1-14-7089/4 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

8.ei suhtle talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased). KarS § 74 lg 1 alusel määrata Kristina Tolkatšjova katseajaks Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna järelevalve all (Tartu mnt 85, 10115 Tallinn). Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Kristina Tolkatšjova suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel kinnipidamise aeg 16.01.2014.a., 27.02.2014.a , s.o. 2 päeva karistusaja hulka. Välja mõista Kristina Tolkatšjovalt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 887.50 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 174 eurot ja ekspertiisikulu 738 eurot riigituludesse. Kohustada Kristina Tolkatšjovat tasuma väljamõistetud kaitsjatasu, sundraha ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Sundraha, kaitsjatasu, ekspertiisikulu ja koopiakulu tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse Kristina Tolkatšjovale tema poolt avaldatud postiaadressile XXX. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral makseinfo saamisel kirjutada meiliaadressile [email protected] või pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: [email protected]). Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - fooliumpaber ja fooliumvoldikud (asuvad kriminaaltoimiku materjalide juures) konfiskeerida ja hävitada. KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse sularaha summas 65 eurot (kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole).

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistus Kristina Tolkatšjova ́t süüdistatakse selles, et tema 27.02.2014 a ebaseaduslikult omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas ja isikult suures koguses narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kogumassiga 0,0947 grammi (puhtal kujul vähemalt 4,9 milligrammi fentanüüli), s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. Osundatud narkootilisest aines osa, narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kogumassiga 0,091 grammi (puhtal kujul 4,9 milligrammi fentanüüli), hoidis Kristina Tolkatšjova kokku 6 fooliumvoldikusse pakendatuna ebaseaduslikult enda valduses kuni 27.02.2014 a kellani 19.15, mil ta Tallinnas Kärberi 36 trepikojas kahtlustatavana kinni peeti ja osundatud narkootiline aine Tallinnas, Pärnu mnt 139 Põhja prefektuuri ruumides politseitöötajate poolt tema valdusest ära võeti. Osundatud narkootilisest aines osa, 2 fooliumvoldikut narkootilist ainet fentanüüli sisaldava pulbriga kogumassiga 0,0037 grammi (puhtal kujul fentanüüli kogust ei olnud võimalik aine väheesuse tõttu määrata), andis Kristina Tolkatšjova 27.02.2014 a vahetult enne tema kinnipidamist Tallinnas Kärberi 36 maja ees ebaseaduslikult edasi Mihhail Plešanov ́ile, kes narkootilise aine 27.02.2014 a toimunud ülekuulamise käigus politseitöötajatele vabatahtlikult välja andis. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks

keskmiselt 1,3 milligrammist fentanüülist. Seega käitles süüdistatav narkootilist ainet koguses, millest piisaks kokku vähemalt 37 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Suures koguses narkootilise aine (fentanüüli) ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmisega pani Kristina Tolkatšjova toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Kristina Tolkatšjova, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 26.08.2014.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör K. Tolkatšjova süüditunnistamist ja karistamist KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta 6 kuud. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata eelvangistus 16.01.2014 a ja 27.02.2014 a, so 2 päeva karistusaja hulka ning ärakandmata karistuseks jääb seega vangistus 1 aasta 5 kuud 28 päeva. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks kohustada süüdistatavat KarS § 75 lg 2 p 2, 7 alusel käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased). Kristina Tolkatšjova nõusolekul ning juhindudes KarS § 831 lg-st 1 konfiskeerida süüteoga saadud järgmine vara: sularaha kokku summas 65,00 eurot, mis on Harju Maakohtu 14.05.2014 a määrusega 1-14-4165 arestitud ja kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole. Asitõendid KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõendid konfiskeerida ja hävitada kui väärtusetud asjad: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas); - fooliumpaber ja fooliumvoldikud (asuvad kriminaaltoimiku materjalide juures).

7.detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu see ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Ka DNA ekspertiisitulemus on käesoleval juhul aidanud kaasa kriminaalasja lahendamisele (tuvastatud Tolkatšjova DNA), mistõttu see ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et K.Tolkatšjoval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Menetluskulude ajatamise osas asub kohus seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele ning süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Liina Pohlak Kohtunik