Kohtulahend

üldkasuliku tööga 636 (kuussada kolmkümmend kuus) tundi.

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: F.T süüdistatakse selles, et tema, isikuna, keda on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt 03.09.2008 otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava varguse toimepanemise eest, 03.03.2013 päevasel ajal, viibides Tallinnas aadressil Pallasti 33 asuva maja juures pööras ebaseaduslikult enda kasuks valduses oleva XXX kuuluva mobiiltelefoni Nokia, IMEI koodiga XXX, maksumusega 150 eurot. Oma tegevusega pani F.T toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise isikuna, kes on varem toime pannud varguse, so KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 04.07.2014 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Merika Nimmo, süüdistatav F.T ja tema kaitsja Gennadi Kulli vahel järgnev kokkulepe: 1) KarS § 201 lg 2 p-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus F.T-le karistuseks 4 (neli) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust. 2) KarS § 65 lg 2, § 74 lg 5 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise, so 09.11.2012 Tartu Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (5 kuud ja 28 päeva vangistust) ning liitkaristuseks lugeda 10 (kümme) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust. 3) KarS § 69 alusel asendada mõistetud karistus 636 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 24 kuud. 4) KarS § 69 lg 4 alusel on F.T üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Nimelt on F.T kohustatud: • elama kohtu määratud alalises elukohas; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-osakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes

KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4, ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 201; § 65 lg-st 2, §-st 69 ja § 75 asub kohus seisukohale, et F.T kuulub temale KarS § 201 lg 2 p-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. F.T on täisealine ja töövõimeline isik, kes on märkinud endal töökoha olemasolu, millest kohus omakorda järeldab igakuiselt saadava sissetuleku olemasolu. Lisaks sellele ei tuvastanud kohus kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Samas leiab kohus, tulenevalt teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta ning võttes arvesse menetluskulude summa suurust kogumis, et põhjendatud on võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa, so kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.