Kohtulahend

1-14-7379 Asitõendeid ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Samuti võivad süüdistatav või kaitsja esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Asjaolud L.A süüdistatakse KarS § 22 lg 3 - § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et L.A osutas ainelist kaasabi K. L. (ik X) poolt toime pandud kuriteole. Kuritegu, mille K. L. toime pani ja millele L.A osutas ainelist kaasabi, on KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mis seisnes selles, et K. L. andis vara, s o raha altkäemaksuna selle eest, et Maanteeameti ametiisik paneks oma ametiseisundit ära kasutades toime seadusega mittelubatud teo. Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.11.2010 määrusele nr 98 „Maanteeameti põhimäärus“ on Maanteeamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Vabariigi valitsuse seaduse § 43 lg 1 kohaselt teostavad valitsusasutuste hallatavad riigiasutused seaduse alusel täidesaatvat riigivõimu. Seega on Maanteeamet ning selle struktuuriüksus Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo riigiasutus. Maanteeamet Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo nende peaspetsialistide tööülesanneteks on muuhulgas teooria- ja sõidueksamite vastuvõtmine ja eksamitulemuste vormistamine. Peaspetsialistidel on õigus esindada bürood oma tegevusala piires. Peaspetsialisti töö käigus eksamite vastuvõtmise korda reguleerib Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (edaspidi kord). Korra lisa nr 1 kohaselt peab B-kategooria auto juhtimisõiguse taotleja sooritama teooriaeksami ning teise järgu sõidueksami. Korra lisa 2 tabel 2 sätestab, et B-kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastava 30-e minuti jooksul 30-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. Korra lisa 2 tabel 2 sätestab, et B-kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastava 30-e minuti jooksul 30-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. Korra lisa 4 punkt 2 sätestab, et kui eksamineerija eksamit läbi viies märkab tõsist viga või mitut vähemtõsist viga, kohustub ta lugema eksami mittesooritatuks. Lisa 4 punkt 3 sätestab, et eksami käigus tehtud vead, hinnangud ja otsuse sõidueksami sooritamise või mittesooritamise kohta kannab eksamineerija sõidueksami kaardile. Vastavalt liiklusseaduse § 98 lg 1 ja 2 annab Maanteeamet esmase juhiloa välja kümne tööpäeva jooksul kohase eksami sooritamisest arvates. Sätte sõnastusest tulenevalt puudub ametil

1-14-7379 diskretsioon otsustamisel, kas väljastada isikule juhiluba või mitte – kui isik on sooritanud kohase eksami, on Maanteeamet kohustatud väljastama juhiloa. Seega on eksamineerijal sõidueksami kaarti täites võimalik mõjutada seda, kas eksamineeritav saab esmase juhiloa või mitte. Kui eksamineerija märgib sõidueksami kaardile, et isik ei sooritanud sõidueksamit, siis Maanteeamet isikule esmast juhiluba ei väljasta. Kui ta märgib aga, et eksamineeritav sooritas eksami, väljastatakse isikule esmane juhiluba. Isikule esmase juhiloa väljastamine sõltub otseselt eksamineerija poolt sõidueksami kaardile märgitavast. Eksamineerija täites peaspetsialistina eksamikaardi, teeb kolmandate isikute suhtes siduvaid õiguslikke toiminguid ja sellest tulenevalt omab ametiseisundit. Seega on tema ülalkirjeldatud tööülesanded vaadeldavad kui järelevalveülesanded karistusseadustiku § 288 lg 1 mõttes. Seega on Maanteeameti regioonide Liiklusregistrite büroode peaspetsialistide ehk eksamineerijate puhul tegemist ametiisikutega. 2012 aasta suvel küsis K. L. tema endine elukaaslane L.A kuidas tal juhilubade tegemine edeneb. K. L. vastas, et tal oli lubade tegemine jäänud pooleli, sest osade sõiduõpetajatega ei olnud klappi ja mingil ajal sai tal raha otsa. Vestluse käigus andis L.A K . L. sõiduõpetaja A. K. telefoninumbri ja ütles, et K. L. võtaks A. K. ühendust õppesõidu tundide võtmise osas. K. L. võttis telefoni teel ühendust A. K. ja tegi temaga ka õppesõitu. Teisel õppesõidu korral pakkus A. K. K. L. variandi, et riiklikku Maanteeameti sõidueksamit saab teha ka lihtsamalt. A. K. selgitas K. L., et 350 euro maksmisel altkäemaksuna saaks A . K. garanteerida sõidueksamist läbisaamise. A. K. ja L.A olid juba varem L.A algatusel omavaheliste telefonivestluste käigus leppinud kokku, et A. K. küsib K. L. altkäemaksuks 350 eurot selle eest, et ta garanteerib et K. L. sooritab riikliku Maanteeameti Saue esinduses toimuva B-kategooria sõidueksami positiivselt. K. L. endal sellist summat raha ei olnud ja ta konsulteeris A. K. ettepaneku osas L.A-ga . L.A pakkus, et ta annab K. L. altkäemaksuks vajaliku summa 350 eurot. K. L. nõustus pärast L.A-ga konsulteerimist A. K. ettepanekuga maksta altkäemaksu selle eest, et talle garanteeritakse sõidueksamist läbisaamine. 19.06.2012 kandis L.A oma AS Swedbank arveldusarvelt nr X K. L. AS Swedbank arveldusarvele nr X summa 350 eurot selgitusega „kingitus sulle“. Kokkulepe kohaselt pidi see summa olema kingitus K. L. selleks, et ta saaks A. K. anda altkäemaksu 350 eurot juhtimisõiguse taotlemise käigus tehtavast riiklikust sõidueksamist läbisaamise eest. L.A huvi sellist kingitust tehes oli see, et K. L. saaks pärast juhilubade tegemist käia Soomes L.A-le nende ühist last näitamas. 20.06.2012 kell 14:09, kasutades AS Swedbank Läänemere Säästumarketi sularaha väljamakse automaati (aadress Läänemere tee 2c, Tallinn), võttis K . L. sama summa 350 eurot sularahas välja. Kolmanda õppesõidutunni lõpus Kristiine keskuse parklas Tallinna linnas andis K. L. altkäemaksusumma, s o 350 eurot üle A. K.. A. K. ütles K. L., et nüüd garanteeritakse talle, et ta saab kindlasti sõidueksamist läbi ning käskis K. L. panna ennast kirja Maanteeametisse eksamile. K. L. pani enesele eksamiaja kinni ning üritaski 17.07.2012 Maanteeameti Liiklusregistri büroo Saue esinduses sooritada B-kategooria juhtimisõiguse sõidueksamit, kuid kukkus eksamist läbi. Sularaha maksmisega A. K. taotles K. L. seda, et ametiisik paneks toime seadusega mittelubatud teo. Seega andis K. L. raha A. K. üle altkäemaksuna, millest osa oli ette nähtud tasuna A . K. altkäemaksu vahendamise eest, osa aga tasuna Maanteeameti eksamineerijale altkäemaksuna seadusega mittelubatud teo tegemise eest. Seadusega mittelubatud tegu, mille toimepanemist K. L. raha andmisega taotles ning mida A. K. K. L. tasu eest lubas, oli see, et Maanteeameti peaspetsialist, kelle ülesandeks on juhtimisõiguse taotlejate eksamineerimine, jätab kirja panemata B-kategooria juhtimisõigust taotleva K. L. poolt 17.07.2012 toimuva B-kategooria sõidueksami käigus tehtavad võimalikud vead ehk vormistab

1-14-7379 eksamitulemused tõele mittevastavalt, kui isik peaks eksami käigus tegema vigu – selliselt, et isik läbib eksami isegi siis kui ta peaks selle käigus tegema selliseid vigu, mis muidu välistaksid sõidueksami positiivse sooritamise. K . L. sai ühtlasi aru, et vastavalt nendevahelisele kokkuleppele pidi A. K. sellest rahast vähemalt osa andma edasi selliselt, et raha jõuaks Maanteeameti ametiisikule, kes saab mõjutada K. L. sõidueksami tulemust. L.A, teades et K. L. vajab raha altkäemaksuks ning andes talle ise altkäemaksuks vajaliku summa 350 eurot ehk süüteovahendi, osutas sellega tahtlikult ainelist kaasabi K. L. poolt toime pandud tahtlikule kuriteole altkäemaksu andmisele. Seega L.A , kaasaaitajana, s o isikuna kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole - altkäemaksu andmisele ainelist kaasabi, s o ametiisikule vara andmisele vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneb edaspidi toime seadusega mittelubatud teo, pani toime KarS § 22 lg 3 - § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Asja kohtueelses menetluses sõlmisid süüdistatav, tema kaitsja ning prokurör kokkuleppemenetluse korras kokkuleppe. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on L.A-le kohaldatavaks karistuseks KarS § 298 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ning üks aasta vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata kui L.A ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. L.A tunnistas kohtuistungil end süüdistuses KarS § 298 lg 1 - § 22 lg 3 järgi täielikult süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht Kohtuliku arutamise tulemusena kokkuleppemenetluse korras tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga kokkuleppemenetlusega kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav L.A tuleb süüdi tunnistada KarS § 298 lg 1-§ 22 lg 3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole, samuti ei ole esitatud tsiviilhagi. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel tuleb süüdistatavalt L.A-lt seoses teise astme kuriteo toimepanemisega välja mõista riigi tuludesse 532.50 eurot sundraha, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 90 eurot riigi õigusabi korras määratud kaitsja Viktor Kozlovi osalemise eest kriminaalasja kohtueelses menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Teet Olvik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.