lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-3768/17

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 02.09.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-3768/17
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
02.09.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1054
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-3768/12Viru Maakohus Narva kohtumaja23.07.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. september 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-3768

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Paavo Randma, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 23. juuli 2014 kohtuotsus kokkuleppemenetluses menetluskulude osas

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu E.Z, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 23. juuli 2014 otsus E.Z-ilt välja mõistetud menetluskulude osas muutmata.
2.E.Z-i määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 23.07.2014 otsusega tunnistati E.Z süüdi KarS § 392 lg 1 -§ 25 lg-te 1,2 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 2 kuud. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 16.08.2013 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (8 kuud 23 päeva vangistust) ning mõisteti E.Z-i liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud ja 23 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud karistus üldkasuliku tööga 1366 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Lisaks kohustati E.Z järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollkohustusi ja KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kontrollnõuet mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.
2.Maakohus mõistis E.Z-ilt välja menetluskulud, s.o sundraha 532 eurot ja 50 senti, ekspertiisi eest 84 eurot, kaitsjatasu kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi andmise eest 274 eurot ja 80 senti ja 1 euro toimiku koopia tasu. Otsusega määrati, et nimetatud kulud tuleb E.Z hüvitada osamaksetena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Igakuine makse ei tohi olla väiksem kui 74 eurot ja 35 senti.
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni E.Z, kes taotleb menetluskulude täielikku riigi kanda jätmist seoses raske majandusliku olukorraga. E.Z märgib, et tal puuduvad võimalused menetluskulude tasumiseks, kuna tema kuusissetulek on 61 eurot. Samuti toob E.Z välja, et tal on 3 alaealist last.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leiab esmalt, et puudub alus E.Z-i poolt esitatud kaebuse kui apellatsiooni menetlemiseks. Käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab piirangud ka kohtuotsuse apelleerimisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Seejuures on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et kui kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi KrMS § 318 lg 4 nimetatud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 ls 1, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata (RKKKo 3-1-1-38-06, p 9). Ühelegi KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud alusele apellatsioonis seejuures ei viidata, mistõttu puudub alus apellatsioonimenetluse läbiviimiseks.
5.Samas osundab ringkonnakohus KrMS § 189 lg-s 3 sätestatule, mille kohaselt juhul, kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatüki kohaselt (s.t määruskaebemenetluses). Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuses sisalduva kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisel määruskaebe korras vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 ei ole ette nähtud KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatuga analoogilist kaebepiirangut. Seega tulenevalt KrMS § 189 lg-st 3 ei laiene KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud kaebepiirang E.Z-i poolt ringkonnakohtule esitatud kaebuses sisalduvale taotlusele muuta Viru Maakohtu 23.07.2014 otsuses ette nähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust. Järelikult tuleb ringkonnakohtul E.Z-i taotlus menetluskulude täielikus jätmises riigi kanda lahendada lähtudes KrMS 15. peatükis sätestatud menetluskorrast, s.o määruskaebemenetluses.
6.Käesolevas kaebuses on E.Z taotlenud maakohtu otsusega temalt välja mõistetud menetluskulude täielikult riigi kanda jätmist, kuivõrd kaebuse esitajal puuduvad rahalised vahendid nende tasumiseks. Ringkonnakohus leiab, et E.Z-i taotlus menetluskulude osas ei kuulu rahuldamisele, põhjendades oma seisukohta järgnevalt.
6.1.KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Eeltoodust tuleneb, et kohtul puudub võimalus jätta menetluskulud täielikult riigi kanda. Reeglina kuuluvad menetluskulud süüdimõistetu poolt täielikule hüvitamisele ning vaid juhul, kui täieliku hüvitamiskohustusega seataks ohtu süüdimõistetu resotsialiseerumine ning majanduslik toimetulek, jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. 6.2 Kohtuotsus käesolevas kriminaalasjas tehti kokkuleppemenetluses. Kuigi seaduse kohaselt ei pea süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega kaasnevate menetluskulude väljamõistmine

kajastuma sõlmitavas kokkuleppes, ei takista miski samas ka sellekohase märke tegemist sõlmitavasse kokkuleppesse ning selliselt on käesoleval juhul ka toimitud. Nii on E.Z kaitsja ning prokuröri kohalolekul sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt tuleb tal seoses süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega kanda ka menetluskulud kaitsja tasu, toimiku koopia tegemise, narkootilise aine ekspertiisi ning sundraha näol (lk 48). Sellist kohustust sisaldava kokkuleppe on süüdistatav kaitsja juuresolekul allkirjastanud. Kohtuistungil on E.Z kinnitanud, et soovib kokkuleppe kinnitamist (lk 65). Protokollist ei nähtu, et E.Z oleks maakohtu istungil esitanud ühtki täiendavat taotlust menetluskulude osas. 6.3 Ringkonnakohus märgib, et isik, kes paneb toime kuriteo, peab arvestama, et tema poolt toime pandud süüteo menetlemisega ning õigusemõistmisega kaasnevad paratamatult kulud. Ringkonnakohus leiab, et kaebuses märgitud asjaolu – E.Z-i väidetav maksejõuetus, ei anna alust menetluskulude välja mõistmata jätmiseks. Töötasu puudumine ei tähenda ilmtingimata seda, et isikul puudub sissetulek või muu hõlpsalt realiseeritav vara (nt mootorsõiduk või muu vallasvara) ning seega vahendid oma kohustuste täitmiseks. Käesolevalt ei ole E.Z esitanud tõendeid oma majandusliku seisukorra kohta, millest nähtuvalt oleks kohustuste täitmine võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav. 6.4 Lisaks peab menetluskulude riigi kanda jätmisel isiku varalise seisundi ja resotsialiseerumise väljavaadete kõrval arvestama ka toimepandud kuriteo iseloomu (RKKK 3-1-1-38-11, p 27). E.Z-i süüdistus seisneb narkootilise aine üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri toimetamise katses. Märkimist väärib, et narkootilise aine üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri toimetamise eest tunnistati E.Z süüdi ka 16.08.2013 Viru Maakohtu otsusega kokkuleppemenetluses. Sellele vaatamata üritas ta taas 06.11.2013 toimetada narkootilist ainet üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri. Apellatsioonikohus leiab, et arvestades E.Z-i kuritegusid ja kaitstavat õigushüve, ei ole põhjendatud ka kriminaalmenetluse kulude osaline riigi kanda jätmine.

7.Eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb E.Z-i määruskaebus jätta rahuldamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.