Kriminaalasi nr 1-13-10877
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
04 september 2014.a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-13-10877
Kohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Taotluse esitaja
kriminaalhooldusametnik Aivi Aljo
Taotlus
erakorraline ettekanne A.D kohta
Süüdimõistetu
A.D isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
KarS § 69 lg 6 alusel pöörata täitmisele A.D-le 18.12.2013.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-13-10877 karistuseks mõistetud vangistuse, mis oli asendatud üldkasuliku tööga, ärakandmata osa, mis on 6 (kuus) kuud 19 (üheksateist) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1 kohaselt kohustada A.D ilmuma karistuse kandmiseks 01.10.2014.a kell 10:00 Tartu Vanglasse. KrMS § 414 lg 3 kohaselt võib süüdimõistetu määratud ajaks vanglasse mitteilmumisel kohaldada tema sundtoomist. Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
A.D on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 18.12.2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-1310877 KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati A.D-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 26.09.2012.a otsusega kriminaalasjas 1-12-9134 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 3 kuud vangistust võrra ja 1 (3)
liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 9 kuu vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati A.D-le liitkaristuseks mõistetud vangistus 540 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati A.D üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 69 lg 4 alusel määrati, et A.D on kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati A.D käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustati A.D käitumiskontrolli ajal alluma alkoholismivastasele ravile. 08.07.2014.a esitas kriminaalhooldusametnik Aivi Aljo kohtule erakorralise ettekande A.D kohta, kuna isik ei pea kinni üldkasuliku töö ajakavast ning rikub kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. A.D põhjendas üldkasuliku töö tundide sooritamata jätmist 08.07.2014.a kriminaalhooldajale asjaoluga, et tegi palgatööd. Hiljem sattus aresti kandma ning pole üldkasulikule tööle veel jõudnud. Alkoholi tarvitas vaid ühe õlle. Hooldusalune avaldas siis soovi jätkata üldkasuliku töö tegemist. Lisaks selgitas hooldusalune, et ta on teadlik rikkumisega kaasnevatest tagajärgedest ning sellest, et vangistus võidakse täitmisele pöörata. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt A.D kriminaalhooldusperioodil väärteokorras karistatud LS § 224 lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 20 päeva aresti. Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonda laekunud info põhjal tuvastati A.D 18.04.2014.a alkoholijoove 0,33 mg/l. Aresti kandmist alustas hooldusalune 02.06.2014.a. Senini ei ole sujunud ka A.D üldkasuliku töö sooritamine. 07.01.2014.a koostati ajakava arvestades hooldusaluse soove. Käesolevaks ajaks on A.D sooritanud 2014.a jaanuaris 40 ja veebruaris 72 tundi. Kokku on A.D 540-st tunnist sooritanud 112 tundi, seega on sooritamata 428 tundi. Alates märtsist jättis A.D tööle minemata ega teavitanud minemata jätmise põhjustest. Samuti ei ole kriminaalhooldajale esitatud tõendit alkoholivastase ravi läbimise kohta. Muid kontrollnõudeid on A.D täitnud korrektselt. Kriminaalhooldaja taotleb pöörata karistus täitmisele sooritamata tundide osas. Kohus pidas asjas kohtuistungi 04.09.2014.a. A.D seletas, et on elukohta vahetanud, aga ei oska öelda, miks ta ei ole sellest teatanud kriminaalhooldajale. A.D avaldas, et ei saanud üldkasuliku töö tunde teha, kuna käis palgatööl. Vangistust kandma on ta nõus minema alates oktoobrist, sest siis lõppeb tal praegune tööleping. Üldiselt suhtus A.D vanglasse minekusse üsna ükskõikselt arvates, et muud üle ei jää nagunii. Kriminaalhooldaja jäi istungil oma taotluse juurde ja esitas täiendavalt teate, et 10.08.2014.a on juhtimiselt kõrvaldatud A.D, kellel tuvastati alkoholijoove 0,33 mg/l. Sellega on A.D pannud toime juba teise kohustuse rikkumise käesoleva kriminaalhooldusperioodi jooksul. Kriminaalhooldaja avaldas, et juunikuus on A.D 30 tundi üldkasulikku tööd juurde teinud, st tehtud on 142 tundi, tegemata 398 tundi.
Kohus leiab, et kriminaalhooldaja taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Süüdimõistetule on antud korduvalt võimalus kanda oma karistus ära vabaduses. Ka enne
2 (3)
käesolevat kohtuotsust on A.D karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest vangistusega ja jäetud karistus täitmisele pööramata (kriminaalasi nr 1-12-9134). Katseajal pani ta toime uue rikkumise (käesolev karistus), mille eest mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga. Ta on korduvalt rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, kandnud joobes juhtimise eest praeguse kriminaalhoolduse perioodil 20 päevast aresti. Kohtu hinnangul on A.D probleem alkoholi kuritarvitamisega, millest on tingitud tema kuritegelik käitumine. Lisakohustusena mõistetud alkoholiravi on läbimata, mis näitab, et A.D ei ole motiveeritud oma probleemiga tegelema. Lisaks eelnevale ei ole A.D teinud nõuetekohaselt üldkasulikku tööd. Kuigi kohtuotsusega määratud tähtaeg üldkasuliku töö sooritamiseks ei ole läbi, on A.D oma 19.08.2014.a antud seletuses kirjutanud, et ei tea, millal üldkasulikule tööle läheb. Istungil antud ütluste kohaselt on ta nõus vangistust kandma minema. Käesolevalt ei ole kohtule teada mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid takistanud isikul nõuetekohaselt üldkasuliku töö tegemist, kuivõrd üldkasuliku töö ajakava lepiti kokku arvestades süüdimõistetu soovi jätkata ka palgatöö tegemist. Süüdimõistetu on olnud nõus üldkasuliku tööga ning talle on selgitatud selle tähendust ning tegemata jätmise tagajärgi. Seega on A.D suhtunud ükskõikselt talle antud võimalusse kanda talle mõistetud karistus ära vabaduses. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et selliste rikkumiste puhul on kriminaalhooldaja ettepanek A.D-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus on seisukohal, et A.D-le ei avalda mõju leebemad meetmed ning karistuse eesmärke on võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Kriminaalhooldaja esitatud andmete kohaselt on süüdimõistetul sooritamata 398 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 6 tulenevalt vastab 2-le tunnile üldkasulikule tööle üks päev vangistust, seega on A.D-le karistuseks mõistetud vangistusest üldkasuliku tööga kandmata 6 kuud ja 19 päeva vangistust. A.D palus võimalusel määrata karistuse kandmisele asumise aeg alates oktoobrist, kuna siis lõppeb tema tööleping ning ta saab töötasu, millest osta vanglasse vajaminevaid asju. Kohus leiab, et selline taotlus on põhjendatud ning karistuse kandmisele ilmumise ajaks Tartu Vanglasse tuleb määrata 01.10.2014.a kell 10:00. KrMS § 414 lg 3 kohaselt võib süüdimõistetu määratud ajaks vanglasse mitteilmumisel kohaldada tema sundtoomist. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 69 lg 6 ja KrMS § 428, 432.
Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.