Kriminaalasi nr 1-13-3315
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
05.09.2014.a Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus kaugkohtuistungina 02.09.2014.a)
Kriminaalasja number
1-13-3315
Täitmiskohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Prokurör
Margit Luga
Taotlus
Süüdimõistetu karistusjärgse otsustamine
Süüdimõistetu
A.O suhtes käitumiskontrolli
kohaldamise
A.O isikukood xxx; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx
Kohaldada A.O suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli. KarS § 871 lg 3 alusel määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 1 (üks) aasta. KarS § 871 lg 1 ja § 75 lg 1 alusel kohustada A.O järgima karistusjärgse käitumiskontrolli perioodil KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas –xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha
1 (5)
vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 4 alusel määrata A.O-le karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused: 1) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul vabanemisest alates. Määrus A.O suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga talitusele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Tartu Maakohtu 10.04.2013.a otsusega kriminaalasjas 1-13-3315 tunnistati A.O süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1, 3 alusel liideti karistusele 24.01.2013.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-13-656 A.O-le mõistetud karistus 1 aasta 5 kuud 21 päeva vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumist mõisteti A.O-le 1 aasta 11 kuud 21 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvati liitkaristusest maha A.O poolt 24.01.2013.a kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 02.10.2012.a kuni 09.04.2013.a, s.o 6 kuud ja 8 päeva vangistust. A.O-le kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa oli 1 aasta 5 kuud 13 päeva vangistust, mille algust arvestati alates 10.04.2013.a. 03.06.2014.a edastas Tartu Vangla materjalid A.O käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisega.
suhtes karistusjärgse
Pärast kohtule materjalide esitamist on A.O süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 18.06.2014.a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5279 KarS § 121 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati A.O-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 10.04.2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-3315 mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuu ja 6 päeva vangistuse võrra ning mõisteti A.O ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 6 kuud ja 6 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 04.07.2014.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.06.2014.a ja lõpeb 23.12.2014.a. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab A.O-le käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist.
Kohus pidas kohtuistungi 02.09.2014.a. A.O avaldas, et soovib, et tema suhtes kohaldataks karistusjärgset käitumiskontrolli.
2 (5)
Prokurör toetas karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Prokurör leidis, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt esitatud materjalide kohaselt ei ole A.O hoiakud seadustesse muutnud. Prokurör tegi ettepaneku kohaldada A.O suhtes käitumiskontrolli vähemalt üheks aastaks ja kohustada A.O asuda elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Lisaks pidas prokurör vajalikuks lisada kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.
Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära A.O ja prokuröri, leiab, et A.O suhtes on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. Kohus on seisukohal, et formaalsed eeldused A.O käitumiskontrolli kohaldamiseks on täidetud.
suhtes karistusjärgse
KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2-aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1-aastase vangistusega. Käesolevat karistust kannab A.O Tartu Maakohtu 18.06.2014.a otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-14-5279, millega tunnistati ta süüdi KarS § 121 alusel ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati A.O-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 10.04.2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-3315 mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuu ja 6 päeva vangistuse võrra ning mõisteti A.O ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 6 kuud ja 6 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 10.04.2013.a otsusega kriminaalasjas 1-13-3315 tunnistati A.O süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1, 3 alusel liideti karistusele 24.01.2013.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-13-656 A.O-le mõistetud karistus 1 aasta 5 kuud 21 päeva vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumist mõisteti A.O-le 1 aasta 11 kuud 21 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvati liitkaristusest maha A.O poolt 24.01.2013.a kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 02.10.2012.a kuni 09.04.2013.a, s.o 6 kuud ja 8 päeva vangistust. A.O-le kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa on 1 aasta 5 kuud 13 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 24.01.2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-656 tunnistati A.O süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti Tartu Maakohtu 02.10.2012 otsusega mõistetud karistus, s.o vangistus 1 aasta 1 kuu ja 21 päeva, lõplikuks karistuseks mõisteti A.O-le liitkaristus vangistusena 1 aasta 5 kuud ja 21 päeva, karistuse alguseks loeti 02.10.2012.a. Seega on A.O-le kokku liitkaristustena kogumis mõistetud rohkem kui 2-aastane vangistus, süüdimõistetu on vangistuses viibinud alates 02.10.2012.a ning peaks vabanema 23.12.2014.a. Enne seda on Tartu Maakohtu 02.10.2012.a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-9379 A.O süüdi tunnistatud KarS § 274 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati A.O-le mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 23.03.2012.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuud 21 päeva vangistuse võrra ning mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu ja 21 päeva vangistust.
3 (5)
Sellega on täidetud formaalsed käitumiskontrolli kohaldamiseks.
eeldused
A.O
suhtes
karistusjärgse
KarS § 871 lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. A.O on varasemalt korduvalt karistatud nii väärteo- kui kriminaalkorras. Korduvalt on ta ka vangistuses viibinud. Kuriteod on valdavalt varavastased, kuritegelik käitumine on talle iseloomulik olnud väga pika aja jooksul. Käesolevat karistust kannab varavastaste kuritegude ja vanglateenistuse ametniku suhtes vangistuses toimepandud vägivallateo eest. Kuritegelik käitumine on põhjustatud puudulikest materiaalsetest oskustest ning töökoha puudumisest. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole A.O sõltuvust alkoholist või narkootikumidest. A.O puhul on tegemist ka töövõimetuspensionäriga, töövõimetus 70%. Karistuse kandmise jooksul ei ole A.O käitumine olnud kinnipidamiskoha korrale vastav. Distsiplinaarkaristusi on mõistetud palju, valdavalt korraldustele allumatuse ja kaaskinnipeetavate suhtes vägivalla kasutamise eest. Vangistuse jooksul on A.O näidanud üles pigem madalat motivatsiooni oma käitumist muuta. Ta on osalenud küll taasühiskonnastavates tegevustes, kuid need ei ole piisavad temast lähtuvate riskide maandamiseks. A.O ei ole soovinud osaleda sotsiaalabiprogrammis Õige Hetk, kuna soovis keskenduda riigikeele õppele. Küll aga on A.O töötanud vangla tööhõives majandusabitöölisena ning läbis sotsiaalprogrammi Vihajuhtimine. Vabanemisjärgselt on A.O võimalik asuda elama sotsiaalmajja aadressil Piiri 19 Valga juhul kui täidab kodukorra reegleid. A.O puudub toetav pere või tutvusringkond. Ka töökoht vabanemisel puudub, mis suurendab riski hakata taas sissetulekut kuritegelikul teel omandama. Lisaks on A.O suures summas tasumata rahalisi kohustusi. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et A.O suhtes on põhjendatud kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Kohus, arvestades A.O varasemat elukäiku ja kuritegude toimepanemise asjaolusid, aga ka vabanemisjärgseid elutingimusi ja A.O isikut, on seisukohal, et kuivõrd varasemad karistused ei ole A.O käitumisharjumusi suutnud muuta, puudub igasugune alus arvata, et sellel korral on A.O võimeline oma senist eluviisi ise muutma ja seadma endale õiguskuulekad eesmärgid. Selleks, et maksimaalselt maandada A.O-st lähtuvaid kuriteoriske, teostada tema üle järelevalvet ja aidata kaasa tema resotsialiseerumisele, on kohtu hinnangul vajalik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine.
Kohus peab põhjendatuks kohaldada A.O suhtes KarS § 87 lg 3 alusel karistusjärgset käitumiskontrolli 1 aasta. Nimetatud aeg võiks kohtu hinnangul olla piisav, et toetada A.O resotsialiseerumist ja teostada tema üle järelevalvet.
Karistusjärgse käitumiskontrolli ajal tuleb A.O täita KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2, 4 alusel peab kohus põhjendatuks määrata A.O-le lisakohustusi. Kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks tuleb kohustada A.O karistusjärgse käitumiskontrolli mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Lisaks tuleb A.O kohustada asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele mitte
4 (5)
hiljem kui 2 nädala jooksul vabanemisest alates. Töökoha olemasolu võimaldab kohtu hinnangul paremat resotsialiseerimist ja maandab uute kuritegude toimepanemise riske. Siinjuures on oluline, et varasemalt on A.O korduvalt pannud toime varavastaseid süütegusid. Seega kindla sissetuleku ja seeläbi materiaalse kindlustatuse olemasolu on vajalik. KarS § 871 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule. KarS § 3314 sätestab, et kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 4261, § 432 lg 3.
Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.