Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
12. september 2014, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-09-8275
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 27. augusti 2014. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Vladimir Sizov, määruskaebus
Jätta Tartu Maakohtu 27. augusti 2014. a määrus muutmata ning süüdimõistetu Vladimir Sizovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
kuid on seisukohal, et asjaolud ei ole sellised nagu kohtuotsuses kirjas. V. Sizov leiab, et vägistamist ta toime ei pannud, vaid tegemist oli lapseealise seksuaalse ahistamisega. V. Sizovi sõnul on teda enam kui 15 aastat tagasi karistatud vägistamise eest ja ka siis oli kannatanuks lapseealine – tema venna kasutütar. V. Sizov leiab, et kuritegude toimepanemise põhjuseks on olnud alkohol. 2.2 V. Sizovi kuritegude asjaolud on äärmiselt rasked. Ta on pannud toime raske isikuvastase kuriteo, lüües kannatanut noaga alakõhu piirkonda ja tekitades talle eluohtlikke tervisekahjustusi. Samuti on V. Sizov toime pannud seksuaalse enesemääramisõiguse vastu suunatud kuriteo 8-aastase lapse suhtes. V. Sizovi on ka varem karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest – sugulise kire ebaloomulikul viisil rahuldamise eest vägivallaga või sellega ähvardades või kannatanu abitut seisundit ära kasutades noorema kui 18-aastase isiku suhtes ning sugukõlvatu tegevuse eest teadvalt noorema kui 16-aastase isiku suhtes. V. Sizovile mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust. Ta vabanes karistuse kandmiselt 28. mail 2003. Seega pani V. Sizov uue kuriteo lapseealise suhtes toime ligikaudu 1 aasta 2 kuud pärast karistuse kandmiselt vabanemist. 2.3 V. Sizov on vanglas töötanud majandusabitöödel, läbinud riigikeeleõppe A1 ja A2 tasemed ning sõltuvusprogrammi 12 sammu „Igapäevane valik“. Vangla iseloomustuse kohaselt on V. Sizovi käitumine olnud korrektne. Tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on määratud sigarettide ja tubaka omamise eest. V. Sizov peab lähedasteks oma täisealist poega ja sõpra V. Zaikinit. Tema vanemad on surnud ja suhtlus teiste sugulastega on katkenud. Seega puuduvad tal moraalselt ja materiaalselt toetavad lähedased. Vabanemise korral saab V. Sizov asuda elama oma sõbra juurde, kuid hiljem soovib omaette elamist. Garanteeritud töökoht vabanemisel puudub, kuid V. Sizov ei näe selles probleemi, sest omab eelnevat töökogemust ning loodab ehitusalast tööd saada. V. Sizovi puhul on töökoha olemasolu äärmiselt oluline, kuna tema sõnul aitab see hoiduda alkoholi tarvitamisest ning lisaks on V. Sizovil tasumata rahalisi nõudeid. Kuigi V. Sizovil on omandatud eriala, ei taga see töökoha leidmist. Töökoha saamist võib raskendada V. Sizovile määratud töövõimekaotus. 2.4 Peamiseks V. Sizovi uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks on alkoholi kuritarvitamine. Vangla iseloomustuse kohaselt on V. Sizovil pikaaegne alkoholisõltuvus. Vabaduses on ta pidevalt kuritarvitanud alkoholi ja pöördunud abi saamiseks nii anonüümsete alkohoolikute grupi poole kui ka lasknud ennast kodeerida. V. Sizovi sõnul mõjus see vastupidiselt – ta hakkas veelgi rohkem jooma. Lahendust näeb V. Sizov alkoholi tarbimise vähendamises, tööleasumises ja psühhiaatri poole pöördumises.
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.