lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-3506/29

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudPärnu Maakohus Rapla kohtumaja · 02.09.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Kohtuasja number
1-13-3506/29
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
02.09.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
543
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-3506/4Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja25.04.20131-13-3506/32Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja11.09.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohta Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg

02. september 2014.a.

Kohtuistungi aeg ja koht

02. september 2014.a. Rapla

Kriminaalasja number

1-13-3506

Kohtunik

Indrek Saar

Kohtuistungi sekretär

Aivi Meister

Kriminaalasi

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esinduse kriminaalhooldusametnik Rein Merila erakorraline ettekanne.

Süüdimõistetu

(isikukood XXX, elukoht xxxxxx J.E maakond xxxxxxxx alev xxxxxxxx xx)

Kaitsja

Vandeadvokaat Natalia Suvorova

Kohaldatud menetlusnormid

KrMS § 427 lg 2 ja 432 lg 1

RESOLUTSIOON

Jätta J.E-le Harju Maakohtu poolt 25. aprillil 2013.a. pööramata.

mõistetud

vangistus täitmisele

Määrusest saata süüdimõistetule ja kriminaalhooldajale. Välja maksta Eesti Vabariigi eelarvest Eesti Advokatuuri kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova tasuks kohtuistungist osavõtu ja ettevalmistumise eest 108 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdimõistetu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu.

Asjaolud J.E on süüdi mõistetud Harju Maakohtu poolt 25. aprillil 2013.a. KarS §§ 120 ja 121 järgi ja karistatud vangistusega 8 (kaheksa) kuud, mille kandmisest vabastati KarS § 74 lg 1 ja 3 kohaselt kahe täitmisele kahe (2) aastase katseajaga. Lisaks kontrollnõuetele on J.E katseajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootilisi aineid ning osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis.

11.juulil 2014.a. esitatud erakorralise ettekande kohaselt on J.E rikkunud kohtu poolt pandud kohustusi. 02. juulil 2014.a. teatati kriminaalhooldusametnikule, et J.E-le on tunnistatud kahtlustatavaks oma isa kehalises väärkohtlemises, mis toimus 22. juunil 2014.a. ja mil J.E oli alkoholijoobes. 08. juulil 2014.a. oli J.E oma elukohas uuesti alkoholijoobes. Sellest teatas kriminaalhooldajale politsei. Alkoholi tarvitamist on J.E põhjendanud kriminaalhooldajale koduste tülidega. 27. juunist kuni 08. juulini 2014.a. viibis ta Pärnu Haigla psühhiaatriaosakonnas. Haiglast ei määratud talle kaasa rahusteid, mistõttu rahustas end alkoholiga. Erakorralise ettekande ja kriminaalhooldaja selgituste kohaselt on J.E teinud muidu koostööd, käitunud viisakalt ja olnud temaga töötavate ametnike suhtes positiivse hoiakuga. Kohtu poolt määratud kontrollnõudeid on täitnud kogu katseaja jooksul korralikult. Kuritegeliku käitumise muutust motiveeriva individuaalprogrammi „Õige hetk“ läbimine tuli aga 21.märtsil k.a. katkestada, sest pärast kolme teema läbimist muutus J.E emotsionaalselt ebastabiilseks. J.E läbis raviseansi rahvusvahelises narkoloogilises ja psühhoteraapilises keskuses dr Viktor Dobrovolski juures. Pärast seda oli alkoholiisu kolm kuud kadunud. Seejärel tarvitas aga uuesti alkoholi. Seega vaatamata kriminaalhoolduse all oldud ajale ja temaga läbi viidud mahukale tööle ei ole J.E käitumismustris ja elustiilis tekkinud muutusi seadusekuulekaks eluks. Eeltoodud põhjustel taotleb kriminaalhooldaja vangistuse täitmisele pööramist. J.E tunnistab alkoholi tarvitamist, kuid palub vangistust täitmisele mitte pöörata. Ta selgitab, et jõi alkoholi enda rahustamiseks, sest et naisega tekkisid tülid. Arsti poolt ei ole talle enam määranud seniseid rahustavaid ravimeid. Praegu ei tunne ta alkoholi järgi mingit vajadust. Vangistust ei suudaks ta üle elada. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et erakorraline ettekanne on põhjendatud, kuid vangistuse täitmisele pööramist ei pea kohus otstarbekaks. Kui süüdimõistetu ei täida kontrollnõudeid või kohtu poolt pandud kohustusi, siis võib kohus KarS § 75 lg. 4 kohaselt pikendada katseaga, panna täiendavaid kohustusi või pöörata vangistuse täitmisele. Kohus leiab, et J.E puhul ei ole vajalik ka katseaja pikendamine ega täiendavate kohustuste kehtestamine, sest enamus katseajast on kulgenud probleemideta ja ka pärast erakorralise ettekande esitamist on J.E käinud ette nähtud aegadel kriminaalhooldaja juures. J.E on alates 1994.a. psüühiliselt haige ja sel põhjusel ka töövõimetuspensionär. Ta on viibinud korduvalt haiglaravil ja soovib minna uuesti ravile. Kohus peab vajalikuks anda J.E-le võimalus end vabaduses ravida ja katseaeg edukalt läbida.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.