aastat 6 kuud vangistust ja KarS § 121 järgi ning karistuseks määrati 9 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 7 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja alguseks loeti 07.08.2009. Viru Vangla toetab kinnipeetava B.H vabastamist tingimisi ennetähtaega. Kohtuistung B.H taotles kohtuistungil enda tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kinnipeetav avaldas, et soovib pöörduda normaalse elu juurde, luua pere ning elada nii nagu kõik teised. Kinnipeetav märkis, et ta on olnud juba üle aasta avavanglas. Alates 16.juulist on töötanud vangla väliselt xxxx. Enne seda õppis kinnipeetav Jõhvi Kutsehariduskeskuses ja omandas logistiku eriala. Koju puhkusele on teda lubatud 5-l korral. Kinnipeetav avaldas veel, et kahetseb väga tehtut ning tal on olnud aega selle üle mõtlemiseks, mida ta teinud on. Vabandas siiralt kannatanute sugulaste eest, selleks et vähendada valu, mida ta on neile tekitanud. Kinnipeetav lisas, et tema jaoks on kõige suurem karistus see, et peab terve elu elama teadmisega, mis ta tegi. Prokurör toetas kinnipeetava vabastamist. Kaitsja asus seisukohale, et tema absoluutselt kindlalt toetab kinnipeetava vabastamist. Kaitsja on kinnipeetava juhtumit arutanud seda asja põhiasjas arutanud prokuröriga ning prokurör ütles, et ta pole vangla poolt iial näinud nii positiivset asjaolu nagu on Denissile antud. Kinnipeetavale on antud riigipoolne usaldus, et ta saab viibida avavanglas ja kodus puhkusel käia. Reeglina tapmine võib tõesti juhtuda kõigi inimestega, kuid vargad ja kelmid jäävad alatiseks. Kuriteo faktilised asjaolud näitavad, et kinnipeetav sattus juhuslikult sellisesse olukorda ning oht et ta vabanedes paneks toime uusi kuritegusid on minimaalne. Karistus on oma eesmärgi täitnud.
Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et B.H saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele. Käesolevas asjas on täidetud KarS § 76 lg 2 p-s 1 sätestatud tingimisi ennetähtaega vabastamise formaalsed eeldused, s.o kinnipeetav B.H on esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole ja on nõus enda suhtes elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Vastavalt KarS § 76 lg-le 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetav B.H-le saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Isikul on vabanedes kindel elukoht heade elamistingimustega talle kuuluvas 2-toalises korteris aadressil xxxx. Vangla iseloomustuse kohaselt on isikul omandatud bakalaureuse kraad ärijuhtimises. Riigikeeleoskus on hinnatud B2 tasemele. Lisaks erialasele väljaõppele omab kindlaid tööoskuseid ja kogemusi, tänu millele on tööturul isik konkurentsivõimeline. Vabanemise korral on isikul võimalus koheselt tööle asuda tuttava firmas xxxx. K-raha andmetel 15.07.2014 seisuga rahalised nõuded puuduvad. Vabanemisfondi on hoiustatud 1065 eurot. Kohtuistungil kinnipeetava küsitlemisel selgus, et isik on motiveeritud perekonda looma ja õiguskuulekat elu elama. Materjalidest nähtub, et isik ei ole vangistuse jooksul toime pannud distsiplinaarrikkumisi. Kohus leiab, et kinnipeetava puhul on saavutatud individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärgid ja isiku võib positiivse eripreventsiooni liiga vähest mõju kartmata edasise karistuse kandmisest vabastada. Käitumiskontrolli aja jooksul saab kinnipeetava puhul jätkuvalt maandada uute süütegude toimepanemise riski, mis on oluline eeldus tema edaspidiseks seaduskuulekaks eluks. Antud juhul on ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Vabastades kinnipeetava vangistusest käeoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli 2 aasta ja 5 kuu kestel. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu allutamisega kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele ning lisakohustuste panemisega. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et B.H kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele ning käitumiskontrolli nõuetele ühes lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 4 ls 1 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte vähem kui üks aasta. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.