Kriminaalasi nr 1-13-9528
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
12. september 2014.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 02.09.2014.a)
Kriminaalasja number
1-13-9528
Täitmiskohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Prokurör
Prokuröri abi Jüri Vissak (esitas arvamuse kirjalikult)
Taotlus
H.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise kohaldamisega
Süüdimõistetu
valve
H.I isikukood XXX; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Jätta H.I Tartu Maakohtu 25.10.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-9528 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
H.I on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 25.10.2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-9528 KarS § 263 p 1, 4 alusel ning karistuseks on mõistetud 1 aasta 2 kuud vangistust; KarS § 274 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 10 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja 1 (3)
liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti H.I-le 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristust H.I-le Tartu Maakohtu 23.10.2012.a otsusega kriminaalasjas 1-12-9481 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis oli 7 kuud vangistust, võrra mõistes liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis H.I-le 1 aasta ja 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti H.I eelvangistuse aeg 23.07.2013.a kuni 03.09.2013.a, s.o 1 kuu ja 13 päeva vangistust, karistusaja hulka. H.I karistuse kandmata osa on 1 aasta 8 kuud ja 17 päeva vangistust. H.I karistust arvestati alates karistuse kandmisele asumisest. Kohtuotsus on jõustunud 11.11.2013.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 25.11.2013.a ja lõpeb 11.08.2015.a. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 20.06.2014.a. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava H.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Võttes arvesse H.I isikut ja tema poolt toime pandud kuritegude asjaolusid , ei toeta prokurör H.I tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valvega. H.I avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda. Kaitsja on seisukohal, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja H.I on oma esimesest vangistusest järeldused teinud. Iseloomustus, mis vangla poolt väljastatud, on harvanähtavalt positiivne. Vangistuses ei ole olnud H.I käitumisele võimalik teha etteheiteid, ta on täitnud individuaalse käitumiskava, on jälginud nõudeid ja tegelenud probleemidega, mis on põhjustanud kuritegude toimepaneku. Kaitsja leiab, et elektroonilise järelevalve tähtaeg 5 kuud aitab tagada selle, et H.I ei ole võimalik kokku puutuda alkoholiga ja seltskonnaga, kus seda tarvitatakse. Kaitsja on arvamusel, et on alus H.I vabastada enne tähtaega.
KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on H.I temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud H.I vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressil asuv maja kuulub kinnipeetava isale. Kinnistu omanik Jüri H.I ja kõik eluaset kasutavad täisealised isikud on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Maja on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused
2 (3)
H.I tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. H.I on kriminaalkorras eelnevalt karistatud avaliku korra raske rikkumise, kehalise väärkohtlemise ja vägivalla eest võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes. Käesolevat esimest reaalset vangistust kannab H.I avaliku korra raske rikkumise ja vägivalla eest võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes. Kuriteo pani H.I toime katseajal (kriminaalasi nr 1-12-9481). Kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud alkoholi liigtarvitamine ja grupi mõju. Kohus peab positiivseks asjaolu, et vangistuse ajal on H.I läbinud sotsiaalprogrammid 12 sammu, Sinu valik ja Eluviisitreening, tegelenud spordiga ning vabanemisel on tal olemas nii elukoht pere juures kui ka töökoht. Töökoha tagamise kohta on garantiikirja väljastanud OÜ Intu Tööd juhatuse liige. Vangistuse jooksul ei ole H.I-le mõistetud distsiplinaarkaristusi ja üldiselt ei ole etteheiteid tema käitumisele. Vangla iseloomustusest nähtub, et H.I näitab üles kõrget motivatsiooni tegeleda alkoholiprobleemiga ning maandada sellest tulenevalt kuritegude toimepanemise riske. Istungil on H.I andnud ütlusi, et on vangistuse jooksul aru saanud oma valest suhtumisest. Hoolimata paljust positiivsest, mis H.I iseloomustab, ei saa kohus jätta tähelepanuta negatiivset ehk kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kohtu hinnangul on positiivne, et H.I kahetseb toimepandut ja on seadnud endale edasiseks õiguskuulekad eesmärgid. Samas leiab kohus, et varasemalt on H.I-le korduvalt antud võimalus karistust kanda vabaduses, kuid ta ei ole osanud seda hinnata ja pani katseajal toime uued (käesolevad) kuriteod. Hinnates ja võttes arvesse kinnipeetava varasemat elukäiku, toimepandud kuritegude raskust ja laadi, leiab kohus, et seaduses sätestatud esimese võimaluse avanemisel H.I vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega. Eelpool toodust tulenevalt jätab kohus H.I tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus märgib, et VangS § 76 lg 2 kohaselt avaneb H.I veel kord võimalus taotleda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.