Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. september 2014.a Liivalaia kohtumaja, Tallinn
Kriminaalasja number
1-14-2499
Kohtunik
Aulike Salo
Sekretär
Liilia Kesküla
Prokurör
Ainar Koik
Kaitsja
Kristina Suvalova
Menetluse liik
kokkuleppemenetlus
Süüdistatav: V.L isikukood XXX, kodakondsus: Eesti Vabariik, emakeel: eesti keel, haridus: keskharidus, elukoht: XXX, töökoht: puudub, kriminaalkorras ja väärteokorras korduvalt karistatud Tõkendina kohaldatud vahistamist süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7 ja KarS § 266 lg 2 p 1 järgi
Süüdi tunnistada V.L KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi ning karistada teda vangistusega 2 (kaks) kuud. Süüdi tunnistada V.L KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning karistada teda vangistusega 1 (üks) kuu. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus mitme kuriteo eest üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista V.L-ile liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) kuud. Kohaldada V.L suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates V.L kinnipidamisest 17.06.2014.a.
Pärnu Maakohtu 20.12.2013.a otsusega 1-13-7555 KarS § 349 järgi mõistetud rahaline karistus, s.o 150 päevamäära ehk 480.00 eurot, kuulub iseseisvale täideviimisele. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista V.L-ilt riigituludesse: • sundraha 1,5 palga alammääras 532.50 eurot • määratud kaitsjale makstud tasu 576.00 eurot • kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1.00 euro KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas, EE932200221023778606 Swedbankis või EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „V.L, 114-2499, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilhagi XXXtsiviilhagi 150.00 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista V.L-ilt XXXkasuks 150.00 eurot, mis tuleb kanda XXXarveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank. Asitõendid Välisukse lukusüdamik (asub Põhja prefektuuri hoiuruumis Rahumäe tee 6/1, Tallinn) – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist. Taskulamp (asub Põhja prefektuuri hoiuruumis Rahumäe tee 6/1, Tallinn) – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist. Veinipudel (asub Põhja prefektuuri hoiuruumis Rahumäe tee 6/1, Tallinn) – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist. Suitsukoni (asub Põhja prefektuuri hoiuruumis Rahumäe tee 6/1, Tallinn) – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist. CK lõhnapudel (asub Põhja prefektuuri hoiuruumis Rahumäe tee 6/1, Tallinn) – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist. DNA proovid (3 pappkarpi) (asuvad Põhja prefektuuri hoiuruumis Rahumäe tee 6/1, Tallinn) – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.
V.L süüdistatakse selles, et tema, olles varem varguse toime pannud isik, grupis koos Helmut X 14.10.2012.a. kella 12.30 ajal Harju maakonnas, XXX vallas, XXX külas, XXX maaüksusel ehk temale ja Helmut X täiesti võõras kohas, varastas ehk võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära temale ja Helmut X täiesti võõrale XXX kuuluvad metallkonstruktsioonide komplektid kogumaksumusega 150 eurot, millised nad seejärel koos metalli kokkuostu maha müüsid. Seega V.L isikuna, kes on varem toime varguse, pani toime grupis koos Helmut X võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse V.L selles, et 17.06.2014.a. kella 05.00 kuni 06.00 paiku Harju maakonnas, XXX vallas, XXX alevikus, XXX tungis ebaseaduslikult ehk valdaja tahte vastaselt sisse temale täiesti võõrale XXX kuuluvasse elumajja selle välisukse lahtilükkamise teel ning tema, olles varem sissetungimise toime pannud isik, samal päeval kella 18 paiku tungis uuesti sisse sinnasamasse elumajja selle välisukse lahtilükkamise teel. Seega V.L isikuna, kes vähemalt teist korda tungis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, pani toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava V.L karistamist vangistusega 2 kuud. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava V.L karistamist vangistusega 1 kuu. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning liitkaristuseks mõista 3 kuud vangistust, arvestades karistuse kandmist alates V.L kinnipidamisest 17.06.2014.a. Tsiviilhagi Kuriteoga tekitati varalist kahju Hugo Poskale. Kriminaalasjas on XXX esitanud tsiviilhagi V.L vastu varalise kahju nõudes summas 150.00 eurot. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. V.L nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega, kaitsja ja prokurör taotlesid kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.
Kohus, tutvunud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb V.L temale esitatud süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 ning KarS § 266 lg 2 p 1 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab V.L süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et V.L esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. V.L on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Seega on V.L käitumine jätkuvalt õigusvastane, mis kinnitab kohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet V.L resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta süüdistatava kanda. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega tuleb V.L-ilt välja mõista sundraha 532.50 eurot, kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1.00 euro ja tasu õigusabi osutamise eest 576.00 eurot. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna arvestades hagi tasumise kohustust ja menetluskulude suurust, võib ühekorraga kulude tasumine olla raskendatud.
Tsiviilhagi KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt toime pandud varavastase kuriteoga. Kuna KrMS ei käsitle kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb kohtul selles osas lähtuda võlaõigusseaduse vastavates sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kannatanu XXX on esitanud tsiviilhagi summas 150.00 eurot. Süüdistatav V.L tunnistas kohtuistungil täies ulatuses XXX tsiviilhagi summas 150.00 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas Riigikohtu 28.10.2010.a kohtuotsuse nr 3-1-1-79-09 punktis 19 märgituga, tuleb süüdistatava avaldust kohtuistungil käsitada tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Riigikohus on leidnud, et hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Seega on kohus käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud tsiviilhagi rahuldama ja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tekitatud kahju välja mõistma V.L-ilt kannatanu XXX kasuks. Asitõendid Välisukse lukusüdamik, taskulamp, veinipudel, suitsukoni, CK lõhnapudel ja DNA proovid (3-s pappkarbis), mis asuvad Põhja prefektuuri hoiuruumis Rahumäe tee 6/1, Tallinn, tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest.
Aulike Salo Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.