Eesti Vabariigi nimel 1-14-6500
teha ettekirjutusi, anda suulisi korraldusi õigusrikkumise peatamiseks või lõpetamiseks ning õigusrikkumise avastamisel vastavalt vajadusele, viia läbi menetlust. A.M andis XXX keskkonnakaitse vaneminspektor XXXpistist selle eest, et XXXjuhendas A.M seoses tema juhitava jäätmekäitlusega tegeleva ettevõtte XXX OÜ (registrikood XXX) tegevuse keskkonnaalaste aspektidega ega teostanud keskkonnakaitse vaneminspektorina jäätmekäitlusega tegelevas ettevõttes XXX OÜ pistelist ja omaalgatuslikku jäätmekäitleja kontrolli, samuti võimalike rikkumiste korral, A.M-i juhitavas jäätmekäitlusega tegelevas äriühingus, kasutas temale õigusaktidega antud kaalutlusõigust menetluse alustamisel, ettekirjutuste tegemisel või karistuse määramisel A.M-ile ja XXX OÜ-le soodsamalt. XXXdiskretsiooniõiguse kasutamine A.M-ile ja tema juhitavale XXX OÜ-le soodsamalt väljendus muuhulgas alljärgnevas: - XXXjättis XXX keskkonnakaitse vaneminspektorina reageerimata XXX OÜ rikkumisele, mis seisnes selles, et XXX OÜ käitles rohkem jäätmeid kui oli XXX OÜ-le väljastatud jäätmeloas lubatud kogus. 04.07.2008.a välja antud jäätmeluba (lubatud tegevuse aeg 05.07.2008-04.05.2009) ning 25.06.2009.a välja antud jäätmeluba (lubatud tegevuse aeg 05.07.2009-04.07.2010) lubasid käidelda (koguda, s.h sorteerida) 3208 tonni õli sisaldavaid jäätmeid (jäätmekoodiga 16 07 08) aastas ning sadamates laevadelt vastu võetud pilsivett (jäätmekoodiga 13 04 02) 386 tonni aastas. 2010. aastal 2009. aasta kohta Keskkonnaametile esitatud XXX OÜ jäätmearuande kohaselt kogus XXX OÜ 2009. aastal õli sisaldavaid jäätmeid (jäätmekoodiga 16 07 08) 11506,34 tonni ning sadamates laevadelt vastu võetud pilsivett (ohtlikke aineid sisaldavad vesipõhised jäätmed) (jäätmekoodiga 13 04 02) 583,34 tonni. Jäätmeseaduse § 1201 alusel karistatakse jäätmete käitlemise nõuete rikkumise (jäätmete käitlemine jäätmeloata, kui luba on nõutav, või loa nõudeid rikkudes, samuti jäätmete nende käitlemiseks õigust omavale isikule üleandmise kohustuse rikkumine) eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ning sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. 01.01.2010 - 18.07.2010 kehtinud Jäätmeseaduse § 1201 lg 1 järgi oli jäätmete käitlemine jäätmeloata, kui luba on nõutav või loa nõudeid rikkudes karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, § 1201 lg 2 alusel karistati sama teo toimepanemise eest juriidilist isikut rahatrahviga kuni 50 000 krooni. - XXX jättis karistamata, XXX OÜ selle eest, et viimane ei täitnud 2011. aastal 22.06.2010 väljastatud keskkonnakompleksloas sätestatud kohustust teostada üks kord kvartalis välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguse seiret ning kord aastas veesaaste omaseiret. Kompleksloa nõuete rikkumise eest karistatakse juriidilist isikut Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse § 37 alusel kuni 3200-eurose rahatrahviga. A.M on andnud XXX pistist järgnevalt: A.M on kandnud raha oma isiklikult kontolt nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is oma ema XXX kontole nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is, kust raha kanti edasi XXX kontole nr XXXXXXXXXXXXXX Eesti Krediidipank AS-is järgnevalt: A.M arvelduskontolt XXX arvelduskontole teostatud ülekande kuupäev
Ülekande selgitus
Summa
XXX arvelduskontolt XXXarveldusko ntole teostatud ülekande kuupäev
Ülekande selgitus
Summa
25.12.2010
XXX
5000 EEK
25.12.2010
5000 EEK
Transfer
Transfer
17.01.2011
XXX
Transfer
18.01.2011
Transfer
16.02.2011
XXX
Transfer
16.02.2011
Transfer
A.M arvelduskontolt XXX arvelduskontole teostatud ülekande kuupäev
Ülekande selgitus
Summa
XXX arvelduskontolt XXXarveldusko ntole teostatud ülekande kuupäev
Ülekande selgitus
Summa
15.03.2011
XXX
Transfer
15.03.2011
Transfer
10.06.2011
XXX
Transfer
10.06.2011
Transfer
Samuti on A.M kandnud raha oma isiklikult kontolt nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is XXXkontole nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is järgnevalt: Kuupäev 3.11.2011
Ülekande selgitus A.M
XXX Vozvrat dolga
Summa
Valuuta EUR
Samuti on A.M andnud XXX pistist XXX vahendusel. Nimelt on A.M kandnud raha oma isiklikult arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is, kust XXX raha sularahas välja võttis järgmiselt: Ülekande kuupäev
Ülekande selgitus
Üle kantud summa eurodes
Sularaha väljavõtmise kuupäev 17.04.2012
16.04.2012
A.M
XXXXX Vozvrat dolga
23.08.2012
8.10.2012
Välja võetud sularaha eurodes
A.M
XXXXX Vozvrat dolga
23.08.2012
A.M
9.10.2012
XXXXX Vozvrat dolga 14.11.2012
A.M
XXXXX Vozvrat dolga
15.11.2012
XXXvõttis XXX vahendusel A.M-ilt pistisena vastu 17.04.2012 320 eurot, 23.08.2012 320 eurot, 16.10.2012 vähemalt 320 eurot ning 15.11.2012 320 eurot. Kokku andis A.M ajavahemikul alates 25.12.2010 kuni 14.11.2012 XXXpistist summas 3 839,56 eurot. A.M tegutses XXXpistist andes ühtse tahtlusega, mistõttu tema tegevus on käsitletav pistise jätkuva andmisena. Ülalkirjeldatuga pani A.M toime pistise andmise, s.o KarS § 297 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. M.Z süüditatakse KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis seisnes järgnevas: XXXtöötas alates 01.01.1996 XXX(hiljem XXX), muuhulgas töötas ta ajavahemikul 10.04.2008 – 12.12.2012 XXXi keskkonnakaitse vaneminspektorina. Vastavalt ametijuhendile oli XXXtegevuse eesmärk ja ülesanne riikliku keskkonnajärelevalve teostamine ning seaduses ettenähtud ulatuses ja korras riikliku sunni rakendamine. Seega täitis XXXi keskkonnakaitse vaneminspektor XXXjärelevalve- ning võimuesindaja ülesandeid, olles ametiisik KarS § 288 mõistes. XXX oli tema ametijuhendist ning ametikohast tulenevalt kohustus kontrollida keskkonnakaitse ja –kasutamise alaste õigusaktide nõuetest kinnipidamist, rakendada riiklikku sundi keskkonnakaitse ja –kasutamise alaste õigusaktide nõudeid eiravate isikute suhtes, viia läbi kontrolli jäätmekäitlusega tegelevates ettevõtetes, teha ettekirjutusi, anda suulisi korraldusi õigusrikkumise peatamiseks või lõpetamiseks ning õiguserikkumise avastamisel vastavalt vajadusele viia läbi menetlust (haldus-, väärteo- või kriminaalmenetlust). Niisiis omas XXXavaliku ülesande täitmiseks ametiseisundit, s.t õigust teha teistele isikutele siduvaid otsuseid ja toiminguid. Seetõttu on XXXkäsitletav ametiisikuna ka kehtiva KarS § 288 lg 1 mõttes. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 17 kohaselt on asutusesiseseks tunnistatud teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust. Avaliku teabe seaduse § 38 lg 3 kohaselt on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele juurdepääsuõigus riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikul oma ametiülesannete täitmiseks. Seda teavet ei tohi edastada kolmandatele isikutele juurdepääsupiirangu kehtestanud asutuse loata. XXXi keskkonnakaitse vaneminspektor XXXametijuhendi punktis 5.3 on kajastatud kohustus hoida ning mitte avaldada talle teenistusülesannete täitmise ajal teatavaks saanud äri-, tööstusja intellektuaalse omandi saladust, asutusesiseseks kasutamiseks määratud ja avalikuks kasutamiseks mitte ettenähtud informatsiooni, keskkonnakaitseinspektori tööks kasutatavates andmekogudes sisalduvaid isikuandmeid; inimeste perekonda ja eraelu puudutavaid andmeid ning muud konfidentsiaalset informatsiooni. XXXomas ametiseisundist tulenevalt Jäätmearuandluse infosüsteem JATS kaudu teavet isikute äritegevuse kohta, mis on tulenevalt avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 17 tunnistatud asutusesiseseks ning mida tema oli tulenevalt avaliku teabe seaduse § 38 lg 3 ning oma ametijuhendist kohustatud hoidma saladuses.
29.02.2012 küsis M.Z Oleg Bolotovilt OÜ-ga XXX samas valdkonnas tegutsevate vanametalli käitlemisega tegelevate äriühingute jäätmearuandeid, mille väljastamiseks XXX puudus XXX luba ning seega ka õigus. 22.03.2012 andis XXX M.Z-ile jäätmearuandluse infosüsteemist JATS välja trükitud teiste isikute: XXX OÜ, XXX OÜ ja AS XXX (Tartu, Rakvere, Pärnu, Viljandi, Võrumaa ja Paide vanametallipunkt) äritegevust puudutava teabe – jäätmearuanded, mida ta oli kohustatud hoidma saladuses. Vastutasuna ülalnimetatud jäätmearuannete edastamise eest maksis M.Z XXX jäätmearuannete üleandmisel, s.o 22.03.2012 kohtueelses menetluses tuvastamata kohas, 300 eurot. Samuti andis XXX04.05.2012 M.Z-ile jäätmearuandluse infosüsteemist JATS välja trükitud teise isiku, s.o AS XXX (Paldiski ja Tallinna vanametallipunkt) äritegevust puudutava teabe – jäätmearuanded, mida ta oli kohustatud hoidma saladuses. Vastutasuna ülalnimetatud jäätmearuannete edastamise eest maksis M.Z XXX jäätmearuannete üleandmisel, s.o 04.05.2012 K-Rauta Haabersti kaupluse juures, aadressil Paldiski mnt 108, Tallinn, 500 eurot. Ülalkirjeldatuga pani M.Z toime altkäemaksu andmise, s.o KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava A.M-i, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus A.M-ile KarS § 297 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus 160 (ükssada kuuskümmend) päevamäära. Päevamäära suuruse määramisel lähtutakse käesoleva kokkuleppe sõlmimisel KarS § 44 lg 2 lausest 2. Süüdistatava elutasemest tulenevalt suurendatakse 2011. aasta sissetuleku alusel arvutatud miinimumpäevamäära 64 (kuuekümne nelja) euroni. Elatustasemest lähtuvat päevamäära suurust arvutatakse A.M-i 2014. aasta esimese nelja kuu sissetuleku pinnalt, mis moodustab 2240 (kaks tuhat kakssada nelikümmend) eurot kuus. Arvutuskäik on järgnev: 2240x12:400-3,2=64. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg – 1 (üks) päev. Ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse 3 (kolm) päevamäära. Ärakandmisele kuulub rahaline karistus 157 (ükssada viiskümmend seitse) päevamäära, s.o 10 048 (kümme tuhat nelikümmend kaheksa) eurot. KarS § 66 lg 1 ja lg 3 alusel määratakse, et rahaline karistus kulub kandmisele ositi võrdsetes osades suurusega 1004,8 (üks tuhat neli koma kaheksa) eurot kuus kümne kuu jooksul. Süüdistatava M.Z , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus M.Z-ile KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistus 2 (kaks) aastat. KarS § 73 sätete alusel määrata, et mõistetav karistus jäetakse tingimisi täitmisele pööramata, kui M.Z ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul uut toime tahtlikku kuritegu, mille eest teda karistatakse vangistusega. KarS § 78 lg 1 alusel katseaja alguseks loetakse kohtuotsuse kuulutamise päev. Kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatavad A.M ja M.Z unnistasid ennast süüdi ja kinnitasid, et nad on kokkuleppest aru saanud ja nõustuvad sellega. Prokurör ja kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus. Süüdistatavate käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning nad tuleb süüdi tunnistada ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
KrMS § 175 lg 1 p 5, 9 ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavalt A.M-ilt välja mõista menetluskulud, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532.50 eurot ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 26 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4, 5, 9 ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavalt M.Z-ilt välja mõista menetluskulud, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532.50 eurot, määratud kaitsja tasu 57.60 eurot ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 13 eurot. Kuivõrd A.M-i ja M.Z näol on tegemist täisealiste isikutega, kes mõlemad ka töötavad ja teenivad seega sissetulekuid, mille arvelt menetluskulusid tasuda, ei käi kohtu arvates menetluskulude tasumine nendele seega üle jõu ja need tuleb neil tasuda täies ulatuses endal. Kohus peab samas võimalikuks menetluskulud tasuda 3 kuu jooksul. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel asitõendid - CD-plaadid ja DVD-plaadid - jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-dest 126, 248 lg 1 p 5; 175, 179, 180; 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada A.M KarS § 297 lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 160 (ükssada kuuskümmend) päevamäära (päevamäära suurus 64 eurot) – 10 240 eurot. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata karistuse hulka A.M-i poolt eelvangistuses viibitud aeg – 1 päev (12.12.2012), ümberarvestatult 3 rahalise karistuse päevamäära, kandmisele jääb rahaline karistus 157 (ükssada viiskümmend seitse) päevamäära ulatuses, arvestades päevasissetulekut 64 eurot – 10 048 (kümme tuhat nelikümmend kaheksa) eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 kohaselt määrata, et A.M-ile mõistetud rahalist karistust on võimalik tasuda ositi võrdsetes osades suurusega 1004,8 (üks tuhat neli koma kaheksa) eurot kuus 10 (kümne) kuu jooksul. Süüdi tunnistada M.Z KarS § 298 lg 1 järgi ja karistuseks mõista vangistus 2 (kaks) aastat. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui M.Z ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 kohaselt on katseaja alguseks 10.09.2014.a. KrMS § 175 lg 1 p 5, 9 ja KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista A.M-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulud, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 532.50 eurot ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 26 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4, 5, 9 ja KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista M.Z-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulud, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 532.50 eurot, määratud kaitsja tasu 57.60 eurot ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 13 eurot. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo rahalise karistuse ja menetluskulude tasumiseks edastatakse kohtuotsuse jõustumisel A.M-ile ja M.Z-ile posti teel. Rahalise karistuse ja menetluskulude graafikus osamakse tähtajaks tasumata jätmise korral maksegraafik tühistada. Rahalist karistust ja menetluskulude tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses
tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel asitõendid - CD-plaadid ja DVD-plaadid - jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4) 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.