Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Kaitsja

advokaat Gennadi Kull

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada J.V KarS § 200 lg. 2 p. 4, 7 järgi ning karistada teda vangistusega 3 (kolm) aastat. Süüdi tunnistada J.V KarS § 121 järgi ning karistada teda vangistusega 3 (kolm) kuud. KarS § 64 lg. 1 alusel suurendada raskeimat karistust ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 74 lg. 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt reaalselt ärakandmisele 1 (üks) aasta vangistust ning ülejäänud, s.o 2 (kahe) aasta ja 2 (kahe) kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui J.V ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uusi kuritegusid ning järgib talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS §-s 75 lg. 1 ja lg. 2 p. 2 sätestatud järgmisi kontrollinõudeid ning kohustusi, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7) mitte tarvitama narkootikume ja alkoholi.

KarS § 68 lg. 1 sätteid kohaldades lugeda eelvangistuses viibitud aeg 22.09.2013.a, s.o 1 (üks) päev koheselt täitmisele kuuluva vangistusaja hulka ning reaalselt ärakandmisele kuuluva 1 (ühe) aasta pikkuse vangistuse kandmise alguseks lugeda J.V kinnipidamise päev, s.o 21.01.2014.a. J.V määrata katseajaks Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. J.V suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada või vastavalt KrMS § 313 lg. 1 p. 7 kohtuotsuse mittejõustumisel reaalse karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend vahistamine tühistamisele karistuse ärakandmisel. Välja mõista J.V-lt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 4, 5, 9; § 179 lg. 1 p. 1; § 180 lg. 1, 3 alusel menetluskuludena kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud summas 1 (üks) euro, tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 576 (viissada seitsekümmend kuus) eurot ning sundraha summas 887 (kaheksasada kaheksakümmend seitse) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti, s.o kokku 1464 (üks tuhat nelisada kuuskümmend neli) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Süüdi tunnistada H.B KarS § 200 lg. 2 p. 4, 7 järgi ning karistada teda 3 (kolme) aastase vangistusega. KarS § 65 lg. 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise, s.o Tartu Maakohtu 13.12.2012.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ( ) ehk 12 (kaheteist) päeva vangistuse võrra ning mõista lõplikuks liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat ja 12 (kaksteist) päeva. H.B suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada või vastavalt KrMS § 313 lg. 1 p. 7 kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend vahistamine tühistamisele karistuse ärakandmisel. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 29.08.2014.a. Välja mõista H.B `ilt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 4, 9; § 179 lg. 1 p. 1; § 180 lg. 1, 3 alusel menetluskuludena tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 864 (kaheksasada kuuskümmend neli) eurot ning sundraha summas 887 (kaheksasada kaheksakümmend seitse) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti, s.o kokku 1751 (üks tuhat seitsesada viiskümmend üks) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilhagi: VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg. 1 alusel välja mõista J.V-lt ja H.B `ilt solidaarselt kannatanu XXXkasuks tsiviilhagi summas 500 (viissada) eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda XXXarveldusarvele XXXXXXXXXX Nordea Pangas. Asitõendid: Kõnesalvestused CD-l ja videosalvestus CD-l – jätta peale kohtuotsuse jõustumist L.O `i kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg. 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

J.V on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguseid ja röövimise, 18.12.2013.a kella 22.00 paiku Tallinnas Toom-Kuninga, Suur-Ameerika ja Väike-Ameerika tänavate vahelisel staadionil grupis koos L.O ́i ja H.B ́iga tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kallale XXXning seejärel, kui XXXoli maha kukkunud L.O ́i poolt tarvitatud vägivalla tõttu, kes oli kannatanule löönud korduvalt jalgadega kehaja peapiirkonda, põhjustades XXX füüsilist valu, koos H.B ́i ja L.O ́iga võttis XXXära kannatanule kuuluva sularaha summas 500 eurot ning lahkus sündmuskohalt, põhjustades XXXvaralist kahju. Oma tahtliku tegevusega J.V pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, füüsilise vägivallaga, grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, s.o KarS § 200 lg. 2 p. 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema 22.09.2013.a kella 03.45 paiku Tallinnas Vana-Posti 8 ees lõi käega XXXvastu nina, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja nina pindmise vigastuse ning ninaverejooksu.

Oma tahtliku tegevusega J.V pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, temale löömisega valu ja tervisekahjustuse tekitamise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

H.B on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguseid ja röövimise, 18.12.2013.a kella 22.00 paiku Tallinnas Toom-Kuninga, Suur-Ameerika ja Väike-Ameerika tänavate vahelisel staadionil grupis koos L.O ́i ja J.V ́ega tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kallale XXX ning seejärel, kui XXX oli maha kukkunud L.O ́i poolt tarvitatud vägivalla tõttu, kes oli kannatanule löönud korduvalt jalgadega kehaja peapiirkonda, põhjustades XXX füüsilist valu, koos J.V ́e ja L.O ́iga võttis XXXära kannatanule kuuluva sularaha summas 500 eurot ning lahkus sündmuskohalt, põhjustades XXX varalist kahju. Oma tahtliku tegevusega H. B pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, füüsilise vägivallaga, grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, s.o KarS § 200 lg. 2 p. 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 26.08.2014.a süüdistatav J.V , viimase kaitsja Rein Kiviloo ning ringkonnaprokurör Natalia Miilvee sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele KarS § 200 lg. 2 p. 4,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava J.V ́e karistamist 3 aastase vangistusega. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava J.V ́e karistamist 3 kuulise vangistusega. KarS § 64 lg. 1 alusel suurendada raskeimat karistust ja liitkaristuseks mõista 3 aastane ja 2 kuune vangistus. KarS § 74 alusel palub ringkonnaprokurör määrata, et mõistetud vangistusest kantakse koheselt ära 1 aasta vangistust, 2 aasta ja 2 kuu osas jäetakse vangistus täitmisele pööramata, kui J.V ei pane 3-aastase katseajal toime uusi kuritegusid ning järgib talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS §-s 75 lg. 1 ja lg. 2 p. 2 sätestatud järgmisi kontrollinõudeid ning kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7) mitte tarvitama narkootikume ja alkoholi. KarS § 68 lg. 1 alusel tuleb arvata kantud karistuse hulka eelvangistus käesolevas kriminaalasjas 22.09.2013.a, s.o 1 päev ja kohesele ärakandmisele kuuluva karistuse alguseks lugeda 21.01.2014.a. KrMS § 245 26.08.2014.a alusel süüdistatav H.B, viimase kaitsja Gennadi Kull ning ringkonnaprokurör Natalia Miilvee sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale

mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele KarS § 200 lg. 2 p. 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava H.B ́i karistamist 3 - aastase vangistusega. KarS § 65 lg. 2 alusel suurendada karistust 13.12.2012.a Tartu Maakohtu otsusega mõistetud, kuid ära kandmata karistuse võrra (26.08.2014 seisuga on kandmata 14 päeva vangistust) ja liitkaristuseks mõista 3 aastat ja 14 päeva vangistust. Süüdistatav J.V tunnistas kohtuistungil end temaleKarS § 200 lg. 2 p. 4, 7 ja KarS § 121 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav J.V selgitas, et 26.08.2014.a sõlmisid ringkonnaprokurör Natalia Miilvee, tema (J.V) ja tema kaitsja Rein Kiviloo kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Süüdistatav kinnitas, et on nõus menetluskulude ning nimelt määratud kaitsjale makstud tasu, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulude ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha tasumisega ning tsiviilhagi hüvitamisega kannatanule. Süüdistatav palus määrata menetluskulud tasumisele 12 kuu jooksul. Ringkonnaprokurör Natalia Miilvee ning süüdistatava J.V kaitsja Rein Kiviloo selgitasid samuti, et nad jäävad 26.08.2014.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde J.V-le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes. Süüdistatav H.B tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 200 lg. 2 p. 4, 7 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav H.B selgitas, et 26.08.2014.a sõlmisid ringkonnaprokurör Natalia Miilvee, tema (H.B ) ja tema kaitsja Gennadi Kull kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Süüdistatav kinnitas, et on nõus menetluskulude ning nimelt määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha tasumisega ning tsiviilhagi hüvitamisega kannatanule. Süüdistatav palus määrata menetluskulud tasumisele 12 kuu jooksul. Ringkonnaprokurör Natalia Miilvee ning süüdistatava H.B kaitsja Gennadi Kull selgitasid samuti, et nad jäävad 26.08.2014.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde H.B-le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatavad, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava J.V poolt KarS § 200 lg. 2 p. 4, 7 ja KarS § 121 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemine ning süüdistatava H.B poolt KarS § 200 lg. 2 p. 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine. Samuti leiab kohus, et süüdistatava J.V käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 200 ja lg. 2 p. 4, 7 KarSning § 121 järgi süüdistatava H.B käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 200 lg. 2 p. 4, 7 järgi. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatavate J.V `e ja H.B selgitused ja ringkonnaprokuröri ning kaitsjate arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad J.V ja H.B on sõlmitud kokkulepetest aru saanud ning nendega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepped on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb J.V temale esitatud süüdistuses KarS § 200 lg. 2 p. 4, 7 ja KarS § 121 järgi ning H.B süüdistuses KarS § 200 lg. 2 p. 4, 7 järgi süüdi mõista ja neile karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistused vastavad süüdistatavate süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Menetluskulud: KrMS § 175 lg. 1 p. 4, 5 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesolevas asjas on menetluskuludeks J.V puhul määratud kaitsjale makstud tasu kokku summas 576 eurot, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud summas 1 euro ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 887,50 eurot. H.B ́i puhul on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kokku summas 864 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 887,50 eurot. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-1-1-105-12 p. 7). Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et J.V ja H.B-le sineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Seega tuleb süüdistatavatelt menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista, kuivõrd need on riigile põhjustatud nende õigusvastase käitumisega. Sundraha osas osundab kohus Riigikohtus väljendatud seisukohale, mille põhjal kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu, mille eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut kannab oma olemuselt seega mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (RK 3-1-1-63-05). Kohus leiab, et sundraha tuleb J.V-lt ja H.B `ilt seadusele tuginedes välja mõista, kuivõrd see on põhjustatud süüdistatavate õigusvastase käitumisega. Küll aga peab kohus menetluskulude tasumise osas põhjendatuks kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sätteid ning määrata süüdistatavatelt väljamõistetud menetluskulud hüvitamisele 12 kuu jooksul. Kohus arvestab siinkohal asjaoludega, et kinnipidamisasutuses on kohtuotsuse täitmine menetluskulusid puudutavas osas J.V ja H.B raskendatud, kuna kinnipidamisasutuses viibiva süüdimõistetu töötamise võimalus on piiratud. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (RKKK 3-11-105-12 p. 7). Kohus lisab, et tulenevalt VangS §-st 37 on kinnipeetav kohustatud töötama. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole kohustatud töötama: 1) üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; 2) üldharidust või kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav; 3) kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama ning 4) kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav.

Tsiviilhagi: Käesolevas kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi XXXsummas 500 eurot.

Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. KrMS § 310 lg. 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg. 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg. 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg. 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekkinud tema tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel, selline tegevus oli õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd antud kuriteo panid J.V , H.B ja L.O toime grupis

on kohus seisukohal, et VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg. 1 alusel kuulub J.V `elt ja H.B ́ilt väljamõistmisele tsiviilhagi summas 500 eurot solidaarselt. Asitõendid: Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks kõnesalvestused CD-l ja videosalvestus CD-l. KrMS § 126 lg. 3 p. 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Lähtudes eeltoodust peab kohus võimalikuks otsustuse tegemise, et kõnesalvestused CD-l ja videosalvestus CD-l, tuleb jätta peale otsuse jõustumist L.O `i kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS §-dest 126 lg. 3 p. 1; 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 5, 9; 179 lg. 1 p. 1; 248 lg. 1 p. 5; 249; 310 lg. 1; 311; 313. Kohtunik:/digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.