Kohtulahend

31.05.2013.a.

saabus

Tartu Maakohtu

Tartu Vangla iseloomustusest Peeter Kangro kohta nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, kannab esimest reaalset vangistust. Viimane kuritegu- KarS § 113 järgi kvalifitseeritav on toime pandud eelmise kuriteo eest määratud katseajal. Varasemad kuriteod- huligaansus, alkoholijoobes sõiduki juhtimine, grupis ja sissetungimisega toime pandud vargus, katseajale oli määratud narkootilise aine suures koguses käitlemise ja levitamise eest. P.Kangro motivatsioon maandada kuriteopõhiseid riske ja osaleda taasühiskonnastavates tegevustes on olnud vangla hinnangul madal. Õppetöös keskhariduse omandamiseks Peeter Kangro osales kohusetundlikult. Aastal 2007-2008 osales tööhõives Harku ja Murru vanglas. Läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kus omandas teadmised ja oskused alkoholi negatiivse mõju ja tagasilanguse ennetamise kohta. Sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treening osalemise motivatsioon oli Peeter Kangrol äärmiselt madal: ta õhustas teisi grupi liikmeid grupijuhtidele vastu töötama, tekitas teadlikke konfliktiolukordi. Aastal 2011 omandas keevitajakutse. Peeter Kangro on vangistuse jooksul karistatud distsiplinaarkorras 18-l korral, millest viis distsiplinaarkaristust on kehtivad karistused: kaks karistust aastal 2013 toime pandud distsipliinirikkumiste eest, kolm karistust aastal 2014 toime pandud rikkumiste eest. Karistusteks on mõistetud noomitused, viimase, 12.05.2014.a. mõistetud karistusega määratud 5 ööpäeva kartserisse paigutamist 6-kuulise katseajaga. Valdav osa rikkumisi kujutab endast allumatust vanglaametnike korraldustele, vanglaametnikega ebaviisakat käitumist või mittelubatud esemete omamist. Tartu Maakohtu 16.06.2014.a. otsusega on P.Kangro süüdi tunnistatud KarS § 275 järgi ja mõistetud karistus. See kohtuotsus ei ole jõustunud, P.Kangro apellatsiooni alusel toimub menetlus ringkonnakohtus. Eluaseme ja haridusega seotud ohtlikkus ja riskid P.Kangro puhul puuduvad- tal on vabanemisel elukoht oma poja juures poja elukaaslasele kuuluvas korteris. Vangistuses on ta omandanud keevitajakutse, omandanud keskhariduse. Omab töökogemust mitmel alal. Vangistuses osales tööhõives, vabanemisfondis on 1065 eurot, vangistuse kestel on teda rahaliselt toetanud ema. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, vend, poeg ja tütred, kellega suhtleb telefoni ja kirja teel. Varasemasse tutvusringkonda on kuulunud kriminaalkorras karistatud isikuid. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab riskivale ja hoolimatule elustiilile. Alkoholi kuritarvitamisega seotud riskid ja ohtlikkus on jätkuvalt olemas, kuigi ise ta leiab, et joomine ei takistanud igapäevast normaalset elu. Tervisega ja emotsionaalsete seisunditega seotud riskid puuduvad. Ilmneb kõrgenenud enesehinnang, positiivses suunas ennast mõjutada ei lase. On olemas riskid seoses mõtlemise ja käitumisega. Ka käitumine vangistuses- protestimeelsus ja konfliktsus- viitab vähesele enesekontrollile ja empaatia puudumisele. Selliste riskide maandamiseks määratud sotsiaalprogrammi ei läbinud kohusetundlikult. Korduv kriminaalkorras karistatus väljendab kinnistunud kuritegelikke hoiakuid ja vastumeelset

2 (5)

suhtumist ühiskonnas kehtestatud reeglitesse. Käesoleva kuriteo toimepanemine katseajal väljendab hoolimatut suhtumist kriminaalhooldusesse. Lisaks ametnike ähvardamisele ja kaaskinnipeetava ründamisele on ka sõnades tunnistanud, et vastandub vangla kodukorrale ja seadustele. Vangla on hinnanud P.Kangro avalikkusele kõrgohtlikuks, vangla ei toeta tema vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja ettekandes leiab, et sooritatud kuritegude iseloom ja käitumine vangistuses viitavad P.Kangro vähesele enesekontrollile pingelistes olukordades. Enesevalitsemise kaotusi on rohkelt ette tulnud vangistuse ajal (juhtumid, mille eest on määratud distsiplinaarkaristused). Poeg on andnud nõusoleku, et Peeter Kangro võib vabanemisel asuda tema juurde elama xxxxxxxxxxxxxxTartus, kus poeg elab koos elukaaslasega. Poja arvates ei peaks isal töökoha leidmisega raskusi tekkima. Peeter Kangrol vabanemisel kindel töökoht puudub. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepanekud Peeter Kangrole kohustuste panemiseks juhul kui kohus otsustab P.Kangro ennetähtaegselt vabastada. Kohtuistungil 27.08.2014.a. rääkis P.Kangro, et ta oleks nõus vabanemisel ka elektroonilist järelevalvet taluma. Vabanemisel asub elama poja juurde. P.Kangrol on vabanemisel plaan tegeleda ehitustegevusega, moodustada koos pojaga äriühing, kasutada ära ka poja oskusi. Kuni töötasu saamiseni saab elada vabanemisfondis olevast rahast. P.Kangro sõnul on tema positiivses suunas mõjutajateks vanglas olnud raamatud. P.Kangro tunneb uhkust loetud kirjanduse üle. Alkoholiprobleem on minevik- pole aastaid enam alkoholi tarvitanud, on minevikust õppinud. Esimene äratundmine tekkis juba Jõgeva Arestimajja sattudes, inimese tapmine, süüdistuse saamine teise inimese tapmises ei olnud lihtne. Kogu ülejäänud elu kavatseb ta elada täie teadvuse juures, ilma alkoholita. Kui ta ise enda elus muudatusi ei tee, ei saa seda teha ka keegi teine, pealesundimine, sunniabinõud ei ole talle vastuvõetavad. Peeter Kangro sõnul ei ole tema see inimeste liik, keda maailm kujundab, tema kuulub nende hulka, kes püüavad maailma enda järgi kujundada. Endiste sõpradega P.Kangro enam suhelda ei kavatse, on jäänud paar kauaaegset head sõpra. Distsiplinaarkaristuste kohta ütleb P.Kangro, et nende põhjuseks on olnud tema ja teiste kaaskinnipeetavate põhivajaduste ründamine, nii et ta on pidanud vastu hakkama. Tema inimväärikust alandati. Läbiotsimisi on vanglas tema suhtes läbi viidud põhjendamatult ja agressiivselt. Teda on põhjendamatult alandatud. P.Kangro sõnul on ta inimene, kes arvestab teiste inimeste vajadustega samavõrd kui nemad arvestavad temaga. Ta saaks ka ilma kriminaalhoolduseta hakkama ja kriminaalhooldajast võiks abi olla oma firma loomise ettevalmistamisel. Prokuröri seisukoht: ei toeta P.Kangro ennetähtaegset vabastamist eelkõige põhjusel, et tema poolt toime pandud kuritegude süü ja asjaolud ei ole proportsionaalsed ärakantud karistusega. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid on vangistuse käigus maandamata. Kohtu seisukohad Peeter Kangro on toime pannud ja süüdi tunnistatud kahes esimese astme kuriteos. KarS § 76 lg.2 p.1 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast ja vabastamisel KarS § 76 lg.2 p.2 alusel- kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 2/3 karistusajast.. Käesolevaks ajaks on Peeter Kangro temale mõistetud karistusajast kandnud ära vähemalt 2/3 ehk 9 aastat 7 kuud 21 päeva vangistust. Tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamine toimus viimati 31.05.2013,

3 (5)

s.o. rohkem kui aasta tagasi. Seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et Peeter Kangrot ei ole võimalik vabastada praegu karistuse kandmiselt enne tähtaega. Karistuse kandmiselt ennetähtaegse vabanemise otsustamisel tuleb kohtul hinnata KarS § 76 lg.3 loetletut. Kuriteo toimepanemise asjaoludega seoses tuleb kohtul arvestada, et tegemist on raske isikuvastase kuriteoga, mis on toime pandud temast sõltuvuses oleva isiku suhtes ja oma alaealiste laste kohalolekul. See tähendab ülimat hoolimatust oma lähedaste ja endast abitumate suhtes. Sellised kuriteo asjaolud iseenesest ei toeta selle toimepanija vabastamist enne karistusaja ärakandmist. Süüdimõistetu isiku ja varasema elukäigu kohta on oluline märkida, et olles eelnevalt kuus korda kohtu poolt karistatud, sealhulgas viimasena esimese astme narkokuriteo eest, on ta seitsmenda kohtuotsuse aluseks oleva esimese astme kuriteo toime pannud vähem kui kuu aega pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist ja tema määramist kriminaalhooldusele. Kuna toimepandud kuriteod on läinud järjest raskemaks, siis on varasemad karistused – viis tingimisi vangistust - olnud sisult tulemuseta karistused. Selline olukord langeb kokku Peeter Kangro sõnadega tema enda iseloomustamiseks- tema ei lase teistel ennast kujundada, vaid kujundab maailma enda järgi. Kohus leiab, et sellise eluhoiakuga isik ei ole kriminaalhooldusele allutatav ega kriminaalhoolduse läbi mõjutatav. Et see nii ka tegelikult on, leiab kinnituse varasematest tingimuslikest karistustest, millel on puudunud mõju. Isiku ennetähtaegne vabastamine oleks mõeldav juhul, kui isik oma senise käitumisega karistuse kandmise ajal on demonstreerinud muutusi oma käitumises ja suutlikkust oma käitumist kontrollida, s.h. võimekust järgida kontrollitud keskkonnas kehtivaid käitumisnorme. P.Kangro on distsiplinaarkorras karistatud vangistuse kestel 18 korral, s.h. aastal 2013 kahel korral, aastal 2014 (andmed kuue kuu kohta) kolmel korral. Ainuüksi selline rikkumiste jada välistab võimaluse isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Seejuures kuuluvad toimepandud rikkumiste hulka nii psüühilise vägivalla (vanglaametnike ähvardamine) kui ka füüsilise vägivalla kasutamise (kaaskinnipeetava suhtes) juhtumid. Peeter Kangro puhul, kes kannab karistust raske isikuvastase vägivallakuriteo eest, on oluline vägivaldsuse riski vähendamine vangistuse kestel, eneskontrollioskuse suurendamine. Sellesisulise agressiivsuse asendamise treeningu programmis osalemiseks oli Peeter Kangro motivatsioon väike, lisaks sellele õhutas ta ka kaaskinnipeetavaid mitte osalema. Seega ei saa asuda seisukohale, et Peeter Kangro vägivaldsus (seejuures ilma alkoholi tarvitamata) ja sellest tulenevad riskid on jäänud minevikku. Vangistuses on jätkunud Peeter Kangro vägivaldne, konfliktne ja ennast kehtestav käitumine ja P.Kangro ennetähtaegset vabastamist ei saa rajada lootusele, et vabadusse saades kõik muutub. Allumatus vangistuses kehtivatele reeglitele ei anna võimalust arvata, et vabaduses on Peeter Kangro valmis alluma ühiskonnas kehtivatele käitumisnormidele, s.h. temale katseajaks kehtestatavatele nõuetele ja tingimustele. P.Kangro avaldas kohtule, et pealesunnitud nõuded ei ole talle vastuvõetavad. Läbitud programmidest talle kasu ei ole olnud, vajadust kriminaalhoolduse järele ei näe. Kohus peab positiivselt märkimisväärseks, et P.Kangro väljendas eitavad suhtumist alkoholitarvitamisse edaspidi- ta on lubanud endale elada kogu ülejäänud elu alkoholi

4 (5)

tarvitamata. Positiivsena märgib kohus samuti, et ta on säilitanud suhted oma pojaga, kes on valmis teda enda juurde elama võtma. Kõiki neid asjaolusid kaaludes leiab kohus, et P.Kangro poolt toime pandud kuriteo asjaolud, tema käitumine vangistuses ja isikuomadustest tulenevad maandamata riskid on asjaolud, mille tõttu ei ole võimalik Peeter Kangrot ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, KarS § 75-st , §-st 76.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.