Kohtulahend

Vestluse käigus on kinnipeetav öelnud, et ei käinud ametlikult tööl, kuna pidi käima kriminaalhooldaja juures ning selliste tingimustega ei võetud teda kuhugi ametlikult tööle. Kinnipeetava ema ja õde elavad xxxx. Suhted nendega on head ja toetavad. Samuti on suhted abikaasaga toetavad. Kinnipeetaval on kokku 5 last. Vestluse käigus selgus, et kinnipeetav täidab igati oma vanemakohustusi. Karistusregistri andmetel on P.J kuritegusid toime pannud grupis. Seega on isiku suhtlusringkonnas kriminaalse mõtteviisiga isikuid. Isik on süstemaatiline õigusrikkuja ja varasemad vanglakaristused ei ole teda oma tegude tagajärgedele piisavalt mõtlema pannud. Kinnipeetav on hetkeemotsioonide ajel toime pannud mitmeid vägivallakuritegusid. Isik võtab omaks, et alkoholijoobes muutub tema käitumine vägivaldsemaks. Kinnipeetava sõnul tarbib ta alkoholi kord poole aasta jooksul ning kanget alkoholi pole joonud üle aasta. Kui isik kandis karistust 2000. aastal Murru Vanglas, siis tarvitas ta erinevaid narkootikume. Isik tunnistas, et peale seda vangistust tarvitas ta amfetamiini, kuid peale seda pole kordagi narkootikume tarvitanud. Kinnipeetav ei mõtle oma tegude tagajärgedele, keskendudes tihti hetkelisele kasule. Isiku väitel sooviks ta ametlikult töötada, kuid pole seda siiani teinud. Isik suhtub ametiisikutesse hästi. Varasemalt on kinnipeetav rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Isiku karistatus näitab seda, et isik ei väärtusta piisavalt ühiskonnas kehtestatud reegleid ja norme. Kinnipeetav võib kasutada vägivalda teiste inimeste suhtes, kellega tal tekib erimeelsusi. Samuti võib isik majandusliku olukorra halvenemisel toime panna varavastaseid kuritegusid. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 55% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 58%. Kuna riskiprotsent on kõrge, siis Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab kinnipeetava ennetähtaegselt vabastada, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks on Viru Vangla ettepanekul soovitav kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks xxxx on abikaasa J R, nende ühised lapsed G (sündinud xxxx), V ja M (sündinud xxxx), A (sündinud xxxx) ja A (sündinud xxxx). Abielu on sõlmitud 2011. aastal. Kinnipeetava emaga (G M), kes elab xxxx, abikaasa ei suhtle. Abikaasa sõnul on neil toetavad suhted kinnipeetavaga, ent suhtlemine telefonitsi on väga harv, sest selleks puudub materiaalne võimalus, samuti on abikaasal materiaalseid raskusi kinnipeetava toetamisega. Abikaasale ei ole teada kinnipeetavale negatiivset mõju avaldavad isikud. J R saab igakülgset abi Narva Linna Sotsiaalabiametist, samuti toetavad teda ema, Soome kristlikud organisatsioonid ning xxxx asuvad heategevuskeskused. Igakuiseks sissetulekuks on emapalk ja lastetoetused. J R loodab väga, et abikaasa vabaneb enne tähtaega, sest emotsionaalselt on eriti raske vanemal pojal, kelle sõnakuulekus on seoses isa puudumisega peres peaaegu olematuks muutunud. Kinnipeetavale on J R sõnul vabanemisel olemas töökoht xxxx, kus kinnipeetav töötas ka enne vangistust. Kriminaalhoolduse järelevalve on kinnipeetavale määratud kahel korral. Esimesel katseajal, kui isik vabanes tingimisi enne tähtaega, võeti ta vahi alla seoses kahtlustusega uue kuriteo toimepanemises. Ka teisel katseajal pani P.J toime uue kuriteo. Kriminaalhooldusametnik teeb riskide maandamiseks ettepaneku panna kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused, lisaks isiku enda võetud kohustuse – ilmuda kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldaja juurde kolme tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates. P.J avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, kuna teda vajatakse vabaduses. P.J-i ütlustest nähtub, et hiljuti sündisid perre veel kaksikud. Nüüd on peres kokku 8 last, sest üks laps ei ole tema, vaid on abikaasa laps esimesest abielust. Kinnipeetava sõnul oli heategevuskeskuse ülemus lubanud vabanemisel

teda kindlasti tööle võtta. Garanteeritud töökohta tal ei ole. Heategevuskeskuse ülemus oli kinnipeetava sõnul öelnud, et nad ei saa enne inimest tööle võtta ja palka maksta, kui ta vaba ei ole. P.J-i väitel on tal 13 karistust. Ta ei tea, miks on kirjas 16. Esimesed 2 kuud peab ta abistama abikaasat, sest viimane ei saa üksi 8 lapsega hakkama. P.J lisas, et abikaasa tervis on halb. Ainult vanemad lapsed aitavad ema nii palju kui saavad. P.J avaldas, et proovis vanglas olles 2007.a narkootikume, kuna kõik teised kambris tarvitasid. Peale seda pole ta neid tarvitanud. Ta on tahtnud vanglas tööd teha, sest vabaduses töötas ta kogu aeg, kuid on töötanud vaid 3 päeva. Kinnipeetava väitel läbis ta Viha ohjamise programmi, mis tuli talle kasuks. Vanglas olles mõtleb ta kogu aeg pere peale. Kinnipeetav on valmis vabanemisel täitma kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi, lubades, et ta rohkem kuritegusid toime ei pane. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa P.J-i (P.J) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 25.06.2014 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib prokurör järgnevat. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud korduvalt ning vanglakaristust kannab ta viiendat korda. Kuna varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei takistanud teda uute tahtlike kuritegude toimepanemisel, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Käesoleval ajal on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Väärib märkimist, et eelnimetatud vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 55% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 58%. Vangla on hinnanud uute kuritegude riski kõrgeks ja ei toeta süüdimõistetu vabastamist. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta P.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja palus kohtul P.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja märkis, et kaitsealune saab aru, et on käitunud valesti ja avaldanud oma käitumise pärast kahetsust. P.J-i hinges on suur mure ja mitte sellepärast, et ta on kinnipidamiskohas, vaid sellepärast, et ta on asetanud sellega oma pere väga raskesse olukorda. Pere olukord, probleemid naise ja lastega ja pere üldise toimetulekuga, olid neil vanglas põhiliseks jututeemaks. Kaitsja järeldas sellest jutuajamisest, et kui oleks tegemist sellise isikuga, kes on kõigele käega löönud, siis selline inimene ei tunneks üldse muret naise ja laste pärast. Eeltoodust järeldas kaitsja, et P.J siiski on hooliv inimene. Kui P.J on vanglas, siis telefonikõned abikaasaga ei lahenda tema pere igapäevaseid probleeme. On olemas ka teine võimalus ja P.J võiks olla vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud, tal oleks konkreetsed kontrollnõuded, mida ta on valmis täitma. Paralleelselt nende kontrollnõuete täitmisega saaks ta igapäevaselt osaleda pere probleemide lahendamisel. Kaitsja on kindel, et kinnipeetav leiaks endale töökoha, mis annaks võimaluse tasuda varasemaid võlgnevusi ja ühtlasi parandada pere materiaalset olukorda. Kaitsja kinnitas, et talle helistas P.J-i abikaasa ja ta sai aru, et sellel naisel on lastega väga raske.

Abikaasa palus edastada kohtule omapoolse palve, et kui vähegi võimalik, siis anda P.J-ile võimalus pääseda vabadusse. Küsimuse peale, et kas ta ei karda, et P.J hakkab uuesti kuritegusid toime panema, ütles abikaasa, et P.J-ile on kõige tähtsamad lapsed. Üks motiiv, miks prokurör ei toeta vabastamist, on see, et P.J ei ole suutnud vangistuses korralikult käituda. P.J on viie sigaretiga seoses üks distsiplinaarkaristus, kuid see on vaid üks karistus, aga sinna juurde lisanduvad taasühiskonnastavad tegevused, mis P.J on läbinud. Kaitsja leidis, et vangistuses viibides on P.J teinud kõik selleks, et näidata, et temas on toimunud muutused, et ta vaatab positiivselt tulevikku. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega, Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, samuti kohtule täiendavalt esitatud dokumentidega, leiab, et süüdimõistetu P.J ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. P.J-i on kriminaalkorras karistatud enam kui 10-l korral, vanglas viibib ta viiendat korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, vägivaldsuse raskusaste pole muutunud. P.J-i on kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt 2-l korral kriminaalhooldaja käitumiskontrollile määratud, kuid mõlemal korral see ebaõnnestus, kuna P.J pani katseajal, kui ta oli tingimisi enne tähtaega vabanenud ja üldkasuliku töö tegemise ajal toime uued tahtlikud kuriteod. Viru Maakohtu 08.02.2012 otsusega tunnistati P.J süüdi KarS § 121, 274 lg 1, 275 järgi ning talle liitkaristusena mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga, mida P.J sooritas xxxx. Viru Maakohtu 11.09.2013 otsusega tunnistati P.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi kuriteo eest, mis on toime pandud eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö sooritamise ajal, mistõttu on tema suhtes kohaldatud KarS § 69 lg 7 ja 65 lg 2 sätteid. Käesoleval ajal kannab P.J Viru Maakohtu 10.03.2014 otsusega KarS § 121 järgi mõistetud karistust, kusjuures nimetatud kuritegu on toime pandud enne eelmist kohtuotsust Viru Maakohtu 08.02.2012 otsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal, mistõttu on talle mõistetud liitkaristus KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 sätteid kohaldades. Eeltoodu näitab seda, et nii varasemad karistused reaalsete vangistuste näol kui ka kriminaalhooldaja käitumiskontrollile määramised, ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, sest ta on jätkanud ka karistust kandes uute tahtlike kuritegude toimepanemist. Ehkki kuritegu, mille eest isik praegu karistust kannab (26.03.2013 peale kella 15.00 lõi xxxx asuvas korteris isiklike suhete pinnal tekkinud tülis oma ämma käes olnud õllepudeliga pähe, mille tulemusena pudel purunes ja kannatanule tekitati pea pindmine vigastus), ei ole toime pandud alkoholijoobes, tuleb alkoholi tarvitamist pidada siiski uue vägivallaga seotud kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetaval puudub garanteeritud töökoht, sest xxxx on oma kirjas Viru Vanglale 29.05.2014 kinnitanud, et kohustub võtma P.J-i üldkasulikule tööle. Seega võib töökoha puudumine ja sellega seonduv ebapiisav materiaalne kindlustatus suurendada uue kuriteo toimepanemise riski veelgi, arvestades seda, et isikut on korduvalt karistatud ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul suur tõenäosus, et kinnipeetav jätkab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuritegude toimepanemist. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 55% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 58%, mis on kõrge risk ja millest tulenevalt Viru Vangla tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Arvestamata ei saa jätta ka seda, et P.J on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kohus nõustub nii P.J-iga kui ka tema kaitsjaga selles, et J R on üksi raske 8 lapse kasvatamisega, kellest 2 on vastsündinud, toime tulla, samas abikaasa ja lapsed olid P.J olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta praegu karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Kohus leiab, et P.J-i puhul ei kaalu positiivsed asjaolud (riigikeele A1 taseme kursuse ja sotsiaalabiprogrammi „Viha ohjamine“ läbimine) üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid kohus peab kaalukamateks KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolude kogumis. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et P.J-i suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 448,80 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Arvestades kaitsjatasu suurust, on kohtu hinnangul põhjendatud võimaldada kinnipeetaval tasuda seda 12 kuu jooksul. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 02.10.2014 kohtumääruse

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 4. septembri 2014. a määrus muutmata ning süüdimõistetu P.J-i ja tema kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu määruskaebused rahuldamata. Riigikohtu 26.11.2014 kohtumääruse

RESOLUTSIOON

Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta P.J-i kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu määruskaebus menetlusse võtmata. Kohtumäärus jõustus 26. novembril 2014. a Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne nooremreferent

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.