Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
02.09.2014, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg – 21.08.2014
Kohtuasja number
1-14-1057
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Tõlk
Svetlana Hamaza
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid JEVGENI ŠUTOV’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
Jevgeni Šutov, isikukood: 38803133729, määratlemata kodakondsusega, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 15.10.2012 ja lõpp 11.04.2015
Jätta Jevgeni Šutov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata süüdimõistetule ja prokurörile.
Viru
Vanglale,
Asjaolud: Viru Vangla edastas 12.06.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni Šutov’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
Jevgeni Šutov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 10.02.2014 kohtuotsusega KarS § 184 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel loeti Jevgeni Šutov’ile mõistetud kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti Harju Maakohtu 07.03.2014.a. määrusega 15.10.2012. Viru Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et Jevgeni Šutovit on kriminaalkorras karistatud 6 korda, vanglas viibib esimest korda. Käesolev karistus on mõistetud võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude laad ei ole muutunud, isik paneb toime varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks on grupi mõju ja sõltuvusainete tarvitamine. Vangistuses on kinnipeetav osalenud regulaarselt tööhõives. Lisaks on kinnipeetav läbinud sõltuvusele suunatud sotsiaalprogrammi. Distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad. Kinnipeetaval puudub vabanedes kindel elukoht. Isik on omandanud lukksepa ja ehitaja elukutsed, riigikeelt ei valda. Enne vangistust sai isik töövõimetuspensioni. Isiku puudulikule toimetulekuoskusele viitab asjaolu, et isik on korduvalt pannud toime varavastaseid kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Isiku suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid. Kuriteod on isik pannud toime alkoholijoobes olles, samuti on käitunud alkoholijoobes olles agressiivselt. Alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole. Uued kuriteod on isik toime pannud katseajal. Kuigi on enda väitel motiveeritud hoiduma kuritegelikust käitumisest, on teda korduvalt kriminaalkorras karistatud. Vangla hindab uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 75%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 52%. Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et isik on neljal korral olnud määratud kriminaalhooldusele. Kolmel korral lõppesid katseajad karistuse täitmisele pööramisega. Isik on pannud katseajal toime uue kuriteo. Prokuratuuri seisukoht: 19.08.2014 Viru Maakohtule saabunud seisukohas märgib prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Kuivõrd varasemad karistused ei takistanud isikut uusi tahtlikke kuritegusid toime panemast, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Kinnipeetava poolt uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 75% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 52 %. Kuna vangla on hinnanud uute kuritegude riski kõrgeks ja ei toeta süüdimõistetu vabastamist, ei saa ka prokuratuur nõustuda kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega.
Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabaduses kindel alaline elukoht. Kriminaalhooldusametniku 06.05.2014 ettekade kohaselt J. Šutovil puudub õigus kasutada eluruumi aadressil xxxx, so iseloomustuses nimetatud kinnipeetava vananemisjärgne elukoht. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Maakohtu istung: 21.08.2014 toimunud videokohtuistungil märkis kinnipeetav, et on saanud täiskasvanuks ning et on kindel, et ei pane vabaduses toime uusi kuritegusid. Elama asub kinnipeetav enda väitel ema juurde. Kinnipeetav palus end usaldada ja anda talle võimalus. Maakohtu määruse põhjendused: Maakohus, tutvunud asja materjalidega, prokuratuuri seisukohaga ja ära kuulanud kinnipeetava, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja Jevgeni Šutov tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kuigi isik on vangistuses olnud hõivatud tööga ning isikul ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, on tema vabastamist välistavad asjaolud kaalukamad. Kohus märgib, et isikul puudub kindel elukoht. Elukoha puudumine on aga isiku vabastamist välistavaks asjaoluks. Samuti puudub kinnipeetaval töökoht. Kuivõrd isik on materiaalse kasu saamise eesmärgil pannud toime kuritegusid ning vabaduses oli isikul puudulik toimetulekuoskus, on kohtu hinnangul olemas arvestatav risk, et majanduslike raskuste ilmnemisel jätkab isik varavastaste kuritegude toimepanemist. Kuivõrd vangla on hinnanud kinnipeetava poolt uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 75% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 52%, oleks kohtu hinnangul nii kõrge riskiprotsendiga kinnipeetava vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokuratuur ega vangla. Tegemist on isikuga, kes on korduvalt rikkunud katseaja nõudeid ja pani katseajal toime uue kuriteo. Kohtu hinnangul näitab see asjaolu isiku suutmatust kontrollile alluda ning kehtestatud nõuetest kinni pidada. Kohus leiab, et isiku kriminaalhooldusele allutamine ei taga tema õiguskuulekat käitumist. Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat tingimisi enne tähtaega vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Kohus ei pea tõenäoliseks, et kinnipeetav suudab vabanedes elada õiguskuulekat elu.
Kohus selgitab, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.