Kohtulahend

RESOLUTSIOON

so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: O.Z-i süüdistatakse selles, et tema, kandes kinnipeetavana Harju Maakohtu poolt 07.02.2014 kriminaalasjas nr 1-13-785 mõistetud vabadusekaotuslikku karistust XXXasuvas XXXVangla XXX üksuse avavanglas ning olles XXX Vangla XXX üksuse juhi XXX(X) 28.05.2014 käskkirjaga nr 645 lubatud 29.05.2014 alates kella 13.45st kuni 17.30ni väljapoole vanglat XXXja XXX asuvatesse kauplustesse sisseoste tegema, ei ilmunud määratud ajaks, so 29.05.2014 kella 17.30ks tagasi XXX Vangla XXX üksuse avavanglasse karistuse kandmise jätkamiseks. Karistuse kandmiselt kõrvalehoiduv O.Z tabati vanglaametnike poolt 30.05.2014 kella 22.20 ajal Tallinnas, Asula tänaval asuvast mahajäetud hoonest ja toimetati karistuse kandmise jätkamiseks XXX Vanglasse. Seega pani O.Z toime kinnipidamisasutusest lahkuda lubatud kinnipeetava poolt karistuse kandmise jätkamisest kõrvalehoidumise, so KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, olles XXX Vangla XXX üksuse avavangla kinnipeetav ning omamata arsti ettekirjutust narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamiseks, viibides 29.05.2014 alates kella 13.45st lühiajalisel väljasõidul, omandas ja tarvitas kriminaalasja kohtueelses menetluses tuvastamata ajal ja kohas narkootilist ainet amfetamiini - nimelt O.Z-ilt 31.05.2014 kell 00.40 ASis Wismari Haigla võetud uriiniproovist leiti EKEI toksikoloogiaekspertiisi akti nr 182I/12.06.2014 kohaselt amfetamiini, mis kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 ( ) I nimekirja. Seega pani O.Z toime kinnipeetava poolt narkootilise aine omandamise ja arsti ettekirjutuseta tarvitamise, so KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 29.08.2014 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruta Rammo, süüdistatav O.Z ja tema kaitsja Juho-Enn Aule vahel järgnev kokkulepe: 1) KarS § 329 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 4 (neli) kuud. 2) KarS § 331 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 3 (kolm) kuud. 3) KarS § 64 lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 4) KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.02.2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-785 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (kokkuleppe sõlmimise hetkel ärakandmata karistus 7 kuud 11 päeva) ning mõista liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 11 päeva vangistust. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes

KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 3, 4, ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-s 329 ja §-s 331 ja § 65 lg-st 2, asub kohus seisukohale, et O.Z kuulub temale KarS §-s 329 ja §-s 331 ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses, ekspertiisitasu ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. O.Z on avaldanud, et tal töökoht puudub ning lisaks nähtub toimikumaterjalidest, et ta kannab vabadusekaotuslikku karistust. Neile aspektidele vaatamata ei tuvastanud kohus kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist ning selliste asjaolude esinemisele ei osutanud ka süüdistatav ise. Süüdistatavale inkrimineeritud süütegude toimepanemine oli süüdistatava vaba valik ning varasema kogemuse pinnalt oli süüdistatav teadlik, et süüdimõistva otsusega kaasneb kohustus hüvitada kriminaalmenetluse kulud. Seega asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt tuleb kriminaalmenetluse käigus tekkinud menetluskulud täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus arvestades menetluskulude summa suurusest kogumis, et on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.